TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-1503 Määruse kuupäev
- juuli 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi E.G. kaebus Narva Linnavolikogu 28.06.2012 otsuse nr 94 tühistamiseks Resolutsioon
- Tagastada E.G. kaebus.
- Saata määrus kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
- 17.07.2012 edastas E.G. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta palub Narva Linnavolikogu 28.06.2012 otsuse nr 94 tühistamist. Nimetatud haldusaktiga kehtestati Narva linna ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseisud. Ühtlasi palub kaebaja enda õiguste esialgseks kaitseks vaidlustatud haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamist. Oma nõudeid põhjendab ta väitega, et vaidlustatud otsus on tema teenistussuhte lõpetamisele suunatud eelhaldusakt. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses või kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 1 kehtestatu kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib kalduskohtusse kaevata, vaid haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses ning üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt.
- Valla või linna ametiasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ning struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34 ja 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 11 lg 1 sätestatu järgi kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Vastava otsustus pole halduskohtu kontrollile alluv haldusmenetluse seaduse § 51 tunnustele vastav haldusakt või eelhaldusakt või üldkorraldus, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Tegemist on haldusmenetluse seaduse raamidest väljuva halduse siseaktiga, mis ei reguleeri mitte konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit, vaid kehtestab ametiasutuses kehtiva üldise teenistusalase korralduse ega ole seetõttu halduskohtus kaevatav. Õigust vaidlustada ametiasutuse struktuuri ja koosseise ei tulene ametnikule ka avaliku teenistuse seadusest, sest selle § 135 ja § 160 annavad võimaluse pöörduda halduskohtusse vaid konkreetses teenistussuhtes tehtud käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu peale. Kaebuse väidete kohaselt on selle esitamise põhjuseks asjaolu, et vaidlustatud otsus toob kaasa kaebaja teenistussuhte lõppemise koondamise tõttu. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 33-1-50-11 otsesõnu leidnud, et ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav. See seisukoht on täielikult kohaldatav ka E.G. poolt vaidlustatud Narva Linnavolikogu 28.06.2012 otsuse nr 94 suhtes vaatamata sellele, et haldusorgan ise on lisanud haldusaktile vaidlustamisviite.
- Eeltoodu kohaselt ei ole E.G.l ilmselgelt kaebeõigust, Tartu Halduskohus ei saa tema kaebust ega selles sisalduvat esialgse õiguskaitse taotlust menetlusse võtta ning peab need juba osundatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel tagastama. Raili Randlane Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.