lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sai laenu 320 eurot ning on tagasi maksnud kokku 250 eurot. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud kostja poolt tehtud maksed
lg 2 p 1 ja laenulepingu üldtingimuste p 4.7 alusel võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 250 eurot põhjendatud. Kuna kostja on pärast hagi esitamist tasunud veel 80 eurot, siis on põhivõla jääk 170 eurot.
Laenulepingus on pooled kokku leppinud intressis 24,86 eurot 30 päeva kohta, s.o 0,26% päevas.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui 2 seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 10.02.2011. Hageja on arvestanud viivist perioodi 10.02.2013 kuni 23.07.2013 eest. Viivise määraks on hageja arvestanud 0,26% päevas, s.o laenulepingujärgse intressimäära. Arvestades seda, et hageja nõuab kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud intressimäära (0,26% päevas) alusel, viivise suurus on piiratud kuni põhinõude suuruseni, ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Nõutav viivise määr ei ole ebatavaliselt suur võrreldes tagatiseta tarbijakrediidile tavapäraselt rakendatavate viivise määradega. Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja intressi ja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 24,86 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 295,14 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõista võlgnevus 624 eurot, millest tuleb maha arvata pärast hagi esitamist kostja poolt täiendavalt tasutud 80 eurot, kokku 544 eurot. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskuludelt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud viivis välja mõistmata. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.