Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebust kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Asjaolud ja menetluse käik Julianus Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 582,97 euro saamiseks. Võlgnik esitas nõudele vastuväite ja Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluse korras. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ning kohustas avaldajat esitama nõuetekohast hagiavaldust ja tasuma täiendavat riigilõivu. Julianus Inkasso OÜ esitas Viru Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmis kostja AS-ga Elisa Eesti liitumislepingud, mille alusel kohustus AS Elisa Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuste eest tasuma. AS Elisa Eesti loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tasumata arved perioodil aprill 2009-juuli 2009, viivist on hageja arvestanud alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast s.o
lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Hageja palus välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabi kulud summas 210,91 eurot.
lg 5 alusel kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagiavaldus oli kohtusse esitatud paberkandjal ja hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot, kui hagiavaldus on esitatud e-toimiku kaudu. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu summas 100 eurot. Õigusabi kulud kuuluvad väljamõistmisele täies ulatuses. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 310,91 eurot. Viivitamatu täitmine 3/4 2-12-33944
lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Digitaalallkiri Leanika Tamm Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.