← Eesti

3-11-1209/79

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 59§ 156§ 61§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks (eesistuja), Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-1

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- 3-12-1209 tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lääne maksu- ja tollikeskus (Lä

MTK) kontrollis 07.05.2010 korralduse nr 12.2-3/3646-1 ning 10.11.2010 korralduse nr 12.2-3/3646-18 alusel OÜ Dulevo käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel november 2008 kuni märts 2009 (k.a).

  1. OÜ Dulevo tegevuskohas Tallinnas Rohu 14 viidi 08.06.2010 läbi vaatlus, mille kohta vormistati vaatluse protokoll. Maksuhaldur väljastas OÜ-le Dulevo 06.12.2010 koostatud kontrollakti nr 12.2- 3/3646-
  2. OÜ Dulevo esitas 07.01.2011 vastuväited kontrollaktile.
  3. LäMTK 18.02.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/3646-2 vähendati OÜ Dulevo maksustamisperioodide november 2008 kuni märts 2009 sisendkäibemaksu 3421,06 euro võrra ning määrati tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodide detsember 2008 kuni märts 2009 eest 5961,62 eurot. Maksuhaldur põhjendas maksuotsust kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: 1) OÜ Phar-Fare Grupp (OÜ PFG) rekvisiitidega vormistatud arvete alusel (analoogtoonerite müük) on OÜ Dulevo arvestanud sisendkäibemaksu kokku 2251,60 eurot. Arvetel on allkiri, kuid puudub allkirjastaja nimi ning kontakttelefon. Muud dokumendid tehingute kohta puuduvad. OÜ PFG juhatuse liige tehingute toimumise ajal T P ei kinnitanud tehingute toimumist ja peab arveid võltsinguteks. OÜ Dulevo ja selle juhatuse liige Aivo R on T. Ple tundmatud. OÜ PFG poolt deklareeritud käive on väiksem kui OÜ-le Dulevo esitatud arvete summa. T. P poolt OÜ PFG töötajana nimetatud Juri Luškovi nimeline isik eitas seost OÜ-ga PFG. Töötasuväljamakseid on OÜ PFG deklareerinud üksnes T. Ple, kes ei kinnitanud samas töötasu saamist. Maksumenetluse kestel OÜ PFG kontaktaadressile saadetud kiri tagastati aadressi puudulikkuse tõttu (puudus korteri number). OÜ PFG arvelduskontodele laekunud raha on samal päeval välja võetud. Toiminguid, mis viitaksid tavapärasele majandustegevusele, ei ole tehtud. OÜ PFG ei ole deklareerinud kauba importi ega ühendusesisest käivet. OÜ Dulevo juhatuse liikme A. R ütluste kohaselt tõi OÜ PFG kauba ise kohale ning tegemist oli müüja kinnitusel Venemaa toodanguga. Kaup oli valgetes karpides ning arve kaasas, kauba tootjat A. R ei mäleta. OÜ PFG esindajaks võis olla Andrei või Oleg. Toonerkassetid müüs OÜ Dulevo A. R kinnitusel omahinnaga edasi Zelikman GBR-le. Lepiti kokku, et OÜ Dulevo esitab hiljem juurdehindluse arve, kuid see leping jäi katki. 2) OÜ Techline rekvisiitidega vormistatud arvete alusel (printerite müük) on OÜ Dulevo arvestanud sisendkäibemaksu kokku 1169,45 eurot. OÜ Techline on soetanud samad printerid dokumentidest nähtuvalt OÜ-lt PFG. OÜ Techline poolt printerite soetus ja edasimüük on 2

(19)3-12-1209 toimunud samal päeval ning peaaegu samade hindadega. OÜ Techline juhatuse liikme Kirill Si selgituste kohaselt andis keegi OÜ-st PFG talle printerite nimekirja, tema näitas seda OÜ Dulevo juhatuse liikmele A. Rle, kes valis selle alusel endale vajalikud printerid välja. Kaup oli ilma pakenditeta ja garantiita, K. Sile teadaolevalt pärit Soomest. Printerid toodi OÜ PFG poolt K. Si koju, kus ta kontrollis oma keldris nende töökorda ja seejärel kandis raha üle. K. S teadis, et hinnad on väga kõrged, kuid OÜ Dulevo soovis sellise hinnaga osta. K. S on endine OÜ Dulevo töötaja. OÜ Dulevo ja OÜ Techline asuvad samal aadressil (Rohu 14, Tallinn). OÜ PFG juhatuse liige T. P eitas printerite müümist. Internetikeskkonna veebilehe www.hinnavaatlus.ee haldaja OÜ Hinnavaatlus kinnitusel on arvetelt nähtuvad printerid tootmisest maha võetud mudelid ning hinnamuutuste ajaloo kohaselt oli nende müügihind kordades väiksem OÜ Techline arvetelt nähtuvast hinnast. OÜ Dulevo juhatuse liikme A. R seletuste kohaselt teostab OÜ Dulevo printerite remonti ning printerid ostis ta selleks, et remondi teostamise ajaks anda neid klientidele vajadusel kasutada. Printerid on neil praeguseni olemas. A. R ei teadnud, et OÜ Techline soetas printerid OÜ-st PFG – talle teadaolevalt müüs OÜ Techline endale kuuluvat vara, kuna pidi tegevuse lõpetama. Täitsa uued OÜ-lt Techline soetatud printerid A. R ütluste kohaselt ei olnud, aga need olid vähe kasutatud. Printerite ebamõistlikult kõrge hinna kohta selgitas A. R, et hinnavaatluses on komplektsete printerite hinnad, kuid kui soovitakse rohkemate lisadega, läheb hind kallimaks. Lisadega seonduvat A. R rohkem ei täpsustanud. 3) Maksuhaldur järeldab eeltoodust, et reaalseid tehinguid OÜ PFG ja OÜ Dulevo ning OÜ PFG ja OÜ Techline vahel ei ole aset leidnud. OÜ-lt PFG väidetavalt soetatud toonerkassettide osas on A. R ütlused edasimüügi tehingu juurdehindlusest ebaselged ning vastuolus Zelikman GBR-ga sõlmitud lepinguga. Kuna OÜ Dulevo toodab ka ise toonerkassette, järeldab maksuhaldur, et kaup, mille OÜ Dulevo müüs Zelikman GBR-le, on OÜ Dulevo enda poolt toodetud. OÜ-lt Techline printerite soetuse asjaolude osas lahknevad A. R ja K. Si ütlused ning puuduvad põhjendused, miks on OÜ PFG arvetel kolm kuupäeva, kui OÜ Techline sai kauba kätte kahel päeval, ning miks toimus kauba üleandmine K. Si kodus, mitte OÜ Techline ja OÜ Dulevo ühise tegevuskoha aadressil. OÜ Techline ei ole OÜ-lt PFG printereid soetanud ja ei saanud neid seetõttu ka OÜ-le Dulevo edasi müüa. Kuna reaalseid müügitehinguid ei ole aset leidnud, puudub OÜ-l Dulevo õigus OÜ PFG ja OÜ Techline arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada (käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1) ning nende arvete alusel tehtud väljamaksetelt kuulub määramisele tulumaks (tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3). 4. Kaebaja esitas 21.03.2011 maksuotsusele vaide. MTA 14.04.2011 vaideotsusega jäeti vaie Rldamata. 5. OÜ Dulevo esitas 17.05.2011 halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks alljärgnevate põhjendustega. 1) Maksuotsus ei ole oma järeldustes õige ja on motiveerimata. Kaebaja on ostnud reaalse kauba ning selle eest kohaselt tasunud. Konkreetsete printerite müügi kohta on müüja esindaja seletanud, et temale pakuti nimekirja alusel müügiks printereid, millise pakkumise ta väikese vaheltkasuga edastas OÜ Techline nimelt OÜ-le Dulevo. Viimane aktsepteeris pakkumise, paludes, et OÜ Techline juhataja K. S isiklikult veenduks printerite kvaliteedis. Kauba andis K. S üle OÜ Dulevo tegevuskohas. Pärast OÜ-lt Dulevo OÜ-le Techline raha ülekandmist kandis OÜ Techline omakorda raha üle müüjale, jättes endale väikese kasumimarginaali. 2) Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kuna printerid, mille kohta arveid koostati, asuvad praegu ja asusid ka enne arvete koostamist tehingu osapoolte ühisel tegevuskoha aadressil Tallinnas Rohu 14, siis printerite üleandmist ja vastuvõtmist OÜ PFG, OÜ Techline ja OÜ Dulevo vahel ei ole reaalselt toimunud. Kaebaja maksuhalduri järeldusega ei nõustu. Sellise 3
(19)3-12-1209 väite osas peaks tõendamiskoormus lasuma maksuhalduril. Kaebaja ei saa kuidagi tõendada negatiivset asjaolu, et ta ei ole ostnud printereid OÜ-lt Techline, vaid et printerid sattusid kuidagi teistmoodi kaebaja omandisse ja kasutusse. Kaebaja on maksumenetluses esitanud korrektselt vormistatud OÜ Techline arved, mis viitavad ka printerite seerianumbritele. Printerid asuvad ka praegu kaebaja valduses, kuna kaebaja kasutab printereid nn testprinteritena klientidele printerikassettide täitmisel töökorrasoleku kontrollimiseks. 3) Hinnates analoogset vaidlust metsamaterjali ostul on Riigikohtu halduskolleegium otsuses (RKHKo) nr 3-3-1-18-10 märkinud: ainuüksi väidetav hoolsuskohustuse eiramine, võimalikud mitmesugused muud puudused ja ka müüja käitumine ei saa olla põhjenduseks järeldusele, et kaebaja neilt osaühingutelt metsamaterjali ei saanud, kui pooled kinnitavad tehingu toimumist, kaup või teenus on saadud ja selle eest on müüjale tasutud. Konkreetsel juhul tehingu pooled seletavad täpselt, kuidas ja millal kaup üle anti ning see kaup on hetkel reaalselt olemas ja tuvastatav, kauba eest on kaebaja tasunud. 4) Otsusest ei nähtu, millist õiguslikku tähtsust omab asjaolu, et OÜ Techline ja OÜ Dulevo tegutsevad ühes valdkonnas ning juhatajad A. R ja K. S on endised kolleegid. Maksumenetluses on tehingu pooled, nii kaebaja esindaja A. R kui ka OÜ Techline juhataja K. S, vastastikuseid suhteid põhjalikult kirjeldanud ja jääb arusaamatuks, mida näeb maksuhaldur neis suhetes kahtlast või taunitavat. Mõlemad on andnud ütlusi, et enne vaidlusalust tehingut töötasid nad kolleegidena OÜ-s Dulevo. K. S tegutses OÜ Techline kaudu printerite remondi ning varuosade müügi valdkonnas juba enne OÜ-s Dulevo töötamist. Perioodil 19.04.2004 kuni 23.01.2007 oli K. S OÜ Dulevo kaasosanik ning osaluse omandamise sisuks ning tingimuseks oligi see, et töötatakse kolleegidena ühes ettevõttes ning K. S suunab kogu varasema OÜ Techline kliendibaasi OÜ-sse Dulevo. Alates 23.01.2007 äriline koostöö OÜ-s Dulevo lõppes, K. Si osalus OÜ-s Dulevo osteti kaasosaniku poolt tagasi. K. S jätkas ärilist tegevust OÜ-ga Techline samas valdkonnas teises asukohas, säilitades ärilise koostöö. 5) Õige on otsuses tuvastatud asjaolu, et printerid on vanad, tootmisest maha võetud mudelid ning nende kohta aktiivne hinnainfo puudub. Kaebaja seletas, et printereid kasutatakse vastavat printeritüüpi kasutavate klientide teenindamiseks testprinterina. See tähendab, et oma põhitegevuses klientide teenindamiseks on vajalik omada testprinterite kollektsiooni. Ühe või teise printeritüübi puudumine toob kaasa selle, et kliendile on vaja teatada, et firma ei ole oma tehniliselt baasilt võimeline klienti teenindama. Vanade, tootmisest maha võetud mudelite hinda ei määranud kaebaja jaoks mitte tarbijale suunatud turuhind, vaid valik firma maine languse või tõusu vahel ning klientide võitmise või kaotamise vahel. 6) Maksuhaldur on maksuotsuses märkinud: OÜ Dulevo juhatuse liikme A. R ja OÜ Techline juhatuse liikme K. Si ütlused printerite ostumüügi tehingute toimumise osas on vastuolus /../ OÜ Techline ja OÜ Dulevo on omavahel seotud isikud, kelle tegevuskoht ja tegevusvaldkonnad kattuvad. OÜ-l Techline oleks olnud võimalik printerite kontrollimist läbi viia tema tegevuskoha kassetikeskuse ruumides Tallinnas Rohu 14 ja samas need ka ostjale OÜ-le Dulevo üle anda /../ printerite hinnad on ebareaalsed ja põhjendamatult kõrged. Kaebaja leiab, et eeltoodud järelduse osas on maksuotsus ebaõige ning vastuolus maksumenetluses kogutud tõenditega. 7) Maksuotsuses on öeldud: OÜ PFG rekvisiitidega arvetel on küll allkiri, kuid nime, kes arved koostas ja allkirjastas ning kontakttelefoni numbrit ei ole märgitud. Arvetele ei ole märgitud, millal kaup üle anti ja kelle poolt. Kaebaja leiab, et arved vastavad käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele ning sisaldavad kogu seaduses ettenähtud informatsiooni. Arved esitas koos kaubaga kohalesõitnud meesterahvas. 4
(19)3-12-1209 8) Kui müüja toob ise kauba kohale (kasutamata vedajat) ning müüja lepib eelnevalt suuliselt hinna kokku või teeb vahetult kohapeal hinnapakkumise, siis saatelehtede ja kirjaliku hinnapakkumise puudumine on loogiline. 9) Ühekordsed ostu-müügitehingud dokumenteeritakse tavakohaselt arvete esitamisega ning eraldi kirjalikku lepingut ei sõlmita. Samas ei saa väita, et tehingu toimumise kohta üldse rohkem tõendeid ei ole. Ostetud kauba on kaebaja edasi müünud saksa ettevõttele Zelikman GBR. Ostja on hiljem olnud infovahetuses Zelikman GBR esindajaga ning kaebajale on teada, et tehingu toimumist kontrolliti ka Saksamaal Zelikman GBR poolselt ning mingeid kahtlusi maksuhaldurid ei tuvastanud. Zelikman GBR kinnitab oma vastuses kaebajale, et ostis kauba OÜ-lt Dulevo ning milline kaup oli ning et kauba tootjat ja päritolu oligi raske kui mitte võimatu tuvastada. Samuti selgub vastusest, et ostu käsitleti (vähemalt ostja sai asjast nii aru) prooviparT ning selle edust tulenevalt pidi hiljem konkreetselt kokku lepitama, mis hinna või tingimustega Zelikman GBR kaupa ostma hakkab ning miks seda siiski ei tehtud. 10) Nii T. P kui ka OÜ PFG on kaebajale tundmatud isikud. Kaebajale tegi kaubapakkumise meesterahvas, kes tõi kauba kohale ning esitas koos kaubaga arve, mille kaebaja tasus. Põhjendamatu on halduri etteheide, et OÜ Dulevo juhatuse liikmel A. Rl puudub igasugune informatsioon OÜ PFG kohta. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et OÜ Dulevo on omas valdkonnas tuntud, avatult tänavale n.ö üle leti kaupu ja teenuseid müüv ettevõte. Sellise tegevusmudeliga on normaalne ja loogiline, et iga suvalist pakkujat või ostjat personaalselt ei tunta. Kaebaja astus niigi sammu edasi tavapärasest ostu- ja müügitegevusest ning kontrollis interneti teel maksuameti kodulehelt saadaolevat infot ettevõtte kohta: maksuvõlad puudusid ning ettevõte oli käibemaksukohustuslane. 11) Maksuotsuses ei ole kaebajale ette heidetud, et kaebaja oleks osalenud maksupettuses koos OÜ-ga PFG või sellega seotud isikutega. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 33-1-18-10 ja leiab, et maksuotsusest ei nähtu, kuidas oleks pidanud kaebaja teisiti käituma või mida teisiti tegema või tegemata jätma ning millisest teabest järeldama, et end müüjana esitanud isik kas ei olegi tegelik müüja või ei täida maksude maksmise ja deklareerimise kohustust. 6. Maksu- ja Tolliameti 16.11.2011 vastuses kaebusele paluti jätta kaebus Rldamata. 1) Kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudis maksuhaldur maksumenetluses järeldusele, et kaebaja ei ole OÜ-lt Techline printereid soetanud, liikunud on vaid arved, tehinguid toimunud ei ole. Vaidlus on asjaolu üle, et kaebuse esitaja ei ole printereid soetanud arvetel märgitud isikult. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad printerite soetust OÜ-lt Techline. Vastustaja leiab, et ainuüksi arvete olemasolu ja väidetavate tehingupoolte vastuolulised selgitused (A. R 16.11.2010 selgitus ja K. Si 16.11.2010 ja 27.01.2011 selgitused) ei kinnita tehingute toimumist arvetel märgitud poolte vahel. OÜ Techline on väidetavalt soetanud printerid OÜ-lt PFG, kellel puudub reaalne majandustegevus. OÜ PFG juhatuse liikme T. P 21.10.2010 seletuse kohaselt võttis ta tööle J. Luškovi, kes toimetas ja tegi kõik, koostas ka dokumente. Sama seisukoha on T. P andnud ka 31.03.2010 ning 21.10.2010 selgitanud, et M H oli volitatud vaid pangast raha välja võtma ja tema kätte tooma. T. P on 21.10.2010 kinnitanud, et OÜ PFG ei ole printereid ostnud ega ka müünud. 2) Maksuhaldurile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidelt (vorm TSD) nähtub, et november 2008 kuni veebruar 2009 on deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavaid makseid ainult juhatuse liikmele T. Ple tehtud väljamaksetelt. 5
(19)3-12-1209 3) T. P on selgitanud, et tema äriühingust OÜ PFG palka ei saanud. J. Luškov on kinnitanud, et ei tea äriühingust midagi, töölepingut maksuhaldurile ei esitatud. T. P ei tunne OÜ Dulevo juhatuse liiget A. R ning tema valduses ei ole äriühingu dokumente. OÜ PFG juriidiliselt aadressilt tuli 30.11.2009 korraldus tagasi põhjusel, et “puudub korteri number”. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kogu raha, mis arvelduskontodele laekub, võetakse koheselt pangast sularahas või panga sularahaautomaatide kaudu välja. Samuti ei ole OÜ Techline juhatuse liige K. S kinnitanud äriühingu vajadust ja võimalust (raha puudumine) printereid soetada ning ta ei tea üldse OÜ PFG esindajat. OÜ PFG seaduslik esindaja eitab tehingute toimumist. Eelnevast tulenevalt jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ-l PFG puudub reaalne majandustegevus, mistõttu ei ole OÜ PFG printereid võõrandanud OÜ-le Techline ning seetõttu ei saanud kaebuse esitaja OÜ-lt Techline printereid soetada, kuna OÜ-l Techline puudus kaup, mida võõrandada. Alates 13.12.2009 on OÜ PFG käibemaksukohustuslaste registrist välja arvatud. 4) Kaebuse esitaja ja OÜ PFG vahel on väidetavalt toimunud tehing analoogtoonerite soetamiseks enne väidetavaid tehinguid printerite soetusel. Seega olid kaebuse esitajale teada eelnevalt OÜ-ga PFG seonduvad asjaolud, s.h ka asjaolu, et nimetatud äriühinguga faktiliselt tehingut ei teostata ning toimub fiktiivsete arvete väljastamine. Vastustaja leiab, et puudub mõistlik põhjendus kaebuse esitaja poolt printerite soetamiseks OÜ Techline vahendusel, kui A. Rle oli eelnevalt teada OÜ PFG tegevus. 5) OÜ PFG arvetel ei ole koostaja ja allkirjastaja nime ega kontakttelefoni numbrit märgitud. OÜ PFG Nordea Panga arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et OÜ Techline on teinud väljamakseid OÜ-le PFG samal päeval, kui kaebaja tasus OÜ-le Techline. 6) Maksumenetluses maksuhaldur tuvastas, et OÜ PFG ei ole kauba ühendusesisest soetust ega importi Venemaalt Eestisse kordagi deklareerinud. Äriregistri teabesüsteemidest nähtuvalt on 2009 majandusaasta aruande kohaselt OÜ Techline põhitegevusalaks ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine. K. Si 27.01.2011 selgituste kohaselt tõi OÜ PFG esindaja, kelle nime ta ei küsinud, ühel päeval kaks ja teisel päeval ühe printeri tema kodu juurde Narva mnt-le. K. S ei osanud anda selgitust arvetel märgitud erinevate kuupäevade kohta. Vastustaja leiab, et ei ole mõistlik koostada erinevate kuupäevadega arveid, kui puudub kokkulepe ostumüügitehingu sooritamiseks. K. Si selgituse kohaselt tellis A. R printerid nimekirja järgi, mille keegi inimene OÜ-st PFG oli temale andnud. Olenemata asjaolust, et printerite töökorrasoleku kontroll viidi K. Si poolt läbi pärast printerite kättesaamist, olid arved koostatud ja üle antud koos kaubaga. 7) Vaatamata asjaolule, et kaks printerit saadi OÜ-st PFG ühel päeval, kuid arve kuupäevad erinevad, on OÜ Techline samal moel ja OÜ PFG arvetel märgitud kuupäevadel printerid edasi müünud kaebuse esitajale, mida tuleb pidada ebamõistlikuks käitumiseks, arvestades K. Si selgitusi. Nimetatud asjaolu viitab fiktiivsete arvete koostamisele. 8) Maksuotsuse p-s 2.5 on maksuhaldur märkinud, et OÜ Techline ja OÜ Dulevo on omavahel seotud isikud, kelle tegevuskoht ja tegevusvaldkonnad kattuvad. Maksuhaldur tuvastas, et äriühingutel on ühine koduleht, kus tegevuskoha aadressiks on märgitud Rohu 14, Tallinn. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada usutavaks K. Si selgitusi, et printerid toodi OÜ PFG poolt kontrollimiseks Narva mnt-le, mitte OÜ Techline tööruumidesse Rohu 14, seda enam, et K. S on kinnitanud, et temal ei ole sellist rahagi, et printereid osta ning A. R tellis printerid, kuna temal oli neid vaja. 9) OÜ Hinnavaatlus vastusest maksuhaldurile selgus, et printerite (Konica-Minolta 2300 magicolor, HP Color LaserJet 2840 ja HP Color LaserJet 2550) väärtus uutena on olnud oluliselt väiksem kui OÜ Techline arvetel kajastatud kasutatud printerite müügihind. Maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt analüüsinud printerite hindasid ja nende kujunemist. Tõsiseltvõetav 6
(19)3-12-1209 ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et vanade, tootmisest maha võetud mudelite soetamisel printerite turuhind tõuseb tulenevalt asjaolust, mis eesmärgil printerid soetatakse. Kaebuse esitaja ei ole esitanud väidetavalt OÜ PFG poolt esitatud nimekirja, mille alusel A. R väidetavalt printerid tellis. K. Si 27.01.2011 selgituste kohaselt nimekirja juures hindasid ei olnud, s.t kaebuse esitaja märkis väidetavalt soetatavad printerid ilma vastava hinnakokkuleppeta (teadmata printerite hindasid), mis ei ole tavapärane käitumine äri- ja majandustegevuses. Samuti ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebuse esitaja on aktiivselt otsinud võimalusi soetada sama tüüpi printereid teistelt äriühingutelt, kelle majandustegevuseks on printerite müük. 10) Kaebaja väited printerite hinna kujunemisest seonduvalt lisaseadmetega (kaas, võrgukaart, Duplex) on otsitud ning paljasõnalised. OÜ Techline arvetelt ega OÜ PFG arvetelt ei nähtu, et kaebuse esitaja on soetanud nn mittekomplektsed printerid, millele lisanduvad kaebuses märgitud lisaseadmed kaebuses märgitud hindades ning selliselt on kujunenud soetatud komplektsete printerite hinnad. Kui kaebuse esitaja soetanuks nn mittekomplektsed printerid, siis nähtuks arvetelt lisaks printerite kogustele ja hindadele ka lisaseadmete nimetused, kogused ja hinnad. 11) Maksuhaldur pöördus 16.08.2011 OÜ Hinnavaatlus poole päringuga, et välja selgitada, kas kaebuse esitaja poolt märgitud lisaseadmed kuuluvad printerite komplekti, ning juhul, kui lisaseadmed on eraldi hindades, siis milline oli lisaseadmete hind nende väidetava soetuse hetkeseisul ehk jaanuaris 2009. 22.08.2011 saabus vastus maksuhalduri päringule, millest nähtub, et üldjuhul sisaldavad (on sisse ehitatud) printerid võrgukaarte ning muid lisasid ning HP Color LaserJet 2840 hind koos lisadega on alla 1000€ (OÜ Dulevo soetanud väidetavalt 3856,15€ eest), Konica-Minolta 2300 hind olenevalt versioonist on 375-600€ (OÜ Dulevo soetatud väidetavalt 3028,31€ eest), HP Color LaserJet 2550 hind olenevalt versioonist koos lisaga on 400-700€ (OÜ Dulevo soetatud väidetavalt 781,92€ eest). Seega on kaebaja väidetavalt soetanud printerid ja/või nende nn lisad tunduvalt kõrgemalt reaalsest turuhinnast. Samuti on vastuolulised K. Si ja A. R selgitused printeritele garantii andmise küsimustes, sest A. R selgituse kohaselt oli printeritele antud OÜ Techline poolt garantii, kuid K. Si selgituse kohaselt OÜ PFG ei andnud printeritele garantiid. 12) Kaebuse esitaja valduses olevatel OÜ PFG arvetel on müüja aadressiks märgitud Jõe 624, kuid äriühingu juriidiline aadress alates 16.05.2008 kuni 19.11.2009 ehk väidetavate tehingute teostamise ajal oli Akadeemia tee 46-91, Tallinn. Perioodil 19.02.2007 kuni 16.05.2008 oli äriühingu juriidiline aadress Jõe 62-4, Keila. Seega on müüja kajastanud arvetel väidetavate tehingute teostamise ajal oma juriidilise aadressi ebaõigesti, mis kinnitab maksuhalduri põhjendatud kahtlusi, et tehingud kaebuse esitaja ja OÜ PFG vahel ei ole toimunud, kuna ei ole usutav, et faktiliste tehingute toimumisel oleks müüja arvetel juriidilise aadressi kajastanud ebaõigesti ehk majandustehinguid sooritades ei tea oma enda juriidilist aadressi. Samas kinnitab nimetatud asjaolu fakti, et ostja ehk kaebuse esitaja ei kontrollinud arvel kajastuvate andmete õigsust (äriregistri andmed on avalikult kättesaadavad) ega tuvastanud tehingupartnerit, seaduslikku või volikirjalist esindajat. 13) Kaebajal ei ole ühtegi dokumenti, v.a arved, mis kinnitavad tehingute faktilist toimumist arvel märgitud isikute vahel. Kaebaja ei ole esitanud väidetava tehingupartneri kontaktandmeid, s.t ei ole piisavalt täitnud kaasaaitamiskohustust maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 tähenduses, mistõttu maksuhalduril on puudunud võimalus pöörduda nn Andrei kui kolmanda isiku poole teabe saamiseks. Kaebaja ei ole esitanud lepinguid, hinnapakkumisi, saatelehti ega muid kauba päritolu kinnitavaid tõendeid, kuigi väidetavalt pärineb kaup Venemaalt. Vastustaja seisukohta arvete fiktiivsuse kohta toetab ka asjaolu, et A. R 11.06.2010 selgituste kohaselt andis Andrei arve koos kaubaga üle, mida vastustaja ei pea tavapäraseks ja usutavaks, sest 7
(19)3-12-1209 A. R ei mäleta, kellega tehingu tegi ning eelnevalt ei olnud A. Rle teada kauba kvaliteet, s.t tehingu olulistes tingimustes kokkulepe puudus, mistõttu ei olnud võimalik koostada eelnevalt ka arvet (teada ei olnud kauba nimetused, kogused, hinnad jne). 7. Tallinna Halduskohtu 06.06.2012 otsusega jäeti OÜ Dulevo kaebus Rldamata. 1) Vaidlust ei ole selles, et printerid ja toonerkassetid reaalselt osteti. Seetõttu ei oma tähtsust ka väited ja tõendid kauba edasimüümise kohta. 2) Objektiivse poolt pealt on üheselt tuvastatud, et võimalik ei olnud soetada kaupa OÜ-lt PFG, kuna viimasel puudus reaalne majandustegevus. Seega pidi müüjaks (või müüjateks) olema tundmatu kolmas isik. Olukorras, kus kaebaja sellest teadlik ei oleks ja oleks täitnud vajaliku hoolsuskohustuse tehingupartneri identifitseerimisel, mis on sisendkäibemaksu mahaarvamise kohustuslikuks eelduseks (RKHKo nr 3-3-1-90-07; Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-06-650 ja 3-06-2352), puuduksid kaebajal piirangud reaalselt müüjalt mittesoetatud kaubalt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Tehingu tegemisel äriühingut esindavate füüsiliste isikute tuvastamine on oluline seetõttu, et sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid tehingult käibemaksukohustuslasega. Seetõttu peab ostja olema veendunud selles, et konkreetsed füüsilised isikud on õigustatud esindama just seda käibemaksukohustuslasest müüjat, kellega ostja tehingut teha soovib. Kui aga ostja ei tuvastanud müüja nimel tegutsevaid füüsilisi isikuid ja nende esindusõigust, ei saa ostja tugineda heausksusele, kuna ta on jätnud vajaliku hoolsuskohustuse täitmata. Nii on see juhtunud ka käesoleval juhul. Kaebajal on küll õigus selles, et antud juhul ei olnud kirjalikku lepingut vaja, kuid kaebaja ei ole tuvastanud müüjate äriregistriandmete järgi äriühingute esindusõiguslikku isikut ning seda, kas müüja nimel tegutses sama isik või tema poolt volitatud isik. Seega ei ole kaebaja tuvastanud isikut, kellega ta tegelikult tehingu tegi. 3) Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tuleneb, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos (RKHKo nr 3-3-1-39-03 ja nr 3-3-1-50-03) – käesoleval juhul on see A. R ja K. Si varasema tööalase tutvuse ja ühise tegutsemisaadressi (Tallinn, Rohu 14) näol olemas; kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, näiteks müüja isikusamasuse kontrollimiseks (RKHKo nr 3-3-1-40-03; nr 3-3-1-43-03; nr 3-3-1-52-03; nr 3-3-1-5903); kui ostja oleks tavapärase hoolsusega käitumisel pidanud teadma, et müüja pole tegelik müüja (RKHKo nr 3-3-1-34-06). Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (RKHKo nr 3-3-1-97-07). Kohus märgib, et tehingupoolte varasem tutvus ei ole kahtlemata iseenesest tehingu fiktiivsuse näitajaks, kuid olukorras, kus ka muud tõendid viitavad sellele, et tehingut arvel näidatud tingimustel aset ei leidnud, on tehingupoolte omavahelised suhted üheks täiendavaks asjaoluks, mis viitab sellele, et fiktiivse arve kasutamine raamatupidamises oli pooltel koos kavandatud. 4) Kohus nõustub kaebajaga selles, et seadus ei sätesta nõuet arvele koostaja ja allkirjastaja nime ning kontakttelefoni märkimise kohta. Asjaolu, et müüja on arvele kirjutanud alla ostja kohale ning vastupidi, ei viita iseenesest pahatahtlikkusele, vaid inimlikule hooletusele, millest ei saa veel üksi mingeid isiku maksukohustust suurendavaid järeldusi teha. Samas nõustub kohus vastustajaga selles, et antud juhul omab nimetatu tähendust tõendamiskoormuse seisukohalt, sest juhul, kui arvele olnuks märgitud arve koostaja nimi ning kontakttelefoni numbrid, saanuks maksuhaldur lähtuvalt maksumenetluses temal lasuvast uurimisprintsiibist välja selgitada isikud, kes faktiliselt olid arve koostajad ja väidetavalt kauba müüjad. OÜ PFG seaduslik esindaja T. P ei kinnita tehingute teostamist, OÜ Techline seaduslik esindaja K. S selgitas 16.11.2010 ning 27.01.2011 maksuhaldurile, et OÜ Techline vahendas printerite müügitehinguid OÜ PFG ja OÜ Dulevo vahel. A. R tellis printerid, sest temal oli neid vaja. Samuti oli 8
(19)3-12-1209 arvetel märgitud müüja endine aadress, mis arve väljastamise ajal enam tegelikkusele ei vastanud. 5) K. Si (OÜ Techline esindaja) ja A. R (kaebaja esindaja) poolt maksuhaldurile antud selgitused on mitmes aspektis vastuolulised, nt selgitused printeritele garantii andmise küsimustes. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et puudub mõistlik põhjendus kaebuse esitaja poolt printerite soetamiseks OÜ Techline vahendusel, kui ta oleks samahästi võinud need printerid ise soetada. Eeltoodu viitab sellele, et kaebaja mitte üksnes ei jätnud täitmata müüja esindaja tuvastamise kohustust ja jäi oma hooletusest ilma õigusest tehingutelt sisendkäibemaksu maha arvata, vaid kaebaja oli siiski täiesti teadlik sellest, et müüjaks ei ole OÜ PFG, kasutades teadlikult ostuskeemi, mille abil soovis saada riigilt alusetult tagasi sisendkäibemaksu. Eeltoodu tõttu on maksuhaldur määranud õigustatult ka tulumaksu kaubalt tehtud väljamaksetelt kui ettevõtlusega mitteseotud kulult (vt RKHKo nr 3-3-1-18-10). 6) Mis puutub printerite hinda, siis ka põhjalikumaid hinnaanalüüse tegemata on selge, et printerite hind ei saanud olla kaebajale soodne, mis omakorda kogumis muude ostja pahausksusele viitavate asjaoludega annab põhjuse järeldada seda, et lisaks oli arvetel näidatud tehingu hinda kunstlikult suuremana, mis annab võimaluse suurema sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Siiski märgib kohus, et ainuüksi kahtlustäratavalt suur hind ei oleks siinkohal asjaolu, millest järeldada ostja pahausksust või suisa maksupettust, kuid see on kaudne tõend koostoimes teiste ja kaalukamate tõenditega. Ka siinkohal olnuks kaebajal võimalik kindlustada hinna üle tekkiva vaidluse vältimist, nõudes müüjalt detailsemalt lahtikirjutatud arvet, kust nähtuks täpsemalt, milline toode müüdi. Olukorras, kus kirjalik leping müügi kohta puudub, on tõendamise seisukohalt arvel seda suurem funktsioon ja üldsõnaline arve muudab kaebaja jaoks tema tõendamiskoormuse suuremaks. 7) Erinevalt kaebuse esitaja poolt osundatud lahendist haldusasjas nr 3-3-1-18-10 ei kinnita käesolevas asjas müüja esindaja T. P tehingu toimumist. Samas lahendis on märgitud ka, et maksusuhetes oluliste hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid ning et eriti oluline on hoolsusnõuete täitmine käibemaksuarvestuses ja käibemaksu tasumisel seoses müüja isiku tuvastamisega. Nii ei olegi käesolevas asjas kaebaja suutnud tõendada seda, et ta tegelikkuses sai vaidlusalused kaubad OÜ-lt PFG. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-34-06 (p 12) selgitanud, et kui maksukohustuslane on eiranud hoolsusnõudeid, mille järgimisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. OÜ Dulevo 05.07.2012 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus osaliselt Rldada, välja arvatud käibemaksu osas tehingutelt OÜ-ga PFG. 1) Isikuid, kes OÜ PFG nimelt kauba kohale tõid, kaebaja eraldi ei kontrollinud ja ei tuvastanud. Kaebaja lähtus tavapraktikast ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg-st 2. Siiski loobub kaebaja OÜ PFG osas otsust vaidlustamast. Samas ei nõustu kaebaja tulumaksu määramisega tehingutelt OÜ-ga PFG. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-le PFG makstud summad olid makstud reaalse kauba eest ning olid seega majandustegevuse kulu. Kaebaja ei nõustu otsusega ka selles osas, mis puudutab tehinguid OÜ-ga Techline, mis asjaolusid arvestades on kvali- 9
(19)3-12-1209 tatiivselt täiesti teistsugune olukord. Tuvastamise ja isikukontrolli motiiv ei kohaldu tehingu puhul OÜ-ga Techline. 2) Halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud

§ 165

, kuna ei ole erinevaid asjaolusid ja tõendeid käsitlenud ega uurinud, on jätnud vastamata kaebaja väidetele ja seletustele, ei ole järeldusi motiveerinud ning on lugenud üldtuntuks asjaolu, mis seda oma olemuselt olla ei saa. Kohus ei ole tulumaksu määramist põhjendanud (RKHKo nr 3-3-1-47-06, p 10). 3) Konkreetsel juhul on kaebajale ette heidetud, et ta jättis OÜ PFG nimelt kaupu müünud isikute andmed ja volitused tuvastamata. Kaebajale ei ole ette heidetud, et tal oleks olnud mingi teadmine või osalus selles, et OÜ PFG nimelt tegutsenud isikud tegelevad maksupettusega. Seetõttu ei ole õige tulumaksu määramine tehingutelt OÜ-ga PFG. 4) Maksuhaldur ega ka kohus ei too välja asjaolusid, mis tehingupoolte suhetes viitaks pettusele. Selles osas on otsus motiveerimata. Käesoleva vaidluse asjaolud erinevad halduskohtu viidatud lahendite (RKHKo nr 3-3-1-39-03 ja 3-3-1-50-03) asjaoludest. Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses on tuvastatud asjaolud, mis viitavad sellele, et tööalane koostöö ja tutvus olid tehingu poolte esindajate vahel reaalse ärilise sisuga ning kaebaja, astudes tehingusse OÜ-ga Techline, tegutses tehingus heas usus. Kohus ei ole K. Si ja kaebaja esindaja ütlusi kogumis hinnanud ning on tõendeid uurimata ja motiveerimata võtnud seisukoha, et igasugune isiklik side tehingu poolte vahel viitab pettusele. Selline seisukoht ei ole õige. Pettusele saab viidata mingi konkreetne asjaolu, mis kohtu poolt viidatud lahendite põhjal võib olla näiteks see, kui tehingupartner käitub kas ebaloogiliselt või suisa kuritegelikult. Konkreetsel juhul tegid tehinguid staažikad turuosalised. 5) Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et tehingu loogika on argumendiks tehingu näilisusele. OÜ Techline K. Si isikus omas kontoritehnika järelturul ajalooliselt mainet ja positsiooni. Seetõttu on igati loogiline, et isikud, kes tegutsesid OÜ PFG nimel, pöördusid müügipakkumisega just K. Si poole. On loogiline, et olles saanud müügipakkumise, küsis K. S, kas OÜ Dulevo A. R isikus soovib pakutud kaupa osta. K. S ju teadis põhjalikult OÜ Dulevo majandustegevuse sisu ja vajadusi. Tehingu asjaolusid arvestades on loogiline, et K. S vormistas printerite edasimüügi OÜ-le Dulevo, seda enam, et ta võttis ise printerid vastu. OÜ Techline K. Si isikus ei positsioneerunud käsundi täitjana, vaid iseseisva ostu-müügi tehingute vahendajana, edasimüüjana. Otsuses olev järeldus, et OÜ Dulevo oleks sama hästi võinud need printerid ise soetada, ei põhine millelgi ja on vastuolus tehingu asjaoludega. Pakkumist ei tehtud OÜ-le Dulevo ja seetõttu ei saanud OÜ Dulevo ka printereid ise soetada. Kuna OÜ Techline omas õigustatud ootust mingile tuluosale, äriline kontakt kuulus nö eetilises plaanis temale, siis oleks tema tehingust kõrvale jätmine olnud vastuolus ärilise eetikaga. 6) Kohtu järeldus, et ka põhjalikumaid hinnaanalüüse tegemata on selge, et printerite hind ei saanud olla kaebajale soodne, ei põhine asjas kogutud tõenditele. Asjas on kogutud tõendid, mis näitavad, et hinnad vastasid sellele hinnatasemele, mille kohta maksuhaldur oli saanud internetiportaali pidaja arvamuse. Lisades hinnangulisele baashinnale lisavarustuse hinna, siis saamegi sisuliselt poolte tehinguhinnaga sama hinna. Hinnavaatluse internetilehelt ei nähtu, kas hind sisaldab käibemaksu, transporti, pakendamist või muid võimalikke kulusid. Kohus ei ole arvestanud kaebaja ja tunnistaja ütlusi ning internetiotsingu tulemusi lisavarustuse hinna kohta. Kohus ei ole võtnud seisukohta vastuväite osas, et hinnavaatluse portaali pidaja ei ole pädev hindama kontoriseadmete järelturu hindu. 9. Maksu- ja Tolliameti 21.08.2012 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus Rldamata. 1) Lisaks hoolsuskohustuse täitmata jätmisele apellandi poolt tuvastas vastustaja maksumenetluses, et apellant ei ole analoogtoonereid soetanud OÜ-lt PFG ning A. R on maksupettuse 10

(19)3-12-1209 eesmärgil arvestanud OÜ Dulevo raamatupidamises OÜ PFG rekvisiitidega arveid, olles teadlik, et arvete alusel ei ole reaalseid tehinguid aset leidnud. OÜ PFG seaduslik esindaja eitab tehingute toimumist ning OÜ PFG ei ole müüki deklareerinud. Samuti on vastustaja ära tõendanud põhjendatud kahtluse, mille kohaselt apellant on ise analoogtoonerite valmistaja/tootja. Apellant teadis, et faktiliselt ei ole ta soetanud analoogtoonereid arvel märgitud isikult, kajastades raamatupidamisarvestuses vaid formaalseid arveid. Kauba edasimüügiga Zelikman GBR-le ei saa tõendada kauba soetust. Kauba olemasolu saavad tõendada näiteks kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, kaubaveo saatelehed, ostu-müügilepingud jne. Selliseid tõendeid ei ole apellant esitanud. Vastustaja tugineb MKS § 11 lg-tele 1 ja 2, § 56 lg-tele 1 ja 2, § 150 lg-tele 1 ja 2,

§ 59

lg-le 1 ning kohtupraktikale haldusasjades nr 3-08-1242, 3-08-486, 3-09-912, 3-3-1-32-09, 3-3-1-34-07, 3-3-1-74-09, 3-3-1-74-

  1. 2) Nii vastustaja kui ka halduskohus on tuvastanud asjaolud, mis annavad alust pidada apellanti pahauskseks ostjaks. Kohtud on korduvalt sedastanud põhimõtet, et maksustamisel on oluline välja selgitada tehingute tegelik majanduslik sisu ning kuludokumentide vormistamine ei ole otsustava tähendusega. Samuti põhimõtet, et kui täiendava tulumaksu määramise aluseks on mitte puudused kuludokumentides, vaid lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust, on tulumaksu määramine põhjendatud. 3) MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet, mis paneb tõendite kogumise kohustuse maksuhaldurile, tuleb rakendada koostoimes MKS §-s 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega. Vastustaja tõendamiskoormus väheneb, kui apellant rikub kaasaaitamiskohustust (nt peab raamatupidamist puudulikult, esitab vastuolulisi seletusi või jätab vajaliku teabe andmata, tõendid esitamata jne) ning vastavalt MKS § 150 lõikele 1 peab sellisel juhul maksukohustuslane tõendama, et maksusumma on määratud valesti. Tõendid maksuotsuse ebaõigsuse kohta peavad olema ka veenvad. Vastustaja viitab kohtupraktikale haldusasjades nr 3-06-1941, 3-06-2420, 3-08-739, 3-3-1-50-03, 3-3-1-32-
  2. 4) Vastustaja leiab, et antud asjas kuulub kohaldamisele Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-60-11 (p 32, 33) avaldatud seisukoht, mille kohaselt hindamise kohta seisukohad kehtivad vaid juhul, kui on mõistlik eeldada, et äriühing seda kaupa ei ole valmistanud ise ega tasuta saanud. Antud vaidluses on vastustaja mõistlikult põhjendanud ära tulumaksu määramise õiguspärasuse, s.h viidanud asjaoludele, millest tulenevalt on tekkinud põhjendatud kahtlus, et apellant on ise valmistanud analoogtoonerkassetid. Isegi juhul, kui kohaldamisele ei kuulu Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-60-11 avaldatud seisukoht, leiab vastustaja, et tulumaksu määramine on õigustatud tulenevalt asjaolust, et apellant ei ole piisavalt täitnud kaasaaitamiskohustust. Vastustaja seisukohti toetab nii kohtupraktika (haldusasjad nr 3-07-1966, 3-08-2068, 3-08-811, 33-1-70-08, 3-3-1-97-07, 3-3-1-47-06, 3-3-1-67-08, 3-3-1-69-08) kui ka MKS § 94, mille sisust tulenevalt viiakse hindamine läbi üksnes erandlikel juhtudel, kui muul viisil maksusumma määramine pole võimalik. Vastustaja on tõendanud apellandi teadliku ja tahtliku käitumise, mistõttu on tulumaksu määranud tehingutelt OÜ-ga PFG õiguspäraselt. Apellandi väited tulumaksu määramise ebaõigsuse kohta on paljasõnalised. Apellant ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema väited (

§ 59lg 1).

Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus vastab

§ 156-172 sätestatud nõuetele ning on piisavalt põhjendatud.

Halduskohus on lähtunud

§ 61lg 1 ja 2 sätetest.

5) Vastustaja on maksumenetluses tuvastanud, et OÜ Techline ei ole printereid soetanud OÜ-lt PFG; OÜ PFG seaduslik esindaja ei kinnita tehingute teostamist OÜ-ga Techline; OÜ-l PFG puudub reaalne majandustegevus; OÜ Techline seaduslik esindaja ei tuvastanud isikuid, kes väidetavalt printereid müüsid; arved ei kajasta tegelikke andmeid; selgitused on vastuolulised jne. Seega on nii vastustaja kui ka halduskohus (kohtuotsuse p-d 34-37) viidanud konk11

(19)3-12-1209 reetsetele asjaoludele ja tõenditele, millest lähtuvalt on jõudnud järeldusele, et apellant kasutas teadlikult ostuskeemi, mille abil soovis saada riigilt alusetult tagasi sisendkäibemaksu. Apellant ei ole esitanud tõendeid, millistest nähtuks, et väljamaksed on seotud ettevõtlusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates on tuvastatud, et OÜ-l Techline puudusid printerid, mida apellandile müüa, mistõttu ei saanud apellant printereid soetada OÜ-lt Techline ning seetõttu on apellandi raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastatud vaid formaalsed arved ja fiktiivsed tehingud, millel puudub majanduslik sisu. Seega on ebaõige apellandi väide, et kohus ei ole tunnistaja ja kaebaja esindaja ütlusi kogumis hinnanud ning on tõendeid uurimata ja motiveerimata võtnud seisukoha, et igasugune isiklik side tehingu poolte vahel viitab pettusele. 6) Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et tehingu toimumine oli loogiline ning halduskohus ei ole tunnistaja ja kaebaja esindaja seletusi arvestanud. Apellant ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Ühestki tõendist ei nähtu, et OÜ Techline K. Si isikus omas kontoritehnika järelturul ajaloolist mainet ja positsiooni. Samas on K. S andnud ütluse, et OÜ-s Dulevo osa soetamisel praktiliselt OÜ Techline tegevus seiskus. K. Si ütlused tegevuse sisu osas on vastuolulised ning vastuolus ka maksumenetluses kogutud tõenditega. 7) Puuduvad tõendid, mis kinnitavad OÜ Techline poolt printerite vastuvõtmist. Usutavaks ei saa pidada ka olukorda, et printerid on OÜ-le Techline üle antud arvega samal päeval, sest sellisel juhul olnuks arvetel K. Si allkiri, kes väidetavalt oli printerite vastuvõtja OÜ-lt PFG. Kui printerite üleandmine toimunuks arvetel märgitud kuupäevadel, pidanuks K. S kohtuma OÜ PFG väidetava esindajaga vähemalt neljal korral. Oluline on märkida, et OÜ-le Techline esitatud arved kannavad OÜ Techline poolt apellandile esitatud arvetega samu kuupäevi. 8) Usutavaks ei saa pidada printerite soetust OÜ-lt PFG OÜ Techline vahendusel ka seetõttu, et puudub mõistlik põhjendus, miks pidanuks apellant kallimalt soetama printerid OÜ-lt Techline, kui väidetavalt on enne printerite soetust apellant soetanud OÜ-lt PFG (otse ilma vahenduseta) analoogtoonerid juba 14.11.2008 arve alusel. Ebamõistlikuks peab vastustaja olukorda, et K. S ja A. R on väga head tuttavad ning A. R võimaldab K. Sil kasutada apellandi tegevuskohta, andes samal ajal võimaluse kasumi saamiseks väidetavatelt tehingutelt OÜ-le Techline. Vastustaja leiab, et selliste ostuskeemide eesmärk on vaid riigilt alusetu sisendkäibemaksu tagasisaamise võimaluse loomine fiktiivsete tehingute kajastamisega oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses. 9) Vastustaja on erapooletult asjatundjalt saanud kinnituse ja tõendid, mis kinnitavad tehingute kunstlikult ülepaisutatud hinda. Puuduvad tõendid, millest nähtuks printerite komplektsus ning iga lisaseadme hind väidetava tehingu teostamise ajal. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et ainuüksi kahtlustäratavalt suur hind ei oleks siinkohal asjaolu, millest järeldada ostja pahausksust või suisa maksupettust, kuid see on kaudne tõend koostoimes teiste ja kaalukamate tõenditega. Hinnavaatluses esitatud hinnad põhinevad firmade hinnakirjadel, mis on nende kodulehelt kättesaadavad. Vastustaja on tuvastanud, et kasutatud printerid ja/või nende lisad on apellandi poolt hinnatud mitu korda väärtuslikumaks kui nende reaalne turuhind toodetele uuena, mis aga äriühingu puhul, mille eesmärk on kasumi teenimine, ei ole usutav ning seda veel olukorras, kus kinnitatakse oma pikaajalisi oskusi, teadmisi ja kogemusi ning tegutsemist nimetatud ärivaldkonnas. Lisaks viidatud kohtupraktikale toetab vastustaja seisukohti käibemaksu ja tulumaksu määramise õiguspärasuse kohta kohtupraktika haldusasjades nr 3-07-787, 3-07-2101 ja 3-09-778. 10) Alust eeldada, et kaup on soetatud, on siis, kui on mõistlik põhjus arvata, et arved on esemelises mõttes tõelised, ent isikulises mõttes mitte. Arvamuseks, et apellant on reaalselt soetanud kauba, annaksid alust asjaolud, mis veenaksid selles, et apellandini jõudis sel ajal 12
(19)3-12-1209 selline kaup mõnelt muult isikult. Ainuüksi asjaolu, et apellandil oli laos kaupa ning seda sinna juurde toodi, ei anna alust väita, et just OÜ Techline arvete alusel mingi kaup liikus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus ebatäpne osas, milles kohus leidis, et vaidlust printerite ja toonerkassettide reaalse soetamise osas ei ole. Samuti ei tulene halduskohtu põhjendustest üheselt, kas maksuõiguslikuks etteheiteks tehingutes OÜ-ga PFG ja OÜga Techline on kaebaja poolne hoolsuskohustuse rikkumine või asjaolu, et kaebaja oli teadlik tehingute mittetoimumisest.
  2. Riigikohtu praktikast tulenevalt (vt näiteks RKHKo 3-3-1-32-09) saab tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise aluseks olla kauba ostja pahausksus. Pahausksus võib väljenduda ostja teadmises, et sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused ei ole täidetud, või hoolsuskohustuse rikkumises, mille järgimisel oleks ostja saanud seda teada. Tegemist on alternatiivsete maksuõiguslike etteheidetega.
  3. Tulumaksu tasumise kohustus saab sealjuures tekkida juhul, kui ostja oli teadlik, et sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevale algdokumendile märgitud tehing ei ole sellisel kujul tegelikkuses toimunud ning on teinud algdokumendi alusel väljamakse, mis ei ole (osaliselt) seotud algdokumendile märgitud kauba soetamisega.
  4. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise ning tulumaksu määramise õiguslikuks aluseks kirjeldatud juhtudel on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p
  5. KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. TuMS § 51 lg 1 kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt sama seaduse §-dele 48–
  6. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.
  7. Vaidlustatud maksuotsuses on leitud, et OÜ PFG rekvisiitidega arvete alusel (analoogtoonerite müük) ning OÜ Techline rekvisiitidega arvete alusel (printerite müük) ei ole kaebaja reaalselt kaupa soetanud. Seega ei ole täidetud KMS § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. Kuna arvete alusel on tehtud väljamaksed, mille eest ei ole kaupa vastu saadud, siis on ühtlasi tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tasumisele tulumaks.
  8. Kaebaja on seisukohal, et tehingud OÜ-ga PFG ja OÜ-ga Techline on reaalselt toimunud ning kaebaja on arvetele märgitud kauba nende tehingute raames saanud. Kaebaja loobus menetlusökonoomiat ja perspektiivi arvestades maksuotsuse ja halduskohtu otsuse vaidlustamisest osas, millega määrati käibemaks seoses OÜ PFG arvetelt nähtuvate tehingutega. Kaebaja 13
(19)3-12-1209 taotleb seega maksuotsuse ja halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega määrati käibemaksu seoses OÜ Techline arvetel kajastatud tehingutega ning tulumaks seoses OÜ PFG ja OÜ Techline arvetel kajastatud tehingutega.
  1. Poolte vahel esineb seega vaidlus selles, kas kaebaja on saanud OÜ PFG ja OÜ Techline arvetelt nähtuvate tehingute raames arvetelt nähtuva kauba. Nimetatud küsimusega seonduvalt on pooltel erinev nägemus ka sellest, mis on käesolevas asjas maksuõiguslikuks etteheiteks, s.o kas kaebaja teadis, et tehinguid ei ole algdokumentidele märgitud kujul tegelikkuses toimunud, või ei olnud kaebaja piisavalt hoolas, tuvastamaks tehingute raames, et arvele märgitud isikud ei ole tegelikud kauba müüjad. a. Kaebaja tehingud OÜ-ga PFG
  2. Kaebaja ei ole vaidlustanud käibemaksu määramist OÜ PFG rekvisiitidega arvetelt nähtuvate tehingute osas. Seega ei käsitle ringkonnakohus kaebaja ja OÜ PFG tehingutega seonduvat käibemaksu aspektist.
  3. Tulumaksu määramist puudutavas osas on Riigikohus selgitanud, et tulumaksuarvestuses kehtivad lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Nii pole hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel määrav (vt näiteks RKHKo 3-3-1-52-03 p 13, RKHKo 3-3-1-73-10 p 16). TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit, seega on tulumaksu seisukohast oluline, et oleks dokumenteeritud, kellele ja mille eest tasuti. See tugineb raamatupidamislikul korrespondentsuse põhimõttel, mille kohaselt on igal majandustehingul kaks poolt. Kui ka hilisemalt selgub, et kauba või teenuse tegelikuks müüjaks ei olnud arvele märgitud isik, siis ei muuda see iseenesest väljamakse ettevõtlusega seotuse iseloomu ja sellega seonduvat tulumaksukohustust.
  4. Samas tuleneb Riigikohtu praktikast, et kui ostja on siiski tehingu tegemisel teadlik, et arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja, siis toob see asjaolu kaasa tulumaksu määramise TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Seejuures on aga oluline, et kui sellise tehingu raames on arvele märgitud kaup siiski saadud, võib vaatamata tehingu dokumenteerimise nõuete rikkumisele olla väljamakse (osaliselt) tehtud vastava kauba soetamise eest. Sel juhul (ja lähtudes eeldusest, et tegemist on ettevõtluses kasutatava kaubaga), tuleb tulumaksuga maksustada üksnes see osa mittenõuetekohase algdokumendi alusel tehtud väljamaksest, mis ei kulunud kauba soetamisele (RKHKo 3-3-1-60-11 p-d 28 ja 33; RKHKo 3-3-1-81-12 p 15).
  5. Tulumaksu seisukohast on seega määrav, kas on tehtud väljamakse, kas see on tehtud arvele märgitud kauba eest ning kas väljamakse on seotud väljamakse tegija ettevõtlusega.
  6. Käesoleval juhul on väljamaksed OÜ PFG arvete alusel tehtud ning puudub vaidlus, et arvetelt nähtuv kaup (analoogtoonerid) on kasutatav kaebaja ettevõtluses. Seega tuleb tuvastada, kas väljamaksed on tehtud arvetelt nähtuva kauba soetamiseks.
  7. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja raamatupidamise algdokumentide järgi on OÜ PFG arvete alusel soetatud toonerkassetid müüdud Zelikman GBR-le (maksuotsuse lk 7; I kd, tl 35). Vastustaja ei ole analoogtoonerite võõrandamist Zelikman GBR-le kahtluse alla seadnud, seega tuleb asuda seisukohale, et OÜ PFG arvetelt nähtuvale kaubale vastavate liigitunnustega kaup on olnud kaebaja valduses. Vastustaja leiab samas, et kaup, mille kaebaja müüs Zelikman GBR-le, ei olnud soetatud OÜ-lt PFG, vaid on kaebaja enda poolt toodetud (maksuotsuse lk 3; I kd, tl 33). Vastustaja tugineb kaebaja juhatuse liikme 13.05.2010 ja 16.11.2010 protokollitud ütlustele. 14
(19)3-12-1209
  1. Kaebaja juhatuse liige on selgitanud 13.05.2010 järgmist: „Ostame kassettide detaile, paneme ise kokku ja müüme edasi“ (I kd, tl 264). Vastuseks küsimusele, kas Saksamaale müüdud toonerkassetid olid tegelikult kaebaja enda toodang, on kaebaja juhatuse liige vastanud 16.11.2010: „Oleme küll kogu aeg tootnud, nii palju kui saame. Aga sellises mahus mitte. Meil käib alles praegu karpide tellimine ja tootmine. Oleme praegu korraldanud kampaania, et ostame kokku tühje toonerikassette. Saksamaale ei ole me oma toodangut müünud“ (I kd, tl 180). Lisaks on tunnistajana halduskohtus üle kuulatud kaebaja endine töötaja ja hilisem tehingupartner K. S vastanud küsimusele, kas kaebajal oli vaja analoogkassette, järgmiselt: „Vaevalt, ise valmistavad analoogkassette“. K. S on ühtlasi kirjeldanud toonerkassettide tootmisprotsessi OÜ-s Dulevo (istungiprotokolli lk 9 ja 11; II kd, tl 67 ja 69).
  2. Ringkonnakohus loeb nimetatud ütlustega tuvastatuks, et kaebaja on tootnud OÜ PFG arvetele märgituga analoogset kaupa. Tootmisena tuleb mõista komponentide hankimist ning nendest lõpptoote valmistamist. Kaebaja ei ole väitnud, et OÜ PFG arvete alusel ei toimunud lõpptoodete soetamist, vaid toimus näiteks komponentide soetamine, millest kaebaja valmistas Saksamaale müüdud tooted.
  3. Lisaks asjaolule, et kaebaja tegeles ise toonerkassettide tootmisega, on vastustaja objektiivse poole pealt üheselt tuvastanud, et OÜ-l PFG puudus reaalne majandustegevus ning OÜlt PFG ei olnud võimalik analoogtoonereid soetada (maksuotsuse p 2.2; I kd, tl 33-34). Nimetatud asjaolud koostoimes loovad põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teinud OÜ PFG arvete alusel väljamaksed, teades, et arvetel märgitud kaupa nende väljamaksete eest tegelikkuses ei soetata (st kaebaja valmistab kauba ise). Kahtlusi süvendab ka asjaolu, et kaebaja on väidetavalt OÜ-lt PFG soetatud kauba müünud edasi ilma igasuguse juurdehindluseta (A. R 11.06.2010 ütluste protokolli lk 4; I kd, tl 176) – sellise suuremahulise tehingu käsitlemist prooviparT, mille puhul kasumit ei taotleta, ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda äris mõistlikuks ega tavapäraseks. Seda enam, et kaebajal puudus isiku kontakt, kellelt Saksamaale müüdud toonerkassetid väidetavalt soetati, ja kindlus, et samalaadset kaupa on tulevikus võimalik samalt isikult hankida järgnevate partiide tarbeks.
  4. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Samuti on Riigikohus selgitanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ongi maksuhalduril raske leida otseseid tõendeid, mh müüjale juhiste andmise fakti kohta või müüja arvelduskontole tasutud raha kasutamise ja/või võimaliku tagastamise kohta ostjale (RKHKo 3-3-1-15-13 p-d 9, 13, 15).
  5. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses kontrollitavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et Saksamaale müüdud kaupa ei tootnud kaebaja ise, vaid sai selle OÜ PFG arvete alusel. Seega tuleb asuda seisukohale, et OÜ PFG arvete alusel tehtud väljamaksetel puudub kaebaja poolt kirjeldatud seos kaebaja ettevõtlusega ning väljamaksetelt on põhjendatult määratud tulumaks TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. b. Kaebaja tehingud OÜ-ga Techline
  6. Kaebaja on vaidlustanud OÜ Techline arvetega seonduvalt maksuotsuse ja halduskohtu otsuse nii käibe- kui tulumaksu määramist puudutavas osas. 15
(19)3-12-1209 29. Ringkonnakohus loeb asjas kogutud tõendite pinnalt tuvastatuks, et OÜ Techline ei ole kõnealuste arvete alusel kaupa (printereid) kaebajale müünud ning kaebaja on olnud sellest teadlik. Sellisele järeldusele viivad koostoimes järgmised asjaolud. 1) Kauba ebareaalselt kõrge hind. Maksuhaldur on kogunud hinnavõrdlusi teostava internetikeskkonna www.hinnavaatlus.ee haldajalt andmed kõnealuste printerite hinnamuutuste ajaloo kohta, kust nähtub, et kõnealuste printerimudelite väärtused on olnud ka uutena oluliselt väiksemad (I kd, tl 240-243). Samuti on OÜ Techline esindaja möönnud printerite kõrget hinda võrreldes turuhinnaga, kuid selgitanud, et kaebaja oli nõus need sellise hinnaga soetama (K. Si 16.11.2010 ütluste protokolli lk 2; I kd, tl 233). Kaebaja ei ole tõendanud, et soetatud seadmed sisaldasid lisasid, mis tõstsid printerite väärtuse standardhinnaklassiga võrreldes mitmekordseks. Kaebaja esindaja on selgitanud, et selles on puudunud poolte vahel vaidlus ning lisaseadmete olemasolu on tõendatud vastustaja omaksvõtuga (ringkonnakohtu istungi protokolli lk 2; II kd, tl 148). Samas nähtub asja materjalidest, et juba maksuotsuses on viidatud, ei lisafunktsioonide kohta ei ole kaebaja andmeid esitanud (maksuotsuse lk 13; I kd, tl 38). Samuti nähtub vastustaja vastusest kaebusele (vastuse lk 10; I kd, tl 133) ning halduskohtu istungiprotokollist (protokolli lk 12-13, II kd, tl 95-96), et vastustaja on viidanud andmete puudumisele lisaseadmete olemasolu kohta. Seega ei saa asuda seisukohale, et vastustaja on lisatarvikute olemasolu omaks võtnud ning see ei vajanud täiendavat tõendamist. 2) Vastuolud tehingupoolte ütlustes. Näiteks on OÜ Techline esindaja ja kaebaja esindaja kirjeldanud erinevalt omavahel vahetatud teavet printerite päritolu kohta. Kaebaja on kinnitanud, et tal puudus teave selle kohta, et OÜ Techline teostas edasimüüki ja arvas, et OÜ Techline müüs enda vara seoses tegutsemise lõpetamisega (A. R 16.11.2010 ütluste protokolli lk 3; I kd, tl 180). Samas on OÜ Techline esindaja selgitanud: „Leppisime Aivoga omavahel kokku, et kui printerid on korras ostan mina OÜ-le Techline need printerid, mille Aivo välja valis ja tema ostab need minult ära. Ma ei tea, kas ma talle rääkisin kellelt ma printerid ostsin, seda ta teadis küll, et ma need kelleltki ostsin“ (K. Si 27.01.2011 ütluste protokolli lk 2; I kd, tl 235). Selliste vastuolude selgitamiseks argumendid puuduvad. Samuti erinevad kaebaja ja OÜ Techline esindaja ütlused selles, kas kaubale anti garantii – kaebaja kinnitusel see anti (A. R 16.11.2010 ütluste protokolli lk 3; I kd, tl 180), OÜ Techline esindaja kinnitusel mitte (K. Si 16.11.2010 ütluste protokolli lk 2; I kd, tl 233). Arvestades printerite keskmisest kõrgemat väärtust ja apellandi väiteid, et printerid olid talle toonerkassettide testimiseks hädavajalikud, tuleb garantii küsimust pidada osapooltele oluliseks ning ei ole usutav, et sellises küsimuses saadi teineteisest niivõrd erinevalt aru. Tehingu asjaolude kirjeldused, mis on teineteist välistavad, viitavad sellele, et osapooled on püüdnud teadlikult jätta muljet tehingust, mis kirjeldatud kujul tegelikkuses toimunud ei ole. 3) Printerite päritolu kontrollimatus. Printerid OÜ-le Techline väidetavalt toonud isik ei ole tuvastatav – OÜ Techline esindaja ei tea tema nime, kontaktandmeid, asu- või elukohta ega sõiduki andmeid (K. Si 16.11.2010 ütluste protokolli lk 1-2; I kd, tl 233). Arvetele müüjana märgitud OÜ PFG esindaja ei kinnita printerite müümist OÜ-le Techline (T. P 21.10.2010 ütluste protokolli lk 4; I kd, tl 187). 4) Printerite hankimise kontrollimatud ja ebaharilikud asjaolud. Üle 119 000 krooni (7600€) väärtuses tehingu tegemine väikeettevõtja poolt ilma, et oleks fikseeritud mingeidki müüjat identifitseerida võimaldavaid andmeid, ei ole küll äritegevuses välistatud, kuid seda ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda levinuks või tavapäraseks. Küll aga on see osutunud kohtupraktikas levinuks juhtudel, kui tuvastatakse, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Samuti ei saa lugeda kohtu hinnangul tavapäraseks seda, et printerid väidetavalt OÜ-le Techline müünud isik jättis suulisel kokkuleppel sellises väärtuses kauba võõra isiku kätte ilma kohest tasu saamata ning isegi üleandmise akti vormistamata, mis võimaldaks hilisema vaidluse korral 16
(19)3-12-1209 tasu nõuda (K. Si 27.01.2011 ütluste protokolli lk 3; I kd, tl 236). Puuduvad tõendid, mis selgitaksid sellist usaldust. 5) Tehingu osapoolte omavaheline seotus ja haakuvad ärihuvid. Kaebaja ja OÜ Techline esindaja on selgitanud, et tunnevad üksteist pikka aega, OÜ Techline esindaja on olnud kaebaja töötaja, teatud perioodil ka üks osanikest, kaebajal ja OÜ-l Techline on ühine aadress ja koduleht ning kaebaja ja OÜ Techline esindaja on teineteisele kliente vahendanud (kohtuistungi protokolli lk 59-62, 66-68). Nimetatu viitab, et pooled ei ole juhuslikud tehingupartnerid, vaid pikaajalised tuttavad, kes on huvitatud mõlema osapoole heast majanduslikust käekäigust. Eeltoodu kahandab OÜ Techline poolse tehingu kinnituse ja kirjelduse usaldusväärsust. Ringkonnakohus märkis juba eelnevalt, et vastuolud poolte ütlustes viitavad sellele, et tehingu kinnitamine OÜ Techline ja kaebaja poolt on kokku lepitud, mitte ei tugine tegelikult aset leidnud sündmustel.
  1. Lähtudes eeltoodust, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja ei saanud tehingu osapoolte kirjeldatud viisil arvetel kajastatud printereid saada ning viidatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et kaebaja seda ei teadnud.
  2. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et OÜ-ga Techline vormistatud tehingu varjus ei ole printerite soetamist kaebaja poolt üldse toimunud. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et arvetelt nähtuvad printerid (samad mudelid) olid kaebajal kontrollimenetluse ajal olemas. Vastustaja on asunud maksuotsuses seisukohale, et printerid asusid juba enne arvete koostamist kaebaja tegevuskohas (maksuotsuse lk 3; I kd, tl 33). Samuti on vastustaja leidnud, et kaebaja ei soetanud printereid OÜ-lt Techline põhjusel, et viimane ei saanud neid OÜ-lt PFG soetada (apellatsioonkaebuse vastus lk 10; II kd, tl 137), ning et printerite arved on nii üldsõnalised, et ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja tegevuskohas on samad printerid, mille kohta arved esitati (ringkonnakohtu istungi protokoll lk 2, II kd, tl 148). Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja järeldustega.
  3. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kauba saamise tuvastamine, hoolimata sellest, kas kaup saadi väidetavalt müüjalt või tundmatult isikult, on oluline maksustamisel kontrollitavate asjaolude määramisel. Kui kaupa ei saadudki, tuleb vastav väljamakse reeglina tulumaksustada ja ostjal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Reeglina on välistatud ka ostja heausksus. Kui kaup saadi tundmatult isikult, on sisendkäibemaksu mahaarvamise osas oluline, kas ostja oli teadlik, et tehingu teine pool pole tegelik müüja. Kui kaup siiski saadi, kuigi on tuvastatud, et ostja oli teadlik asjaolust, et tegemist pole tegeliku müüjaga, tuleb maksuhalduril ikkagi kaaluda, kas on võimalik ja vajalik määrata tulumaks hindamise teel. Hindamise eesmärk on selgitada välja, kui palju pidi äriühing maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest. Hindamine on vajalik eelkõige selliste kaupade puhul, mille osas on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise valmistanud ega tasuta saanud. Kui hindamise teel arvestatud summa on väiksem kui äriühingu raamatupidamises kajastatud väljamakse, siis tuleb vahe lugeda ettevõtlusest väljaviiduks ja maksustada tulumaksuga (RKHKo 3-3-1-60-11 p 33, RKHKo 3-3-1-81-12 p 15).
  4. Ringkonnakohus luges eelnevalt tuvastatuks, et OÜ Techline ei ole kõnealuste arvete alusel printereid kaebajale müünud ning kaebaja on olnud sellest teadlik. Seega on maksuotsus põhjendatud käibemaksu määramist puudutavas osas. Samas ei saa ainuüksi asjaolust, et OÜ Techline ei ole printereid kaebajale müünud, teha viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt järeldust, et OÜ Techline arvete alusel tehtud väljamaksete eest ei ole kõnealuseid printereid soetatud ning väljamaksetelt tuleks määrata (täies ulatuses) tulumaks.
  5. Vastustaja peaks looma vähemalt põhjendatud kahtluse, et kaebaja valduses olevatel eksemplaridel puudub seos kõnealuste väljamaksetega (näiteks, et need ei ole kaebaja omandis, 17
(19)3-12-1209 on kaebaja omandisse jõudnud tasuta või muu väljamakse eest, on omandatud kaebaja poolt ajaliselt oluliselt varem või hiljem vms). Käesoleval juhul vastustaja seda ringkonnakohtu hinnangul teinud ei ole.
  1. Sealjuures seisukoht, et müüja ei saanud kaupa ostjale üle anda seepärast, et selle kauba soetamine müüja poolt pole kontrollitav või et müüjal ei saanud sellist kaupa olla, on Riigikohtu hinnangul ebamäärasuse tõttu asjassepuutumatu. Kui müüjal ei saanud sellist kaupa tõepoolest õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa polnudki (RKHKo 3-3-1-81-12 p 16).
  2. Ka asjaolu, et arvete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja tegevuskohas olid samad printerid, mille kohta arved esitati, ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav, seadmaks kahtluse alla OÜ Techline arvete alusel tehtud väljamaksete kasutamist kaebaja tegevuskohas olnud printerite soetamiseks. Sealjuures on kaebaja korduvalt selgitanud, et arvetele märgitud numbrid koos tähisega „S/N“ tähistavadki seerianumbreid, mis identifitseerivad konkreetseid eksemplare (kaebuse lk 2; I kd, tl 7; ringkonnakohtu istungiprotokolli lk 2; II kd, tl 148). Ringkonnakohtu hinnangul võib seda lugeda usutavaks. Vastustaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt vastavat asjaolu kontrollinud ega ümber lükanud.
  3. Seega ei ole põhjendatud tulumaksu määramine seoses asjaoluga, et kaupa ei ole saadud. Maksuotsus ja halduskohtu otsus kuuluvad vastavas osas tühistamisele. Maksuhalduril on võimalik kaaluda tulumaksu määramist puudutavas osas menetluse jätkamist, et tuvastada kaebaja valduses olevate printerite tegelik päritolu ja/või tegelik hind - vajadusel hindamist kasutades. Kauba soetusmaksumust ületavas osas tuleb väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks, millelt kuulub tasumisele tulumaks. c. Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus
  4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus ja maksuotsus on põhjendatud käibemaksu määramist puudutavas osas seoses OÜ Techline arvetega ning tulumaksu määramist puudutavas osas seoses OÜ PFG arvetega. Kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu otsust osas, millega jäeti Rldamata kaebus maksuotsuse tühistamiseks käibemaksu määramist puudutavas osas seoses OÜ PFG arvetega.
  5. Ringkonnakohus Rldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistades halduskohtu otsuse osas, millega jäeti Rldamata kaebus maksuotsuse tühistamiseks seoses tulumaksu määramisega OÜ Techline arvete alusel tehtud väljamaksetelt. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tühistades maksuotsuse tulumaksu määramist puudutavas osas seoses OÜ Techline arvete alusel tehtud väljamaksetelt (summas 7666,40 eurot) määratud tulumaksuga (summas 2037,90 eurot [= 7666,40 * 21/79]).
  6. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse Rldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  7. Kaebaja on taotlenud halduskohtus menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 2098,39 eurot (sh kaebaja esindaja kulud 1629,26 eurot ja riigilõiv 469,13 eurot) ning ringkonnakohtus summas 213,93 eurot (riigilõiv). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole ning ei ole esitanud vastuväiteid kaebaja menetluskulude osas. Ringkonnakohus leiab, et kulude kandmine on tõendatud ja kulud on põhjendatud suuruses. 18
(19)3-12-1209 42.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maksuotsuse (Rldab halduskohtule esitatud kaebuse) 21,72% ulatuses ning Rldab apellatsioonkaebuse 28,58% ulatuses, kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele 516,91 eurot (sh kaebaja I astme menetluskulu 455,77 eurot ja II astme menetluskulu 61,14 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.