2-13-12968 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-12968 Tsiviilasi Teet Kuuse

a nagu oli hageja tööliste poolt raiutud maal. 4.Kriminaalasjas teostati hageja maal loata raiutud puude kändude lugemine ja määrati raiutud metsa sortiment ja kogus. Raiutud ja alusetult omastatud oli 29 tm metsamaterjali, mille harilik väärtus omastamise ajal oli 15 524 krooni ehk 992,16 eurot. Kriminaalasja menetlus lõpetati uurija määrusega 18.01.2013 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, kuna * * väitis kahtlustatavana ülekuulamisel, et tal ei olnud Teet Kuusamaaga kokkulepet vaidlusalusel maal piiri kindlaksmääramiseni raie peatamise suhtes. 5.Vaatamata kriminaalmenetluse lõpetamisele * * suhtes vastutab Ilma Kersa tsiviilõiguslikult tema poolt korraldatud raidega omastatud puidu väärtuse eest. Kostja poolt tellitud ja korraldatud raidega raiuti ja omastati 29 tm hagejale kui kinnisasja omanikule kuuluvat metsamaterjali 992,16 euro väärtuses. Kasvav mets on kinnisasja oluline osa, mis kuulub omanikule. Kostja on alusetult rikastunud hageja arvel. Hageja on õigustatud esitama alusetult rikastumise nõuet. Alusetu rikastumise kohaldamise aluseks on, et kostja on rikkunud hageja õigusi ning saanud sellest kasu. Hüvitamisele kuulub rikkumise teel saadu harilik väärtus. Kostja alusetu rikastumise väärtust tõendavad hageja metsamaterjali müügiarved 2010 aasta jaanuaris hagejale kuuluvalt Metsa kinnistult hageja enda poolt raiutud metsamaterjali müügi kohta. 6. Hageja esitas Ilma Kersa vastu hüvitise nõude 11. aprillil 2010.

§ 113

lg 2 järgi arvestatakse viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kostja on viivitanud alusetu rikastumise 992,16 euro väljaandmisega 12.04.2010 kuni 19.03.2013 so 1073 päeva. Viiviste suurus on 234,05 eurot seisuga 19.03.

1. Alates 20.03.2013 palub hageja TsMS § 367 alusel välja mõista jooksva viivise põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
2. Hageja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas saab tõendina tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 5 käsitleda kriminaalasjas 10257000095 eeluurimisel tehtud uurimistoimingute protokolle ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde.
3. Hageja esitas tõendina kinnistusraamatu väljavõtted ja väljavõte Maa-ameti kaardiserverist /tl 8-10/, kriminaalasja materjalid /tl 11-46/, arve-saatelehed 7tk 47-48/, metsateatis /tl 49/. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus
4. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hageja nõue on ülepaisutatud. Kostja on esitanud metsakonsulendi poolt antud objektiivse teate 2010 aasta hindade kohta. Viivisnõuet kostja ei tunnista, kuna hageja ei ole objektiivset metsamaterjali hinda esitanud. Viivist ei saa arvestada ebaselgelt ja tõendamata põhinõudelt. Viivise arvestus on tervikuna ebaselge.
5. Kostjal oli raieluba metsaraide teostamiseks Lepa kinnistult. Raiet korraldas kostja poeg * *. Kostja kinnitab, et Lepa kinnistu piirneb Metsa kinnistuga. 2010 ei olnud mingeid piiriposte maha pandud. 11.06.2010 mõõdeti välja Lepa kinnistu piirid. Hageja piiride mõõtmisel ei osalenud. Kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuna kuriteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. 3
6. Võttes arvesse metsakonsulent * * arvamust ja tema poolt esitatud hindasid, on 29 tm hind 232 eurot. Hageja poolt esitatud tõendid näitavad tema pahatahtlikku ja kiuslikku käitumist kostja suhtes, mis on väldanud aastaid. Kostja esitas tõendina metsakonsulent * * elektronkirja /tl 110-111/. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada.
7. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - hagejale kuuluv Metsa kinnistu piirneb kostjale kuuluva Lepa kinnistuga; - pooled tegid 2010 talvel metsaraiet alal, kus kinnistud piirnevad; - kostja metsaraiet korraldas tema poeg * *.
8. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-91-11 punktist 10 võib käesolevas tsiviilasjas tõendina kasutada kriminaalasjas 10257000095 kogutud tõendeid faktiliste asjaolude tõendamiseks. Õigusliku hinnangu annab kohus. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga /tl 15-16/
9. maist 2010 on tõendatud, et metsasiht laiusega 5-6 meetrit, nagu raiutud puud on asunud, asetseb valdavalt T. Kuusemaa maal. Metsatüki tagumise otsa juurest vaadatuna on lageraidel nähtav selge joon raide erinevustes. Ühel pool kasvab

a, teine pool on

ast tunduvalt enam puhastatud. Piirjoone kõrval on kolmnurkne ala, kuhu on T. Kuusemaa sõnul tuldud raidega naaberkinnistult tema maale. Kolmnurkselt alalt mõõdeti kõikide kändude läbimõõt ja kanti lugemislehele. Samuti mõõdeti metsasihil, piirikohast T. Kuusemaa maale jäävad kännud ja mõõdud kanti samale lehele. Tunnistaja * * ütlustega on tõendatud, et * * tellis ta endale metsa raiuma. * * märkis ära täpsed piirid. Samal ajal käis raie ka naaberkinnistul. Naaberkinnistul töötav langetaja tundus esmakordselt metsas olevat, sest langetas kuhu juhtus ja jättis oksad lagasse laiali. * * lasi ka sihi sisse raiuda teise kinnistu otsani. Siht raiuti nii lai, et puidu saaks sealt välja vedada. * * oli ka sealt piiri tähistanud /tl 24-28/. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Läänemaa Büroo kirjaga 11.05.2010, kändude lugemislehega ja sortimentatsiooni arvestusega on tõendatud, et T. Kuusemaale kuuluvalt kinnistult on raiutud 180 sangleppa, 26 hall-leppa, 17 kaske, 2 kuuske ja 1 saar. Raiega saadi metsamaterjali 21,1 tm /tl 29-31/. Tunnistaja * * ütlustega on tõendatud, et ta töötab keskkonnaametis metsaspetsialistina. T. Kuusemaa maal asuv koht ca 0,1 ha oli tema hinnangul raiutud sama raidega kui metsasiht /tl 42-46/. Eeltoodud tõendite alusel – sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning tunnistajate * * ja * * ütlustega on hageja tõendanud, et hageja maal toimunud raie oli teostatud samal viisil nagu I. Kersale kuulunud kinnistul toimunud raie. I.Kersa on võtnud õigeks, et tema raiet korraldas poeg * *, mistõttu on tõendatud, et osaliselt hageja maal ja kostja maal toimunud raide korraldas * *. Seega on tõendatud, et I. Kersa 4 omastas metsamaterjali, mis raiuti T. Kuusemaa maalt * * korraldusel. Ilma Kersa ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta omastas metsamaterjali, mis metsaraidega saadi. Kostja on vaidlustanud metsamaterjali hinna. 14. Metsamaterjali kogus 29 tm on tõendatud kändude lugemislehe ja sortimentatsiooni arvestusega /tl 30-31/. Metsamaterjali väärtuse tõendamiseks on hageja esitanud arvesaatelehed 2010 aastast. Sel ajal müüs hageja samalt Metsa kinnistult enda poolt raiutud metsamaterjali. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagis toodud selgitustele ruumi ja tihumeetri omavahelise suhte kohta, mistõttu on põhjendatud arvestada selles osas hageja arvestustega. Kostja on seisukohal, et tihumeetri hinnaks tuleb võtta 8 eurot ning metsamaterjali maksumuseks on 232 €. Kostja palub arvestada, et 2010 sügisel oli küttepuu realiseerimishind suuremate ettevõtete lõpplaos 24 €. Sellest tuleb maha võtta 7 € raie kulu, väljaveokulu 7 €, kasum 2 €. Kostja toetub metsakonsulent * * seisukohtadele /tl 96, 110-111/. Kohus nõustub hagejaga, et * * e-kirjas on kasvava metsa ostuhind 8 eurot tihumeeter. Hageja on aga esitanud raiutud ja omastatud metsamaterjali väärtuse nõude, mitte kasvava metsa ostuhinna nõude. Sortimentatsiooni arvestusest nähtub, et raiejäätmeid oli 7,7 tm. Hageja müüs raiejäätmeid hakkepuiduks augustis 2010 arvestades ruumi ja tihumeetri vahekorda hinnaga 235 krooni/tm ehk 15,01 €/tm. Raiejäätmete väärtus seega 115,58 eurot. Küttepuid müüs hageja juunis 2010 650 krooni/tm ehk 41,54 €/tm. Seega oleks hageja saanud raiutud metsamaterjalist müüa küttepuid koguväärtusega 884,80 eurot (21,3x41,54). Kokku oleks hageja saanud kogu raiutud metsamaterjalist 1000,38 eurot. Hageja palub välja mõista 992,16 eurot 21,1 tm metsamaterjali, mis ta oleks saanud maha müüa küttepuuna ja 7,7 tm raiejäätmete eest, mis ta oleks saanud realiseerida hakkepuiduna. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta mida ei ole esitatud. 15.

§ 1037

lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Tõendatud on, et 29 tm metsamaterjali raiuti T. Kuusemaale kuuluvalt kinnistult. Raide korraldas kostja I. Kersa, kes ka omastas metsamaterjali. T. Kuusemaa ei olnud andnud nõusolekut raide tegemiseks I. Kersale T. Kuusemaale kuuluval kinnistul.

§ 1037lg 3 järgi hinnatakse harilikku väärtust rikkumise aja seisuga.

Hageja on esitanud kohtule tõendid (müügiarved), millises ulatuses tulu ta oleks saanud 2010 aasta seisuga kui ta oleks ise võõrandanud raiutud metsamaterjali. Seega rahuldab kohus hagi

§ 1037lg 1 ja 3 alusel hageja poolt taotletud summas 992,16 eurot.

16.Hageja viiviste nõue tuleb samuti rahuldada. Kostja väited, et ebaselgelt ja tõendamata nõudelt ei saa viiviseid arvestada tuleb jätta tähelepanuta. Hageja on esitanud selge nõude ning näidanud ära mis ajast alates on kostja viivituses. Samuti on hagis näidatud intressimäär ja viivistemäär.

§ 113

lg 3 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas kostja esindajale * * alusetu rikastumise alusel saadu väljaandmise nõude 11.04.2010. Kostja nimetatud asjaolu 5 vaidlustanud ei ole. Kostja on viivisele vastu vaielnud põhjusel, et põhinõue on ebaselge ja tõendamata. Kuna kohus rahuldab põhinõude ning kostja on alates 12.04.2013 olnud viivituses alusetu rikastumise alusel saadu väljaandmisega, siis tuleb viivisnõus rahuldada hageja poolt taotletud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 12.04.2013 kuni 19.03.2013 so kuni hagi esitamiseni summas 234,05 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja viivise põhinõudelt 992,16 eurolt

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 20.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodud motiividel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud

1. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1-3 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna otsus on kostja kahjuks. 18.Pärnu Maakohtu 16.04.2013 kohtumäärusega määratud riigi õigusabi kostjale tühistati täies ulatuses 15.07.2013 kohtumäärusega, mis jõustus 09.09.
2. Menetlusabi tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskuud täies ulatuses. Advokaat T.-M. Hiob on 24.10.2013 esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kohta summas 216 eurot, mis sisaldab käibemaksu. 01.11.2013 on taotlus kostjale isiklikult kätte toimetaud Kohtu määratud ajaks 08.11.2013 ei ole kostja I. Kersa taotluse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et advokaat T.-M. Hiob’i taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning teeb selle kohta eraldi määruse. Kostjalt tuleb riigi kasuks välja mõista riigi õigusabi tasu ja kulud summas 216 eurot TsMS § 179 lg 1 järgi, mis sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 9 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
3. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme 6 kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
4. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7