Obsah (5)

§ 76§ 82§ 101§ 108§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-22386 Tsiviilasi Osaühingu X

§ 76lõikele 1 täita vastavalt lepingule või seadusele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lõikele 1 tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lõikele 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

§ 101

lõike 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi 3 (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013.a. seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt eeltoodust peaks seaduses sätestatud viivisemäärast kõrgema viivisemääraga viivise nõudmiseks olema kõrgem viivisemäär lepinguga kindlaks määratud ja seega kokkulepitud. Käesoleval juhul kohtule esitatud autoveolepingutes kokkulepe viivisemäära kohta puudub. Samas on võimalik lepingu hilisem muutmine ja täiendamine, kuid ka nimetatut ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud. Kohtu hinnangul ei saa kostja poolt arvete vastuvõtmist ning nendele vastuväidete mitteesitamist lugeda lepingutingimuste muutmiseks, kuna

§ 13lõikele 1 võib lepingut muuta üksnes lepingupoolte kokkuleppel.

Käesoleval juhul nimetatud kokkuleppe sõlmimist pooled kohtule tõendanud ei ole. Ka Riigikohus on oma 17.12.2009.a. lahendi 3-2-1-144-09 punktis 11 asunud seisukohale, et arvete vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole, kuna arvete vastuvõtmist ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.t nõustumine arvel märgitud viivise summa ja selle määraga. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Käesoleval juhul ei ole aga arvetele peale viivisemäära märkimise muud informatsiooni lisatud. Samuti ei ole käesoleval juhul tõendatud, et tegemist oleks ka viidatud Riigikohtu lahendis toodud erandiga, mille puhul arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist, kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt varasemal arvel näidatud viivise. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid pooled esile toonud ei ole. Seega, kuivõrd hagejal ei olnud käesoleval juhul õiguslikku alust viivist määraga 0,5% päevas (s.o 182,5% aastas) nõuda, samuti kostjale sellise määraga arveid esitada, puudus ka alus nõuda nende tasumist nõutud summas.

1. Kuigi kostja ei olnud käesoleval juhul kohustatud tasuma viivist määraga 0,5% päevas, tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt viivise maksmist seadusjärgses määras, mistõttu käsitleb kohus alljärgnevalt väljamõistetava viivise suurust, arvestades väljamõistetava viivise summa lähtudes poolte poolt kohtule esitatud tõenditest. Kohus arvestab viivist kuni kostja poolt arvete nr 1340096, 1340105 ja 1340150 (t/l 68-70) tasumiseni kostja poolt 17.09.2013.a., mille tõendamiseks on kostja kohtule esitanud 17.09.2013.a. makskorralduse kohtutäiturile (t/l 74) summas 5.010,94 eurot. Nimetatud summa sisaldab arvete alusel võlgnetavat summat ja kohtutäituri tasu. Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et viivist võiks arvestada kuni 26.09.2013.a., mil võlgnevus laekus hageja kontole, kuna kostja on tõendanud, et ta on võlgnevuse tasunud 17.09.2013.a. ja hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, et võlgnevus on temale laekunud alles 26.09.2013.a. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks ta leiab, et viivise arvutamine kuni 26.09.2013.a. on põhjendatud, arvestades täitemenetluse seadustiku § 43 lõiget 1, mille kohaselt peab kohtutäitur võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kandma sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul lugeda kostja poolt kohustuse täidetuks raha ülekandmisega kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 17.09.2013.a., mis on ka tõendatud kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusega. Kuivõrd seadusjärgne viivisemäär perioodil 03.03.2013.a. - 14.04.2013.a. oli 7,75% aastas, perioodil 15.04.2013.a. - 30.06.2013.a. 8,75% aastas ja perioodil 01.07.2013.a. - 17.09.2013.a. 4 8,50% aastas, on viivise arvutuskäik arvete nr 1340096 ja 1340105 järgse võlgnevuse kokku summas 3.100,00 eurot (1.550,00 eurot + 1.550,00 eurot) eest alljärgnev: Perioodi algus Perioodi lõpp Hilinenud päevi 03.03.2013 16.03.2013 15.04.2013 01.07.2013 15.03.2013 14.04.2013 30.06.2013 17.09.2013 13 30 77 79 Viivise määr Võlgnetav aastas summa 7,75% 7,75% 8,75% 8,50% 3.100,00 3.100,00 3.100,00 3.100,00 Viivis kokku perioodil 03.03.2013.a. - 17.09.2013.a. Viivise summa EUR 8,56 19,75 57,22 57,03 142,56 Viivise arvutuskäik arve nr 1340150 järgse võlgnevuse 1.550,00 euro eest on alljärgnev: Perioodi algus 17.03.2013 15.04.2013 1.07.2013 Perioodi lõpp 14.04.2013 30.06.2013 17.09.2013 Hilinenud päevi 29 77 79 Viivise määr Võlgnetav aastas summa 7,75% 1.550,00 8,75% 1.550,00 8,50% 1.550,00 Viivis kokku perioodil 17.03.2013.a. - 17.09.2013.a. Viivise summa EUR 9,54 28,61 28,52 66,67
2. Tulenevalt eeltoodust on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist kokku summas 209,23 eurot (142,56 eurot + 66,67 eurot), mistõttu kuulub ka käesoleval juhul hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele 209,23 eurot. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta
3. Juhindudes TsMS § 238 lõikes 5 sätestatust jätab kohus tõenditena otsuse tegemisel arvestamata kostja poolt kohtule esitatud 03.04.2013.a., 08.04.2013.a. ja 09.04.2013.a. maksekorraldused hagejale selgitustega: „arve 1340066 osamaks“ (t/l 71-73), sest nimetatud tõendid ei tõenda kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid ja ei ole seega käesoleval juhul asjassepuutuvad. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt väljamõistetud summale selliselt, et 18% menetluskuludest jääb kostja ning 82% hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt 5 sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista võla 1.170,25 eurot, ja tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1.170,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik 6