lg 1 kohaselt ei ole vastuse koostamise ajakulu ja töömaht mõistlikud ning põhjendatud, arvestades, et kostja seisukohad ja tõendid olid esitatud eelnevalt maakohtule ja kostja tugineb nüüd samadele seisukohtadele. Arve number 20111680, 15.12.
mõttes on menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga (3-2-1-162-11, p 14). Arve number 20120819, 24.07.
lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastamise kohustus, kui Riigikohus poolt selleks kohustab (3-2-1158-12, p 12). Vastamise kohustuse äralangemisel ei saa kulu pidada põhjendatuks. Kostjal on olnud menetlustes kaks lepingulist esindajat. Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine võib poolelt tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmisi (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (3-2-1-112-09, p 17). Käesolevas asjas ei olnud vaja rakendada eriteadmisi. Kahele lepingulisele esindajale tehtud kulutusi ei pea hageja hüvitama. Eeltoodust tulenevalt palub hageja vähendada menetluskulude hüvitamise summat ja määrata see kohtu äranägemisel õiglaselt. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 11 044, 80 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 2743, 01 euro ulatuses ning kostja 20.12.2012 taotluse täienduses esitatud täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks summas 2178, 80 eurot. Kostja taotlus on esitatud tähtaegselt ning kooskõlas
Kostjal tekkinud õigusabikulud on menetluskulud
Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu on vandeadvokaadi puhul mõistlik, kuid teenuse ajaline maht ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-112-09 võib teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Käesoleval juhul on kostjat esindanud kaks vandeadvokaati, kuid ei ole tuvastatav, et ühel neist oleks antud kohtuvaidlusega seotult eriteadmised. Kostjale oleks piisanud ühest esindajast, kuna vandeadvokaadi näol on tegemist kõrgeima erialase kvalifikatsiooniga esindajaga. Kohus vähendas kostja esindaja töömahtu seoses toimingutega, mille puhul ei olnud tarvilik kahe esindaja kaasamine. Samas jättis kohus ajalise mahu vähendamata olukordades, kus esindajad on teinud erinevaid põhjendatud toiminguid. Seoses arvega nr 20110663 on kostja esindajatel kulunud 18 h hageja 29.03.2011 hagiavaldusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Arvestades menetlusdokumentide mahtu (hagi 4 lk ja kostja vastus 11
Puudub vaidlus, et ringkonnakohtu 18.09.2012 määrus toimetati pooltele kätte ja jõustus 26.09.2012 (
Kehtiv menetlusseadus ei võimalda pooltele hüvitada
lg 1 ettenähtud avalduse raames menetluskulusid, mis on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist. Samuti on kostja taotluse täiendus esitatud
Toimikust ei nähtu, et Riigikohus oleks küsinud kostjalt vastust hageja 04.10.2012 määruskaebusele. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-158-12 p-s 12 on selgitatud, et
lg 2 p-i 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab.
lg 2 võimaldab Riigikohtul otsustada kaebuse menetlusse võtmise ilma vastustajalt vastust küsimata. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti kostja kasuks välja mõistmata menetluskulu 4921, 81 eurot ning teha uus määrus ja rahuldada kostja avaldus täies ulatuses, mõistes hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 15 966, 61 eurot. Maakohus on vähendanud vääralt arvete nr 20110663, 20120506, 20111057 ja 20120819 alusel väljamõistetavate kulude suurust (ajalist mahtu) ning jätnud alusetult arvel nr 20121214 kajastatud kulud välja mõistmata. Hagejalt oleks tulnud välja mõista mõlema esindaja kulud. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-112-09 mõttes tuleb eriteadmiseks lugeda ka ühe esindaja varasemat pikaajalist seotust tsiviilasja aluseks oleva kriminaalasjaga. Vaidlus puudub, et hageja tugines hagi alusena kriminaalasjas nr 1-08-2873 otsuse jõustumisele ja kriminaalasja materjalidele ning palus võtta hagi läbivaatamise juurde kriminaalasja nr 1-08-2873 toimik. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kriminaalasja toimikust vajalikud tõendid. Vandeadvokaat A. Pilv oli alates jaanuarist 2005 kuni detsembrini 2009 kostja kaitsjaks kriminaalasja menetluses. Kriminaalasja materjalid olid äärmiselt mahukad ning sisaldasid mitmeid vaidluse lahendamiseks olulisi tõendeid. Eelmärgitu alusel oli esindaja A. Pilve osalemine tsiviilasjas äärmiselt vajalik ning võimaldas lõppastmes kulude olulist kokkuhoidu (võrreldes olukorraga, kus uus esindaja oleks pidanud tutvuma kogu kriminaalasja aluseks oleva materjaliga). Esindajate omavahelised ülesanded olid kliendi esindamisel jaotatud vastavalt valdkondadele: tsiviilõiguslike vastuväidete ja menetlusliku positsiooni kujundamine oli ühe esindaja pädevuses ning tsiviilasjas olulist tähtsust omavate kriminaalõiguslike vastuväidete esitamine teise esindaja pädevuses, kes omas asjas eriteadmisi. Maakohus on jätnud arvestamata, et tegemist oli keerulise ning mahuka vaidlusega, milles puudus varasem väljakujunenud kohtupraktika ning, mis omas otsest seost mahuka kriminaalasjaga. 4 Hagile vastuse koostamiseks kulus rohkem aega, kuna esindaja pidi tuletama meelde kriminaalasja nr 1-08-2873 aluseks olnud faktoloogia, muud tähtsust omavad asjaolud ning kriminaalasja materjalid. Lisaks tekkis vaidluses küsimus kohtu pädevuse osas. Kostja ei taotle menetluskulude väljamõistmist maksimaalmääras, vaid mõistlikus ja põhjendatud ulatuses, mis on sellise suurusjärgu nõudega igati kooskõlas. Arvestades hagihinda (216 148, 80 euro) ning vaidluse põhimõttelist tähtust kostja jaoks on määruskaebuse esitaja õigusabikulud igati proportsionaalsed. Maakohus jättis alusetult arvel nr 20121214 kajastatud kulud välja mõistmata. Võttes arvesse vaidluse olulist ja põhimõttelist tähtust kostja jaoks ning tsiviilasja hinda, oli määruskaebusele vastuse koostamine kostja õiguste kaitseks äärmiselt vajalik. Kaebus jäeti menetlusse võtmata tänu kostja 29.10.2012 vastusele. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis hagejalt vastust. Kirjalikus vastuses palus hageja jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kaevatav määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas
Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium alljärgmist.
lg 1 (kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsioon) sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Praegusel juhul ei esinenud neid asjaolusid, mis oleksid tinginud vajaduse kasutada esindust taotluses märgitud mahus. Ühe esindaja varasem seotus tsiviilasja aluseks oleva kriminaalasjaga võiks tingida sama esindaja kasutamist tsiviilasjas, kuid ei anna alust omistada sellele esindajale eriteadmisi Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-112-09 silmas peetud tähenduses. Pealegi on kostja ise väitnud, et esindamiseks kulunud täiendav ajakulu oli osaliselt tingitud esindaja vajadusest tuletada meelde kriminaalasja aluseks olnud faktoloogia ja muud vaidluses tähtsust omavad asjaolud, millest võiks ka järeldada, et kahe esindaja menetluses osalemiseks ei olnud erilist vajadust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kaalunud kostja esindajate õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid piisava põhjalikkusega. Kohus on kostja poolt nõutavaid kulusid vähendanud, leides muuhulgas õigesti, et kostja esindajate kulud seoses 04.10.2012 määruskaebusele vastamisega ei olnud põhjendatud, kuna Riigikohus jättis kaebuse menetlusse võtmata. Kostja väide, et kaebus jäeti menetlusse võtmata tänu kostja 29.10.2012 vastusele, ei ole asjakohane. Lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule praegusel juhul ette heita ei saa. Kohus ei saa eeldada, et kui menetluskulud jäävad alla lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära, siis on need kulud alati põhjendatud ja vajalikud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-09). Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusosalist esindanud kahe vandeadvokaadi õigusabi 5 kulude täies mahus väljamõistmine ei ole põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus määruskaebuse rahuldamata.
lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.