TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1007 Otsuse kuupäev 09.01.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.K. kaebus Eesti Haigekassa Tartu osakonna 26.11.2

§ 209lg 2 p.

2,3; § 394 lg 2 p.1.3; § 344 lg 1; § 3811 lg 1 järgi, J.K.

209 lg 2 p. 2,3; § 394 lg 2 p.1,3 järgi, A.K.

§ 209lg 2 p.

2,3 järgi, T. R. ja A. S.

§ 394lg 2 p.

1 järgi, S.T.

§ 25lg 1 - § 394 lg 2 p.

1 järgi, K.H. OÜ, K.K. OÜ ja L.R. OÜ

§ 394lg 4 järgi on jõustunud Riigikohtu määrusega 02.08.2011.

Tartu Maakohtu 10.05.2011 kohtuotsusest nähtuvalt on läbi viidud kokkuleppemenetlus ning kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asja materjalide kohaselt P.K. ja J.K. vormistasid fiktiivsed töölepingud OÜ L.R. ja J.K., OÜ K.H. ja J.K. ning OÜ K.K. ja J.K. vahel. P.K. korraldusel arvestati J.K. alusetult töötasu ja preemiat. J.K. on esitanud läbi eelnimetatud äriühingute Eesti Haigekassale haigus- ja hooldushüvitise saamiseks regulaarselt töövõimetuslehti. Tegelikkusele mittevastavate deklaratsioonide esitamise järgselt maksis Eesti Haigekassa tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel välja ajutise töövõimetuse hüvitist, misläbi sai J.K. koos P.K. ja A.K. aastatel 2004 - 2010 pettuse teel varalist kasu summas 6 857 721 krooni, vara arestimise määruse kohaselt 6 797 312 krooni, kuna arvesse ei olnud võetud 2010.a. väljamakstud hüvitust. J.K. kinnitas küll kohtuistungil, et ta töötas reaalselt töölepingute alusel ning pole tegelenud kelmusega, kuid jõustunud kohtuotsuse alusel on tunnistatud J.K. süüdi kelmuses suures ulatuses grupiviisilises tegevuses (grupis ja suures ulatuses varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel) ning tunnistati süüdi rahapesus suures ulatuses grupi poolt. Samas on J.K. esindaja kohtuistungil märkinud, et kavatsetakse esitada Euroopa Inimõiguste Kohtusse avaldus kriminaalasja raames ning kinnitatakse asjaolu, et J. K. oli sunnitud kokkuleppemenetlusega nõustuma, et päästa oma haige abikaasa vahi alt, et tagada talle paremad ravivõimalused. Kohus asub seisukohale, et käesoleva ettekirjutuse vaidlustamisel ei oma tähtsust see, mis põhjusel on kriminaalasjas läbiviidud kokkuleppemenetlus, kuna halduskohus ei sekku kriminaalasja menetlusse, mistõttu ei pidanud kohus ka vajalikuks võtta asja juurde kaebaja avaldust Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud menetlus Tartu Maakohtus kriminaalasjas veel lõppenud, kuid ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on Ravikindlustuse seaduse § 62 lg

1. Vastavalt nimetatud sättele võib haigekassa teha alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta ettekirjutuse ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. 4 Kohus peab õigeks vastustaja viidet Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3-1-1-101-09 kohtulahendile, kus on asutud p. 11 seisukohale, et Eesti Haigekassa ei saa esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses selliste nõuete osas, mis puudutavad põhjendamatult väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitusi. Sellised nõuded tuleb Riigikohtu hinnangul esitada haldusmenetluses. Seega on haigekassa õiguspäraselt käitunud ning teinud vastava ettekirjutuse haldusmenetluses. Alljärgnevaga annab kohus hinnangu vaidlustatud ettekirjutusega seonduvale menetlusele. Kohus asub seisukohale, et ettekirjutus on motiveeritud ning vastab HMS § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele. Ettekirjutuses on selgitused, millest on ettekirjutuse tegemisel lähtutud, välja on toodud haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud alused. Ettekirjutus on arusaadav ning välja on toodud ettekirjutuse eesmärk, milleks on nõude esitamine kaebaja vastu ja alusetult väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasisaamine, samuti on märgitud periood , mille jooksul on alusetult välja makstud ajutise töövõimetuse hüvitus arvutatud ja väljanõutava summa suurus. Vastavalt Eesti Haigekassa põhikirja § 37 lg 2 sätestatakse piirkondliku osakonna täpsem pädevus, õigused ja ülesanded piirkondliku osakonna põhimääruses. Haigekassa juhatuse 9.detsembri 2009 otsusega nr 276 kinnitatud Tartu osakonna põhimääruse punktiga 2.2.14 on sätestatud (Tartu) osakonna ülesandena ettekirjutuste, nõuete ja hagide vormistamine, menetlemine, kohtuotsuste täitmise ja kohtuväliste kokkulepete sõlmimise korraldamine. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on haldusakt välja antud pädeva haldusorgani poolt, allkirjastatud Tartu osakonna direktori poolt. Mis puudutab ärakuulamispõhimõtteid haldusmenetluses, nõustub kohus kaebajaga, et haldusmenetluse põhiprintsiibiks on õigus olla ärakuulatud. Antud juhul seda tehtud ei ole, ka vastustaja esindaja märkis kohtuistungil, et seda võimalust kaebajale haldusmenetluses antud ei ole. Kuid erandid, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosalise ärakuulamata, on sätestatud HMS § 40 lg
2. HMS § 40 lg 1 üldreeglist nähtub HMS § 40 lg 3 erandid, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosaline ärakuulamata. Üks selline erand on sätestatud HMS § 40 lg 3 p-s 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ärakuulamata kui puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 4 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Kaebaja pidi olema teadlik, et tema suhtes haigekassa ettekirjutuse teeb ning kohus on seisukohal, et kaebajapoolse arvamuse esitamise võimaldamine ei oleks mitte kuidagi saanud ettekirjutuse tegemist või selle sisu muuta. Seetõttu on kohus seisukohal, et antud asjas kaebaja suhtes ärakuulamisnõude mittetäitmine ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks, kuna ärakuulamata jätmine ei ole viinud asja valele järeldusele ning kaebajapoolse arvamuse esitamise võimaldamine ei oleks mitte kuidagi saanud kaasa aidata ettekirjutuse eesmärgi saavutamisele. Eeltoodu alusel ei ole vaidlustatud ettekirjutus tühine, ei kuulu tühistamisele ning puudub alus ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna ettekirjutus on seaduslik, antud selleks pädeva organi poolt, antud õiguslikel alustel ja jääb seega kehtima. Käesoleval juhul on toimunud kaebajale ajutise töövõimetushüvitise alusetu väljamaksmine seoses kuriteo toimepanemisega ning ettekirjutus on seotud kriminaalasjaga, mistõttu ei olnud haldusorganil võimalik läbi viia antud asjas ka kaalutlust ettekirjutuse tegemisel. Kaebaja on vaidlustanud kaebuses ka vaideotsust 10.03.
3. Kaebaja on märkinud, et vastustaja oleks pidanud ennistama vaide esitamise tähtaja ning 14.01.2011 on kaebaja vaie ebaõigesti tagastatud. Kohus möönab, et vastutaja on vaide käsitlemisel rikkunud menetlusnorme ning vaie on 14.01.2011 ebaõigesti tagastatud, kuna tulnuks vaides anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja taotluse esitamiseks menetlustähtaja ennistamiseks, mida haigekassa ei teinud. Kuna nimetatu ei ole olnud takistuseks kaebajal vaidemenetluses vaideotsuse saamisel (10.03.2011) ega kohtusse pöördumisel ning kuna HMS § 58 kohaselt menetlusnõuete rikkumise korral, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist, ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, jääb kehtima ka 5 vaidemenetluses tehtud vaideotsus. Samas ainuüksi vaideotsuse tühistamine kohtu poolt ei annaks ka kaebajale soovitud tulemust. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtumäärusega 22.12.2011 on mõistetud välja õigusabikulud riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaadile Vahur Kivistikule J.K. osutatud õigusabi eest. Kohtunik Mare Priks 6