TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-13-1759 Määruse kuupäev 26.09.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi U.P. kaebus seonduvalt Põllumajanduse Registr

§ 67

lõike 2 alusel viivist 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest ning et täitmine toimub võlaõigusseaduse § 88 lõikest 8 tulenevalt esmalt viivise, seejärel intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. 2 2) Kuna U.P. ei ole

1. aastal pindalatoetuste taotlust esitanud ja sellega võetud ebasoodsamate piirkondade toetuste kohustuse jätkumist kinnitanud, siis on ka ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus Põllumajandusministri 20.04.2004 „Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 49) § 4 lõike 2 alusel PRIA peadirektori 26.10.2009 käskkirjaga nr 1-3.135/268 lõpetatud ja
2. aasta eest makstud ebasoodsamate piirkondade toetus on tagasi nõutud selle maa osas, mille võrra kohustus on vähenenud võrreldes kohustuse võtmise aastaga üle 30% (määrus nr 49 § 14 lõige 3). Peale selle oli toetusnõuetele vastav pind alla 1,00 ha, mistõttu oleks taotlus ka määruse nr 49 § 2 lõike 1 alusel rahuldamata jäänud. U. P.lt on alusetult saadud toetus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 66 lõike 1 punkti 1 alusel tagasi nõutud ja hoiatatud, et PRIA arvutab tagasimaksmisele kuuluvalt toetussummalt kättesaamise päevast alates ELÜPS § 67 lõikes 1 ette nähtud intressi. Samuti on otsuses selgitatud, et tähtajaks tagasimaksmata

§ 67

lõike 2 alusel viivist 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest ning et täitmine toimub võlaõigusseaduse § 88 lõikest 8 tulenevalt esmalt viivise, seejärel intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. 3) PRIA märgib, et juhul kui isik polnud rahul tema suhtes tehtud tagasinõude otsustega oleks ta pidanud otsuseid vaidemenetluse korras vaidlustama, kuid seda isik teinud ei ole. Tagasinõude otsustes on märgitud nii viited õiguslikule alusele kui ka vaidlustamisviide, olemas on viited tagasinõutavate summade osas rakendatavale intressile ja viivisele koos rakendatavate intressi- ning viivisemääradega. Tegemist ei ole ülemäärase ja karistava viivisemääraga, kuna antud määr on ELÜPS § 67 lõikes 2 ette nähtud ning tuleneb seega õigusaktist. Samuti puudub PRIA-l seadusest tulenev alus ja põhjus loobuda viivisenõudest või seda vähendada. PRIA on enne täitemenetluse algatamist andnud isikule piisavalt aega, et alusetult makstud toetussummad tagastada. Isik pole toetussummade mittetagastamist kuidagi põhistanud ning võlgnevuse suurust arvestades on võlgnevuse katteks laekunud summa suhteliselt väike. Ühtlasi peab PRIA vajalikuks rõhutada, et toetuste tagasinõuded pole seotud maadega vaid hoopis U. P., kes on tagasinõutava summa saanud ning seetõttu ei ole loogiline ka U. P. väide, mille kohaselt pidid seoses maade müügiga (kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel) ostjale üle minema ka U. P. PRIA-le võlgnetavad summad. 4) Kokkuvõtvalt toob PRIA esindaja välja, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Finantsosakonna Raamatupidamisbüroo andmetel on U. P.l hetkel 2 kehtivat (MAK 2004-2006) tagasinõuet:

1. 26.01.2009 käskkirja nr 1-3.13-4/29 (keskkonnasõbraliku tootmise toetus) alusel – võla jääk 18.09.2013 seisuga on: põhivõlg 5877,51 eurot, intress 1806,55 eurot, viivis 8434,23 eurot, kokku 16118,29 eurot ning
2. 26.10.2009 käskkirja nr 1-3.13-5/268 (ebasoodsamate piirkondade majandamise toetus) alusel võla jääk 18.09.2013 seisuga: põhivõlg 765,13 eurot, intress 235,11 3 eurot ja viivis 1098,82 eurot, kokku 2099,06 eurot (antud käskkirja täitmiseks on U. P. tasunud 14.04.2010 266,89 eurot ja 16.04.2012 0,04 senti). Mõlemad tagasinõuded on antud täitemenetluseks kohtutäitur Rocki Albertile 18.11.
3. Vastusele lisatud dokumendid kinnitavad eelmärgitut. Kohtu seisukoht Halduskohus on seisukohal, et U.P. 22.08.2013 kohtule saabunud kaebus (avaldus) seonduvalt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt määratud toetussummade tagasinõudmiselt viiviste vähendamisega kuulub tagastamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (kaebus on ainetu). Kaebuse materjalidest ja PRIA vastustest kohtunõuetele nähtuvalt on PRIA peadirektori käskkirjadega 26.01.2009 nr 1-3.13-4/29 ja 26.10.2009 nr 1-3.13-5/268 lõpetatud ennetähtaegselt U.P. keskkonnasõbraliku tootmise toetuse kohustus ja ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus ning nõuti tagasi varasematel aastatel makstud toetus. Mõlemad tagasinõuded anti täitemenetluseks kohtutäitur Rocki Albertile 18.11.2009 (täiteasi nr 176/2009/5969). Täitemenetluse algatamise hetkel nõuti kaebajalt alusetult makstud toetuste tagasimaksmist summas 113 787 krooni ja 40 senti. PRIA poolt 20.02.2013 U. P. edastatud meeldetuletusteatises informeeris PRIA U. P. sellest, et U. P. võlgneb PRIA-le endiselt 16 607,59 eurot ning summale lisanduvad täituritasud. 16.05.2013 PRIA-le esitatud avalduses taotles U. P. seoses täiteasjaga nr 176/2009/5969 võlgnetava summa vähendamist viiviste ulatuses ning avaldas soovi asuda võlgnevust tasuma maksegraafiku alusel ja palus PRIA-l esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti viitas U. P. asjaolule, et tema arvates oleks pidanud tema võlgnevus PRIA ees minema kaasa kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel müüdud U. P. kuulunud maa uuele omanikule. 23.05.2013 vastuses (kiri nr 6-19/76-1) selgitab PRIA U. P.le, et PRIA nõude katteks ei ole kohtutäitur U. P. kuulunud maid müünud, vaid nimetatud maad on müüdud kohtutäitur Rannar Liitmaa juures olevate muu sissenõudja nõuete katteks. Samas PRIA selgitab ka, et alusetult saadud toetuse saab ja peab tagastama toetuse saaja, see tähendab, et U. P. võlgnevus PRIA-le ei lähe üle maa uuele omanikule (ostjale). PRIA selgitab samuti, et PRIA-l puudub alus muuta tagasinõutavat summat või loobuda viivise väljanõudmisest, samuti pole PRIA täitemenetluse lõpetamisest huvitatud, kuna U. P. pole võlgnevuse katteks märkimisväärseid summasid laekunud. Lisaks eeltoodule selgitab PRIA, et kui U. P. on huvitatud võlgnetava summa tasumisest maksegraafiku alusel, tuleks selleks pöörduda kohtutäitur Rocki Alberti büroo poole ning esitada kohtutäiturile viimase 6 kuu konto väljavõte ja maksegraafiku avaldus. 4 Kuna 22.08.2013 halduskohtule saabunud U. P. kaebus oli puudustega ning kohtule ebaselge, jättis kohus 30.08.2013 määrusega kaebuse käiguta. Kohtumääruse täitmiseks kohtule 15.09.2013 esitatud dokumendis (pealkirjastatud „Määruskaebus kohtumääruse 30.08.2013 nr 3-13-1759 menetluskäigu kohta“) avaldab U. P. kahtlust, et kuna võlgnevuse sissenõudmine on edastatud kohtutäituri büroole, siis nõutakse kaebajalt viiviseid kahekordselt (see tähendab nii PRIA kui kohtutäituri poolt). U. P. palub seda asjaolu kontrollida ning tühistada PRIA poolt sissenõutavad viivised, kui võlgnevus on antud kohtutäiturile sissenõudmiseks täitemenetluses. Kohus jätab siinjuures tähelepanuta, et U. P. on oma 15.09.2013 elektroonilisel teel kohtule edastatud pöördumise pealkirjastanud määruskaebusena, vaid loeb pöördumise kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduseks, kuna kaebuse käiguta jätmise määrus ei ole kaevatav. Ülalnimetatud 30.08.2013 määrusel on ka vaidlustamise korra kohta märgitud, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Samuti jätab kohus tähelepanuta, et U. P. puuduste kõrvaldamise avaldus on digitaalselt allkirjastamata ning ei pea vajalikuks avaldust käiguta jätta. Eeltoodust lähtudes saab kohus järeldada, et U.P. kaebuse eesmärgiks on, et kohus kohustaks PRIA-t vähendama U. P. võlgnevus(t)elt arvestatavat intressi ning võlasummat. Kohus on seisukohal, et U. P. kaebus kuulub tagastamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel. PRIA 19.09.2013 e-kirjaga kohtule esitatud PRIA peadirektori ülalnimetatud käskkirjadest 26.01.2009 nr 1-3.13-4/29 ja 26.10.2009 nr 1-3.13-5/268 ning PRIA vastusest nähtuvalt on U.P. PRIA peadirektori käskkirjades hoiatatud, et PRIA arvutab tagasimaksmisele kuuluvalt toetussummalt kättesaamise päevast alates ELÜPS (RT I 2004, 24, 163) § 67 lõikes 1 ette nähtud intressi. Samuti on käskkirja(de)s selgitatud, et tähtajaks tagasimaksmata

§ 67

lõike 2 alusel viivist 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest ning et täitmine toimub võlaõigusseaduse § 88 lõikest 8 tulenevalt esmalt viivise, seejärel intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. Kohus nõustub PRIA 19.09.2013 vastuses esitatud seisukohaga, et PRIA-l puudub seadusest tulenev alus ja põhjus loobuda viivisenõudest või seda vähendada. Kaebaja ei ole ülalmainitud PRIA käskkirju vaidemenetluses vaidlustanud ning käskkirjad on kehtivad ja antud täitmisele kohtutäiturile. Kuna viivisemäär on sätestatud seaduses (ELÜPS (RT I 2004, 24, 163) § 67 lg 2), puudub halduskohtul seaduslik alus PRIA kohustamiseks viivise vähendamiseks, kuna PRIA-l ei ole pädevust seaduses sätestatud viiviste vähendamiseks. Kohus selgitab, et U. P. võlgnevuse kohtutäiturile täitemenetlusse andmine ei peata viiviste arvutamist PRIA poolt, kuna viiviste arvutamine ja sissenõudmine jätkub kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni vastavalt seadusele. Küll ei toimu viiviste arvutamist kahekordselt – nii PRIA kui kohtutäituri poolt. Kohtutäitur ei arvuta viiviseid võlgnevuselt PRIA-le, vaid sissenõutavale summale lisandub kohtutäituri tasu seadusega kehtestatud määras. 5 Ühtlasi leiab kohus, et PRIA on kaebajale 23.05.2013 antud vastuses (kiri nr 6-19/76-1) õigesti selgitanud, et kuna võlgnevuse sissenõudmine on antud täitemenetlusse kohtutäitur Rocki Alberti büroole, tuleb võlgnetava summa maksegraafiku alusel tasumise soovi korral pöörduda sellekohase avaldusega koos enda viimase 6 kuu konto väljavõttega kohtutäituri Rocki Alberti poole. Kohtutäituri toiminguid saab vaidlustada maakohtus. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tagastab kohus U.P. kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 6