lg 1 alusel liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot so 100 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja S S, isikukood *, elukoht *, e-post *, * kodanik, emakeel * keel, * Kaebuse esitaja kaitsja advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli advokaadibüroo, asukoht Karja 20 Haapsalu, e-post advokaat.rajavere@gmail.com Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, e-post: haapsalu-pj@politsei.ee RESOLUTSIOON 1. Rahuldada S S kaebus osaliselt - määratud karituse tasumise osas ja teha selles osas uus otsus: 1.1.
lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot s.o 100 trahviühikut tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul arvates kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisest alljärgnevalt - esimene osamakse 37 eurot, järgnevad 11 osamakset 33 eurot kuus. 1.2.väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis, viitenumber
lg 1 järgi LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot /VTT tl 13/. Kaebus Kaitsja leidis, et väärteoasja menetlemisel on rikutud oluliselt väärteomenetluse norme ning rikkumisi ei ole võimalik edasises menetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb väärteoasjas tehtud otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Väärteomenetluse normide oluline rikkumine seisneb selles, et otsuse tegemisel on väljutud protokolliga tuvastatud väärteo arutamise piiridest ning 2 4-13-5581 protokolli kõrvutades ei ole võimalik veenduda, kas S S on vaidlustatud otsusega karistatud väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest. Puudus ja mittevastavus seisneb väärteo toimepanemise kohas. Vastavalt väärteoprotokollile on S S pannud LS § 201 lg.1, § 203 ja § 223 lg.1 sätestatud väärteod toime samaaegselt 29.07.2013.a. kell 13.20 Lääne Maakonnas Taebla vallas ja väärteo täpne toimumiskoht on tuvastatud geograafiliste koordinaatidega X6536508 Y487677. Väärteootsuse kohaselt on S S pannud sama kvalifikatsiooniga väärteod toime samal päeval 29.07.2013.a. kell 13.00 ehk 20 minutit protokollis märgitud ajast varem ning Lääne Maakonnas Taebla vallas Tagavere külas. S S kaitsjal puuduvad võimalused väärteomaterjalide põhjal hinnata, kas protokollis geograafiliste koordinaatidega X6536508 Y487677 määratud punkt asub Tagavere külas või mitte. Arvestades kellaajalist erinevust 20 minutit, mille jooksul läbib sõiduk kiirusel 60 km/h 20 kilomeetrit, ei pruugi need asukohad kattuda. Samuti ei ole väärteomaterjalidega tõendatud LS § 203 sätestatud väärteo – registreerimata või ümberregistreerimata sõiduki juhtimine. Asjas on sündmuskoha vaatluse protokolliga tõendatud ja väärteoprotokolliga tuvastatud, et S S juhitud sõidukil puudusid registreerimismärgid, aga see asjaolu ei saa olla aluseks järeldusele, et sõiduk oli liiklusregistris registreerimata või ümber-registreerimata. Kohtuväline menetleja võis juba liiklusõnnetuse toimumiskohas, aga hiljemalt Politseijaoskonnas enne väärteoprotokolli koostamist registreerimise puudumise elektroonilise päringuga liiklusregistrist tuvastada, kuid väärteo tõendamiseks tulnuks materjalide juurde teha ka sõiduki VIN koodi jäärgi liiklusregistri väljatrükk. Kui kohus leiab, et väärteootsuse mittevastavus protokollile ei ole oluline ning otsusega on mõistetud karistus protokollis kirjeldatud väärtegude eest, siis toetab S S taotlust ning palub talle mõistetud rahalist karistust vähendada ning mõistetav rahaline karistus määrata kandmisele osade kaupa. Karistuse mõistmisel ei ole sisuliselt arvestatud menetlusaluse isiku alaealisust ja sellest tulenevat võimet kanda karistust. S S on alaealine ning ta on väärteoasja kohtuvälises menetluses avaldanud, et ta on H K õpilane. Kui alaealine menetlusalune õpib kutseõppeasutuse päevases õppevormis, siis ei ole tal püsivat sissetulekut, millest rahatrahvi tasuda. Väärtegude eest
lg.1 järgi mõistetud karistus: rahatrahv 100 trahviühikut võib olla mõistlik võrreldes LS § 223 lg.1 sätestatud rahatrahvi ülemmääraga 300 trahviühikut ehk on 1/3 sellest, aga absoluutsummades on tegu alaealise jaoks väga suure summaga, mis on näiteks suurem kui miinimumpalk (320 €) kui ka enam kui 20 korda suurem kui riigi poolt tema vanematele Peretoetuste seaduse alusel tema ülalpidamise toetamiseks makstav lastetoetus (19,18 €). Karistamise üheks eesmärgiks on vastavalt
mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning seda eesmärki on võimalik saavutada absoluutsummades väiksema trahviga. Kaitsja hinnangul on alaealisele mõistlikuks rahatrahviks ka 1/10 maksimummäärast ehk rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot. Seda arvestades palub S S mõistetud rahatrahvi vähendada ning määrata mõistetav trahv
lg.2 alusel tasumiseks osade kaupa selliselt, et päevases õppevormis igapäevaselt koolis käivale alaealisele mõistetav igakuiselt tasutav trahvisumma ei ületaks 20 eurot ehk 5 trahvi-ühikut kuus. Seoses S S taotlusega mõista talle osaliselt üldkasulik töö, märgib, et kohus ei saa S S mõista otse üldkasulikku tööd. Vastavalt karistusseadustiku § 69 lg.1 saab üldkasuliku tööga asendada menetlusalusele isikule mõistetud aresti. See tähendab, et üldkasuliku töö mõistmine eeldab S S mõistetud kergema karistuse rahatrahvi mõistmise tühistamise ja temale karistuseks raskema karistuse aresti mõistmist, mis siis asendatakse üldkasuliku tööga. Möönab, et S S aresti mõistmine ja selle üldkasuliku tööga asendamine olnuks S S kõige hõlpsamini täidetav karistus, kui seda oleks tehtud kohe, väärteoasjas esimest karistusotsust langetades, aga praegu otsusele esitatud kaebust lahendades raskendaks see S S õiguslikku seisundit ja rikuks formaalselt reformatio in peius keeldu, mille kohaselt süüdistatava või menetlusaluse isiku olukorda ei või raskendada tema kaebuse lahendamisel (3-1-1-104-06). Kui süüdistatavale on mõistetud karistuseks rahatrahv, siis on selle üldkasuliku tööga asendamine võimalik VäMS § 211 ja
sätetel võimalik alles pärast seda, 3 4-13-5581 kui ta jätab rahatrahvi tasumata ja kohtutäitur esitab kohtule taotluse tasumata rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku töö või arestiga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VäMS § 132 p.3, § 29 lg.1 p.1 paluti kaebuses: 1) tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu Politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Andrus Kleemani 22.08.2013.a. otsus väärteoasjas 2570,13,002373 ja lõpetada väärteoasja menetlus: 2)väärteoasja lõpetamise võimatuse korral vähendada S S mõistetud rahatrahvi, mõista talle karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot ja määrata see tasumiseks osade kaupa 6 kuu jooksul 20 eurot kuus. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt toimus liiklusõnnetus 29.07.2013 kella 13.00 ajal, kui S S oli teel töölt koju, olles eelnevalt sõidukisse võtnud ka reisijad. Eelpool nimetatud rikkumisi S S eitanud ei ole. Kahetseb tehtut. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsusega, kui ka eelnevate rikkumiste puudumisega. Arvestatud on ka menetlusaluse isiku alaealisusega. Arvestamata ei sa jätta aga asjaolu, et menetlusalune isik pani toime teo, millega sõna otseses mõttes seadis ohtu nii ise enda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Ütluste kohaselt kasutas menetlusalune isik registreerimata sõidukit pidevalt tööl käimiseks omamata juhtimisõigust. Seega tegemist ei ole esmakordse rikkumisega. Tegemist siis tahtliku teoga. Antud juhul tarbiti autos ka õlut, ning üritati sõitu põnevamaks muuta „ussi" sõites mis lõppes juhi kogenematusest teelt välja sõiduga ja sõiduki üle katuse rullumisega. Ainult õnnelik juhus päästis sõitjad kõige hullemast. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja seetõttu määraski kohtuväline menetleja nimetatud teo toime panemise eest rahatrahvi 400 €, mis on küll alla keskmise määra, kuid peaks mõjutama menetlusalust isikut tulevikus süütegude toimepanemisest loobuma. Kohtuväline menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. Otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 6 on S.S. andnud väärteo kohta ütlused, et ostis juulikuu alguses tuttava käest sõiduauto VAZ 2101, et sellest ehitada jääraja sõidukit. Kuna töötab *, mis asub * 1 km kaugusel, on autoga mugav ja kiire tööl käia. 29.07.2013 lõppes kell 12 tööpäev. Istus rooli ja hakkas sõitma mööda kruusa teed Nigula poole. Sõidukis olid peale tema veel J T, kes istus tagaistmel ja juhi kõrval istus T Õ. Korraga kaotas sõiduki üle kontrolli ja sõitis sellega teelt välja kraavi. Kiirus võis olla 60 km/h. Peale liiklusõnnetust ronis autost välja ja läks abi otsima, kes sõiduki välja tõmbaks. Kellelgi midagi suurt viga ei olnud, ainult T oli paremal jalal väike marrastus. On teadlik, et ei tohi juhtida mootorsõidukit, kui auto pole tehniliselt korras, pole arvel ning kui puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Kahetseb juhtunut. Sõidukis viibinud kaasreisija J T ütluste kohaselt /VTT tl 7/ oli ta 29.07.2013 tööl koos S S. Kell 12 töö lõppedes otsustati koju sõita. Töölt võeti kaasa ka T Õ. S kasutab tööl käimiseks sõiduautot VAZ2101, mille puuduvad registreerimismärgid. Sõites mööda kruusateed hakkas sõiduk äkki „lappama", S ei suutnud autot teel hoida ja sõitsid kraavi. Tema istus juhi taga istmel ja T Õ juhi kõrval. Väljus sõidukist uksest, mingeid vigastusi tal ei olnud. S ja T väljusid esiklaasi (akna) kaudu. S ei näinud mingeid vigastusi, T oli jala peal väike kriimustus ja natuke verd. Sõidukis kaasreisijana viibinud T Õ ütluste kohaselt /VTT tl 8-9/ tuli 29.07.2013 kella 12-paiku koos S S ja J T töölt Tagavere poolt Nigula poole. Koju sõitsid punase Žiguliga, autot juhtis S S. Tema istus juhi kõrval ja J taga keskel. Turvavööd olid kinnitamata. S sõitis mööda sirget külavahe teed ja 4 4-13-5581 hakkas autoga vigurdama, tema meelest meelega. J ja S naersid autos ja siis hakkas S autot juhtides nagu ussi sõitma. Siis läks auto käest ära ja rullus kraavi. Auto rullus oma paar-kolm korda. Auto jäi pidama rataste peale. Esiaken oli katki, ronis sealt välja. Peale õnnetust läksid Nigula küla vahele, kus üks tuttav tal jala kinni sidus. * toimetas ta Haapsalu haiglasse. T Õ ütluste kohaselt olid S ja J tarvitanud autoga sõites õlut Walter, mida kumbki jõi oma pudelist. Kohus leiab, et S.S ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et S.S oli 29.07.2013 isikuks, kes juhtis mootorsõidukit VAZ2101 töökohast Tagaverest Nigula poole. S.S ütlustega on tõendamist leidnud, et tal mootorsõiduki juhtimise õigust ei ole. Kohus leiab, et S.S ütlusega, et ta teab, et ei tohi juhtida mootorsõidukit kui ta pole arvele, on tõendamist leidnud, et mootorsõiduk, mida S.S juhtis, oli kehtestud korras registreerimata. Kohus leiab, et selle asjaolu tõendamiseks, kas mootorsõiduk on registreeritud kehtestatud korras või mitte, võib kasutada mistahes tõendliiki, ka menetlusaluse isiku ütlusi, kusagil ei ole sätestatud, et seda asjaolu saab tõendada vaid registri väljatrükiga. Kohus leiab, et S.S ja tunnistajate ütlustega on ka tõendamist leidnud, et S.S sõites autoga, hakkas tegema autoga manöövreid, mis kruusteel viisid selleni, et ta ei suutnud enam autot kontrollida, sõiduk kaotas juhitavuse ja sõitis autoga kraavi. S.S ja tunnistajad kinnitasid, et J.T väljus autost uksest, S.S ja T.Õ auto esiakna kaudu, autol oli aken eest ära. Liiklusõnnetuse toimumist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll /VTT tl 2/, mille kohaselt sõiduk VAZ 2101 paikneb ristmiku juures kraavis suunaga Tagaveresse. Sõidukil puudub esimene klaas, samuti puuduvad registreerimismärgid nii eest kui tagant. Fikseeritud sõiduki vigasused. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse põhjuseks olid koostoimes mitmed asjaolud – S.S ei olnud juhtimisõigust, mis on ilmselge tõend selle kohta, et tal ei ole juhtimiskogemust. Seetõttu ei osanud ta auto juhtimisel arvestada ka teeolusid. Kindlasti mängis olulist rolli ka asjaolu, et sõiduk polnud tehniliselt korras, mida S.S on ise oma ütlustes väljendanud. Need asjaolud kogumis viisid selleni, et kui S.S hakkas tehniliselt mittekorras autoga kruusateel tegema manöövreid (ussi sõitma), siis kaotas ta auto juhitavuse üle kontrolli ja selle tagajärjeks oli teelt välja kraavi sõitmine s.o toimus liiklusõnnetus. Seda, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustuse T.Õ, on tõendamist leidnud S.S ja J.T ütlustega, kes kinnitasid, et T oli jalal marrastus. Tervisekahjustuse olemasolu tõendab ka VTT tl 10 olev patsiendikaart, mille kohaselt T Õ on 29.07.2013 kell 13.41 saabunud Läänemaa Haigla EMO-sse - auto sõitis teelt välja, patsient oli kaasreisija, parema jala säär valulik ja marraskil. Diagnoos *. Teo toimepanemise aeg ja koht Kaitsja leidis, et väärteomenetlust on oluliselt rikutud sellega, et väärteoprotokollis on teo toimepanemise ajaks 13.20, otsuses aga 13.00, seega on otsust tehes väljutud väärteoprotokolli piirest. Samuti leidis kaitsja, et väärtotoimikus olevate materjalidega ei ole võimalik tuvastada, kas väärteoprotokollis ja väärteootsuses teo toimepanemise koht on üks. Kohtuväline menetleja selgitas, et tegemist on inimliku eksitusega, sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt toimus avarii kell 13 ja see on õige. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väljavõtte Maaameti kaardiserverist /VTT lisa tl 2-5/, kus on märgitud väärteoprotokollis näidatud teo toimumiskoha koordinaatide järgne asukoht. Kohus leiab, et väärteo toimumiskoht on üheselt kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud. Maa-ameti kaardiserveri väljavõttel on märgitud liiklusõnnetuse toimumiskoht väärteoprotokollis olevate koordinaatide järgi - liiklusõnnetus on toimunud Tagavere ja Nigula küla piiril. S.S ja tunnistajad on kinnitanud, et hakkasid liikuma Tagaverest ja liikusid Nigula poole. Kui liikuma hakati Tagaverest, siis väärteo toimepanemise koht on Tagavere küla. Ka sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asub sündmuskoht Nigula-Tagavere vahelisel külateel, mida kinnitab ka Maa-ameti kaardiserveri väljatrükk. Väärteoprotokollis ja sündmuskoha vaatlusprotokollis näidatud koordinaadid on liiklusõnnetuse toimumise kohaks. 5 4-13-5581 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-29-06 p 7 leidnud, et „Väärteoprotokollis tuleb teo toimepanemise aeg märkida selleks, et menetlejatel ja menetlusosalistel oleks võimalik aru saada, millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis kirjeldatud on. Ühtlasi tagatakse menetlusalusele isikule võimalus lükata ümber väide, et teo toimepanija on tema, näidates, et ta ei viibinud sündmuskohal (esitades alibi). Käesoleval juhul ei ole olnud erimeelsusi selle suhtes, millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis silmas peetakse - just nimelt kõnealuse sündmuse aset leidmist on väärteoprotokollis oma allkirjaga kinnitanud ka A. Kaljuste ise.“ Kohus leiab, et ka käesoleva väärteo puhul on olukord, kus erimeelsusi ei ole selle suhtes, millist konkreetset sündmust silmas peetakse. S.S on end väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemises süüdi tunnistanud. Väärteoprotokollis ja väärtoeotsuses on teo toimepanemise ajaks märgitud kellaeg minutilise täpsusega - vastavalt 13.20 ja 13.00. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et tegelikult toimus väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine mingi kindla ajavahemiku vältel – S.S asus juhtimisõigust omamata juhtima registreerimata mootorsõidukit 29.07.2013 peale kella 12 (tunnistajate ütluste kohaselt töö lõppes kell 12), sõidu ajal rikkus ta liiklusnõudeid, mis viis lõpptagajärjeni – liiklusõnnetuseni, mis toimus kella 13-ajal. Kohus leiab, et tegelikkuses on ju nii, et selliste sündmuste toimumist ei olegi võimalik ajaliselt minuti täpsusega kindlaks teha. Seetõttu on piisav ka see, kui väärteoprotokolli ja otsusesse kirjutatakse näiteks ajavahemik, millal sündmus toimus – käesoleval juhul siis kella 12-13. Kuigi käesoleval juhul on nii väärteoprotokolli kui väärteootsusesse kirjutatud teo toimepanemise aeg minutilise täpsusega, leiab kohus, et see ei ole selline rikkumine, mida saaks lugeda väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks ja mis oleks aluseks väärteootsuse tühistamisele. Segadus väärteo toimepanemise aja fikseerimisel ei ole takistanud menetlusalusel isikul aru saamast, millist konkreetset tegu talle süüks arvatakse. Seega tuleneb väärteoasjas kogutud tõenditest üheselt, et S.S pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, tegu vastab LS § 201 lg 1, § 203, § 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseisudele. Kohus leiab, et S.S pani talle süüks arvatud LS § 201 lg 1, § 203 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime otsese tahtlusega. S.S teadis, et tal puudub juhtimisõigus, et auto on kehtestatud korras registreerimata ja eelnimetatud asjaolude tõttu ta mootorsõidukit juhtida ei tohi, kuid, sellele vaatamata juhtis ta mootorsõidukit. Kohus leiab, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega - kui S.S rikkus liiklusnõudeid, siis ilmselgelt ta pidas võimalikuks (nagu iga keskmine inimene), et selle tagajärjel võib juhtuda liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitas ta T.Õ`ile tervisekahjustuse, mis on tekitatud ettevaatamatusest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et S.S rikkus LS § 76 lg 1, § 90 lg 1 p 1, § 16 lg 1, täites sellega LS § 203, § 201 lg 1, § 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseisud, teod on õigusvastased ja S.S on nende toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohtuväline menetleja on S.S`le mõistnud karistuse juhindudes
Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti määranud karistuse LS § 223 lg 1 ette nähtud väärteo eest, sest S.S on erinevad väärteokoosseisud toime pannud ühe 6 4-13-5581 teoga ja neist raskeima karistuse näeb tõepoolest ette LS § 223 lg 1 sätestatud väärtegu, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. S.S`t on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest rahatrahviga 400 eurot so 100 trahviühikut. Kaitsja leidis, et karistuse mõistmisel ei ole arvestatud, et isik on alaealine, kutsekooli õpilane, kellel sissetulekut ei ole ja ei ole arvestatud tema võimet karistust kanda. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud
Karistamise aluseks on isiku süü, mis käesolevas väärteoasjas S.S puhul on tuvastatud. S.S juhtis mootorsõidukit, kui tal puudus juhtimisõigus, auto oli kehtestatud korras registreerimata. Sellest hoolimata otsustas S.S, et temal on mugav ja kiire autoga tööl käia ning võttis autosse veel ka teisi isikuid. Hoolimata juhtimiskogemuse puudumisest hakkas ta autot juhtides teel nn ussi sõitma ja sõit lõppes liiklusõnnetusega. Kohus leiab, et kõik eelnev näitab, et S.S süü on keskmisest suurem. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on S.S tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 14 on karistusregistri teatis S.S kohta, mille kohaselt ei ole S.S karistusregistrisse kantud s.t, et ta on karistamata isik. Kohus leiab, et kuigi S.S on karistamata isik, näitab tema vastutustundetu käitumine liikluses, oma mugavuse tähtsamaks seadmine kehtestatud reeglitest, et miinimumkaristusega või sellele lähedase karistusega ei ole võimalik teda mõjutada õiguskuulekalt käituma. Liiklussüütegude puhul on alati oluline aspekt ka õiguskorra kaitsmise huvi – kohus leiab, et ka käesoleva väärteo puhul, kus juhtimisõiguseta isik asub mugavuse ja kiiruse pärast autorooli, sõidutab teisi isikuid, trikitab autoga liikluses, kus tegevuse tagajärjel oht realiseeruski liiklusõnnetusena, on õiguskorra kaitsmise huvi olulisel kohal. Kohus leiab, et kõik eelkirjeldatud asjaolud kogumis on vastavuses kohtuvälise menetleja polt mõistetud karistusega. Tl 18 on * õpilaspilet, mis on väljastatud S.S`le. Kohus leiab, et asjaolud, et S.S on õpilane, et ta on alaealine ja, et tal väidetavalt puudub sissetulek, ei tingi kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist. Küll aga on need aluseks, et vastavalt
Vastavalt
Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et S.S kaebus tuleb rahuldada osaliselt – määratud karistuse tasumise osas, muus osas tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetluskulud Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud õigusabi tasu 96 eurot /tl 2527/. VTMS § 22 lg 3 kohaselt, kui VTMS § 19 lg 3 nimetatud isik – s.o 14-18.a menetlusalune isik ei ole endale kaitsjat valinud, määrab kohus talle kaitsja riigi kulul. Lähtudes eelnimetatud seadusesättest tuleb määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 22 lg 3, 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §, 201 lg 1, § 203, § 223 lg 1,
/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo 7 4-13-5581 Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.