) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot. Pooled ei vaidle, et lapse vajadused seoses elatise väljamõistmise ajaga oleksid muutunud. Kostja esindaja sõnul on kostja vajadused isegi suurenenud, kuid käesolevas tsiviilasjas pooled lapse vajaduste üle ei vaidle. Vaidlust ei ole, et kostja ema, kelle juures kostja elab, hetkel ei tööta. Hageja palub elatist vähendada seoses tema varalise seisundi muutumisega võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Tuvastatud on, et hagejale määratud töövõimekaotuseks 60 % (t.l. 26). Pooled ei vaidle, et kostja sissetulekud ja võime töötada seoses töövõime kaotusega on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Hageja väidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust suuremas määras kui 50 eurot kuus.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 3 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus tegi kindlaks, et hageja keskmine sissetulek on 369.14 eurot (t.l. 27). Kohus leiab, et hageja võlaõiguslikud kohustused (t.l. 8-23, 28-29) ei saa olla tähtsamad kui kostjal seadusest lasuv kohustus oma last ülal pidada. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Hageja väide, et lapse tema või vanaema juures viibimisel kantakse lapse igapäevaste vajaduste kulud, ei saa kohtu arvates tasaarvestada lapse igakuulisi vajadusi, mida kannab lapsevanem, kelle juures laps elab. Hageja ei ole esitanud tõendeid, missuguses ulatuses ta kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi. On üldteada, et seoses lapsest lahus elava lapsevanema ja lapse suhtlemisega kaasnevad lisaks elatise maksmise kohustusele kulutused lapsele, mil laps viibib teise lapsevanema juures. Samas ei pea kohus õigeks tasaarvestada mingis ulatuses elatise maksmise kohustust seoses asjaoluga, et laps aeg-ajalt isa juures viibides seal sööb või, et lapsele peetakse vajalikuks teha kingitusi. Kostja on veenvalt vastanud, et seoses lapse viibimisega vanaema juures ei ole kostja ema kohustused lapse vajaduste rahuldamiseks vähenenud. Kohtu arvates peab hageja tema kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama enda ja oma lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna hageja sissetulek on 369.14 eurot (neto töötasu 317 eurot hageja sõnul), siis hageja sissetulekust on võimalik tagada oma lapse ülalpidamiseks vähemalt miinimumelatise 160 euro tasumine lapse miinimumvajadustest lähtuvalt, kusjuures samasugune summa jääks seega hagejale hageja enda ülalpidamiseks. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja muuta Harju Maakohtu 15.09.2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-1204 kinnitatud elatise suurust ja hagejalt välja mõista elatis kostja XXX ülalpidamiseks igakuuliselt 160 eurot alates hagiavalduse esitamisest s.o. 03.06.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni 31.01.2018.a. Kohus ei hinda tõenditena Eesti Töötukassa otsuseid 25.11.2011 ja 30.11.2011.a. (t.l. 24-25), sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus andis 25.06.2013.a. määrusega Aivo Saksale menetlusabi vabastades XXX täielikult hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, tuleb hagi esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv välja 4 mõista hagejalt. Hagilt hinnaga 1 269 eurot tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu soodusmääras 150 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja 150 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Võttes arvesse hageja majanduslikku seisundit, peab kohus mõistlikuks määrata, et väljamõistetud 150 eurot tuleb riigituludesse tasuda 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.