← Eesti

1-11-11841/50

Obsah (9)§ 209§ 201§ 64§ 75§ 212§ 281§ 68§ 74§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2013. a, Tallinn Kohtuasja number 1-10-5680 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov

§ § 201 lg 2 p 1 ja

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi Kriminaalasi Artur Hatšaturjani süüdistuses

§ 209

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.08.2012. a otsus Apellandid kaitsjad, kannatanu OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) Prokurör Elle-Mai Velling ANDERO ÕUNPUU Süüdistatavad isikukood 38212270317, elukoht xxxxxxxxxxxxx, kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 13.05.2004.a. otsusega

§ 201lg 2 p.

2 järgi vangistusega 4 kuud, mis asendati ÜKT-ga 240 tundi ARTUR HATŠATURJAN isikukood 37901110270, elukoht xxxxxxxxxxxxx Kaitsjad vandeadvokaadid Jüri Leppik, Mart Missik OÜ Kommest Autokeskused Tarmo Villman esindaja RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega maakohus tunnistas Andero Õunpuu süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Mõista Andero Õunpuu

§ 201lg 2 p 1 järgi õigeks. 1

(13)
  1. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega jäeti OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) tsiviilhagi rahuldamata. Jätta OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) tsiviilhagi läbi vaatamata.
  2. Tühistada Harju Maakohtu otsus Andero Õunpuule

§ 64lg 1 alusel liitkarituse mõistmise osas.

4. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega pandi Andero Õunpuule ja Artur Hatšaturjanile

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustus heastada katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju.

  1. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega rahuldati Citadele Leasing & Factoring OÜ (endise ärinimega Parex Leasing & Factoring OÜ) tsiviilhagi. Jätta Citadele Leasing & Factoring OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata.
  2. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega mõisteti Andero Õunpuult välja käekirjaekspertiisi maksumus 900 krooni ehk 57.52 eurot. Jätta käekirjaekspertiisi maksumus riigi kanda. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus määras, et Andero Õunpuule tuleb hüvitada tema poolt valitud kaitsjale makstud tasust 12 000 eurot. Teha selles osas uus otsustus, mille kohaselt tuleb Andero Õunpuule hüvitada riigieelarvest valitud kaitsjale makstud tasu 17 250 euro ulatuses.
  3. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
  4. Andero Õunpuu kaitsja Jüri Leppiku apellatsioon rahuldada osaliselt. Artur Hatšaturjani kaitsja Mart Missiku apellatsioon jätta rahuldamata. Kannatanu OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) apellatsioon jätta rahuldamata.
  5. Hüvitada Andero Õunpuule valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 3395,7 eurot. Hüvitada Artur Hatšaturjanile valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 1200 eurot. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Andero Õunpuule esitati esiteks süüdistus

§ 201

lg 2 p 1 järgi selle kohta, et ta, varem omastamise toime pannud isikuna, juhtides ja korraldades OÜ Estauto Grupp igapäevast majandusja äritegevust, omastas 12.01.2007.a. OÜ Estauto Grupp poolt AS-lt Ühinenud Autokeskused rendile võetud sõiduauto BMW 320i reg.nr. xxxxxx, mis kuulus AS-le Hansa Liising. A. Õunpuu ei tasunud AS-le Ühinenud Autokeskused rendimakseid ega tagastanud sõiduautot rendileandjale, 2

(13)samuti ei andnud ta sõiduautot BMW 320i üle 09.08.2007.a. OÜ Estauto Grupp osa notariaalse müügitehingu vormistamisel OÜ Estauto Grupp kasutuses oleva varana, vaid pööras sõiduauto BMW 320i reg.nr. xxxxxxx ebaseaduslikult enda kasuks. Teiseks esitati A. Õunpuule süüdistus

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi järgmiste kuritegude toimepanemises: • Omastamise toime pannud isikuna lõi ta teadvalt, varalise kasu saamise eesmärgil, AS DNB Nord Liising esindajale Marleen Ilvesele ebaõige ettekujutuse sõiduauto Audi A8L tehasetähisega WAUZZZ4EX6N026671 reg.nr. xxxxxx tegelikust välis- ja tehnilisest seisukorrast ja väärtusest. Nimelt esitas Andero Õunpuu AS-le DNB Nord Liising AS Saksa Auto poolt 16.07.2007.a. koostatud hindamisakti nr SHA6802 sõiduauto Audi A8L kohta hinnaga 1 300 000 krooni, mis aga tegelikkuses ei olnud koostatud AS-ga DNB Nord Liising sõlmitud müügilepingu ja liisingulepingu objektiks olnud sõiduauto kohta. Eespool nimetatud sõiduauto kohta sõlmisid 31.07.2007.a. OÜ Top Motors Andero Õunpuu isikus müüjana ja liisinguvõtjana ning AS DnB Nord Liising ostjana ja liisinguandjana müügilepingu nr 022457 hinnaga 1 300 000 krooni ja liisingulepingu nr 022457, kusjuures Eelneva tulemusena kandis AS DNB Nord Liising OÜ-le Top Motors üle sõiduauto Audi A8L reg.nr. xxxxxx müügihinna summas 967 000 krooni. • varem omastamise ja kelmuse toime pannud isikuna lõi koos Artur Hatšaturjaniga varalise kasu saamise eesmärgil OÜ Parex Leasing & Factoring esindajale Tõnis Dribbale ebaõige ettekujutuse sõiduauto Mercedes Benz ML350 reg.nr. xxxxxx tehasetähisega WDC1641861A255137 tegelikust välis- ja tehnilisest seisukorrast ja väärtusest. Nimelt esitasid Andero Õunpuu ja Artur Hatšaturjan ühiselt ja kooskõlastatult OÜ-le Parex Leasing & Factoring sõiduauto väärtuse ja seisukorra kohta OÜ Balti Realiseerimiskeskus töötaja A S poolt 19.10.2007.a. koostatud hindamisakti nr SHA7845 sõiduautole Mercedes Benz ML350 reg.nr. xxxxxx, mis ei olnud tegelikult koostatud selle auto kohta. Eelmainitud sõiduauto kohta sõlmisid 12.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp Artur Hatšaturjani isikus müüjana, OÜ Parex Leasing & Factoring ostjana ja liisinguandjana ning OÜ Top Motors Andero Õunpuu isikus liisinguvõtjana ostu-müügilepingu nr 158-07-JKP OM hinnaga 1 250 000 krooni ja liisingulepingu nr 158-07-JKP. OÜ Parex Leasing & Factoring kandis 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arveldusarvele üle sõiduauto Mercedes-Benz ML350 ostuhinna 1 250 000 krooni. Selle summa kandis Artur Hatšaturjan 15.11.2007.a omakorda üle OÜ Eurex Capital arvele, kust 15.11.2007.a. võttis OÜ Arko Autogrupp töötaja M L A Hatšaturjani korraldusel välja sularahas 57 800 EUR (so. 906 304 krooni) ja 343 696 krooni. Viimatimainitud summa jäi A. Hatšaturjanile, esimesena nimetatud summa edastas M. Link A. Hatšaturjani korraldusel A. Sile, kes pidi selle Andero Õunpuule edasi andma. Selliselt said Andero Õunpuu ja Artur Hatšaturjan ühiselt pettuse teel varalist kasu ja tekitasid OÜ-le Parex Leasing & Factoring varalist kahju summas 972 669,49 krooni. Kolmandaks esitati Andero Õunpuule süüdistus

§ 212lg 1 järgi.

Süüdistuse kohaselt pöördus A. Õunpuu 23.11.2007.a. AS IF Eesti Kindlustuse poole kindlustuskahju teatega selle kohta, et 22.11.2007.a. kella 20:30 paiku, ajal, kui tema juhtis sõiduautot Audi A8L reg.nr. xxxxxx, süttis teadmata põhjusel põlema Tallinnas Vabaõhukooli tee 100 juures tema ja tema ettevõtte OÜ Top Motors kasutuses ja AS-le DNB Nord Liising kuuluv sõiduauto Audi A8L. A. Õunpuu teadis, et sõiduauto põlemasüttimine ei toimunud 22.11.2007.a. Sellise tegevusega lõi ta AS-le IF Eesti Kindlustus kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena AS IF Eesti Kindlustus hüvitas sõiduauto Audi A8L omanikule AS-le DNB Nord Liising kindlustuskahjuna sõiduauto väärtuse 921 520 krooni ning Andero Õunpuu vabanes AS DNB Nord Liising ees 3

(13)31.07.2007.a. sõlmitud liisingulepingu nr 022457 järgsete liisingmaksete tasumise kohustusest. Neljandaks esitati A. Õunpuule süüdistus

§ 281lg 1 järgi.

Süüdistuse sisu seisnes selles, et A. Õunpuu esitas 09.08.2007.a. notar Kille Piiburi notaribüroos OÜ Estauto Grupp osa notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisel OÜ Estauto Grupp igapäevase majandus ja äritegevuse juhina ja OÜ Estauto Grupp osa müügi korraldajana notar Kille Piiburile teadvalt ebaõiged andmed OÜ Estauto Grupp osa müügi kohta 1 240 000 krooni eest S Rle, teades, et tegelikult ei ole S R OÜ Estauto Grupp osa ostjaks, vaid oli võetud variisikuks, kelle nimele fiktiivselt OÜ Estauto Grupp ainuosalus vormistada, et vabaneda OÜ-le Estauto Grupp võetud kohustuste täitmisest. Notar Kille Piiburile esitatud andmete ja avaldatud näiliku tahteavalduse alusel vormistas notar 09.08.2007.a. notariaalakti nr 5778, osaühingu Estauto Grupp osa müügilepingu. 1.2 Artur Hatšaturjanile esitati

§ 209lg 2 p 2, 3 järgi süüdistus selle kohta, et ta lõi koos A.

Õunpuuga varalise kasu saamise eesmärgil OÜ Parex Leasing & Factoring esindajale Tõnis Dribbale ebaõige ettekujutuse sõiduauto Mercedes Benz ML350 reg.nr. xxxxxx tehasetähisega WDC1641861A255137 tegelikust välis- ja tehnilisest seisukorrast ja väärtusest. 2.1 Harju Maakohtu 24.08.2012.a. otsusega mõisteti A. Õunpuu õigeks

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi esitatud süüdistuses sõiduautoga Audi A8L reg.märgiga xxxxxx seotud kelmuse toimepanemises. Samuti mõisteti ta õigeks

§ 212

lg 1 järgi ja

§ 281järgi.

Kohus mõistis A. Õunpuu aga süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi, mille eest karistas teda 1-aastase vangistusega, ning

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi sõiduautoga Mercedes Benz ML350 reg.

märgiga xxxxxx seotud kelmuse toimepanemises, mille eest karistas teda 2-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus A.

Õunpuule liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus luges

§ 68alusel karistusaja hulka A.

Õunpuu eelvangistuses viibitud aja. Maakohus määras

§ 74alusel, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.

Õunpuu ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Ühtlasi pani kohus

§ 75lg 2 p.

1 alusel A. Õunpuule kohustuse heastada katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju. 2.2 Artur Hatšaturjani mõistis maakohus

§ 209lg 2 p.

2,3 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 2 aastat, millest kantuks luges

§ 68lg 1 alusel 3 päeva.

A. Hatšaturjanile mõistetud vangistuse jättis maakohus samuti

§ 74alusel täitmisele pööramata, tingimusel, et A.

Hatšaturjan ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p.

1 alusel pani kohus ka Artur Hatšaturjanile kohustuse heastada katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju. AS Ühinenud Autokeskused tsiviilhagi summas 43 226 krooni ehk 2762,75 eurot ja OÜ Kommest Autokeskused tsiviilhagi summas 332 334,89 krooni ehk 21 240,89 eurot jättis kohus rahuldamata. AS If P&C Insurance (endise ärinimega AS If Eesti Kindlustus) tsiviilhagi summas 922 110 krooni ehk 58 935,83 eurot jättis maakohus läbi vaatamata. AS Citadele Pank (endise ärinimega AS Parex Leasing & Factoring) tsiviilhagi rahuldas maakohus täielikult ja mõistis 646 870,41 krooni ehk 41 344,14 eurot solidaarselt välja Andero Õunpuult ja Artur Hatšaturjanilt. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Õunpuu kaitsja vandeadvokaat J. Leppik, A. Hatšaturjani kaitsja vandeadvokaat Mart Missik ja OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) 4

(13)pankrotihaldur Tarmo Villman. 3.1 A. Õunpuu kaitsja taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Andero Õunpuu mõisteti süüdi

§ 201lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi.

Kaitsja palub teha ses osas uus otsus, millega mõista Andero Õunpuu õigeks. Samuti taotletakse AS-i Citadele Pank tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja, et juhul, kui kohus jätab süüdimõistva kohtuotsuse osaliselt või tervikuna jõusse, A. Õunpuule mõistetud karistuse olulist kergendamist. Ühtlasi taotleb kaitsja, et A. Õunpuule hüvitataks kantud õigusabikulud. Apellatsiooni kohaselt puuduvad kohtuotsuses põhjendused. Otsusest jääb arusaamatuks, kuidas ning mille alusel on kohus Andero Õunpuu süüdistuse sidustanud kuriteokoosseisu tunnustega. Kohtuotsuses on käsitletud uuritud tõendeid valikuliselt, kohtu poolt analüüsimata tõendite osas ei ole kohus võtnud seisukohta, miks need kohtu arvates ei oma tähendust. Kohtulikul uurimisel ei ole prokurör esitanud ühtegi tõendit seaduses sätestatud korras. Esitatud süüdistustest ei nähtu kõiki süüteokoosseisu tunnuseid, mistõttu A. Õunpuu süüdi tunnistamine eeltoodud süüdistuste alusel on olnud ebaõige. Kohtuotsuse põhjendused BMW 320i reg. nr . xxxxxx omastamises on väljunud süüdistuse piiridest ja õigussuhe on kvalifitseeritud ebaõigesti. Nimelt jääb kaitsjale arusaamatuks, milline on süüdistuse kohaselt see tegu, millega Andero Õunpuu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööras. OÜ Estauto Grupp rendimaksete mittetasumisega ei ole võimalik autot Andero Õunpuu kasuks pöörata. Samuti ei ole enda kasuks pööramine asja üle andmata jätmine, kuna valdus ei ole omandiõigus. Kaitsja leiab, viidates Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-46-08, et süüdistus oleks pidanud ära näitama, et A. Õunpuu käsutas süüdistuses toodud asja. Kuna süüdistus ei ole ühtegi sellist tegevuseakti kirjeldanud, tuleb A. Õunpuu

§ 201lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

Kohtu tuvastus, et „ei ole võimalik üheselt järeldada ka sõiduki faktilist asukohta pärast 09.08.2007.a.“ välistab Andero Õunpuu süüdi tunnistamise

§ 201

lg 2 p 1 järgi, sest ei ole esile toodud asjaolusid, et Andero Õunpuu on süüdistuses toodud asja pidanud enda omandisse kuuluvana, on seda käsutanud ja sellega täitnud omastamistahte. Kohtu tuvastused, mis tuginevad S R kohtueelses menetluses antud ütlustele, tuleb jätta tähelepanuta. Kohtulikul uurimisel süüdistavat S R ei küsitletud. Pärast süüdistatava S R süüdistuse eraldamist antud kriminaalmenetlusest ei taotlenud prokurör S R ülekuulamist tunnistajana. S R kohtueelse menetluse ütlusi ei ole avaldatud. Selleks puudusid ka õiguslikud alused. Kohtueelses menetluses ei ole S R andnud ütlusi tunnistajana, seega ei saanud esineda ka KrMS § 291 toodud õiguslikke aluseid. Kohtuliku uurimisega leidis kinnitust, et Margus Palmsaar sai olla isikuks, kes soovis S Rt kasutades osta OÜ Estauto Grupp, sh OÜ-le Estauto Grupp kuuluva vara. Kohus väljus süüdistuse piiridest, kui tuvastas, et „Siit saab vaid järeldada, et tegelikkuses A. Õunpuu sõidukist loobuda ei tahtnud“. Kohtuotsuse seisukoht, mille kohaselt on sõiduauto BMW jätkuvalt Andero Õunpuu valduses, on ebaõige. Süüdistus ei ole sellist väidet esitanud. Sõiduautoga Mercedes Benz xxxxxx tehtud tehingut kirjeldades on kohus märkinud, et Parex Leasing & Factoring OÜ (edaspidi Parex Liising) ostis OÜ-lt Arko Autogrupp raskelt avariilise Mercedes Benzi ehk teisisõnu finantseeris tehniliselt mittekorras sõidukõlbmatut sõidukit, ise seda teadmata. Ostmine ja finantseerimine on teineteist välistavad. Kaitsja leiab, et kui tegutseti läbi OÜ Arko Autogrupp eesmärgiga müüa sõiduauto Mercedes Benz 350ML reg. nr. xxxxxx läbi liisinguettevõtte Andero Õunpuu ettevõttele OÜ Top Motors, siis oli antud tehingu suhtes võimalik eksitusse viia vaid OÜ-d Top Motors ja tema esindajat Andero Õunpuud. Ainult uhul, kui asja tegelik olemus antud tehingu puhul oli Parex Liisingu eesmärk omandada sõiduauto Mercedes Benz xxxxxxxxxx siis tuleks kõne alla Parex Liisingu ja tema 5

(13)esindajate võimalik eksitamine. Apellatsiooni kohaselt ei tegelenud liisinguandja siiski vara omandajana, vaid liisinguvõtja poolt leitud asja finantseerijana. Käesoleval juhul kirjeldatud lepingud on sõlmitud liisinguvõtja poolt leitud vara suhtes, kus liisinguandja on nõustunud seda ostu finantseerima. Liisinguvõtja vastutab liisinguandja ees eelkõige finantseeringu tagastamise eest lepingus sätestatud korras, mitte aga selle eest, kas finantseeringuga omandatud asi vastab toodud nõuetele või mitte. Liisingulepingu sõlmimisega omandab liisinguvõtja asja müüja vastu otse ja iseseisva nõudeõiguse. Seega süüdistuse konstruktsiooni kohaselt tekitas OÜ Top Motors Andero Õunpuu tegevusega iseenda arvelt kahju. Selline tegevus ei ole kriminaliseeritud. Selleks, et liisingulepingute alusel liisinguandjale antud finantseeringute suhtes tõstatada hüpoteesi, et neid finantseeringuid on soovitud eesmärgiga mitte tagastada, ei saa lähtuda ega tuvastada liisingulepingu objektiks olevate varade (käesoleval juhul sõiduauto Mercedes Benz 350ML) kaudu, vaid finantseeringu saamisel soovist neid finantseeringuid mitte tagastada. Kohus ei ole tuvastanud Andero Õunpuu või Artur Hatšaturjani tegevuses subjektiivset külge, et liisingulepingu sõlmimisel ei kavatsetud liisingumakseid tasuda. Parex Liisingul eelpool toodud õigusnormide kohaselt oli täiendavaks tagatiseks ka OÜ Arko Autogrupp suhtes raha tagastamise nõue juhul, kui müüdu ei vasta lepingu tingimustele. Süüdistuses esitatud põhjendused, et Andero Õunpuu ja Artur Hatšaturjan said varalist kasu, on ebaõiged. Raha edasine liikumine ei saa omada käesoleval juhul tähendust kelmuse süüdistuse asjaoludena. AS Citadele Pank (endise ärinimega AS Parex Leasing & Factoring) tsiviilhagi rahuldamisel on kohus lähtunud valedest õigusnormidest ja määratlenud õigussuhte ebaõigesti. Kohtu määratlus, et kuna kelmus on varavastane kuritegu ja seetõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada lepinguvälise kahju normide alusel, ei vasta väljakujunenud kohtupraktikale. AS Parex Leasing & Factoring ise suurendas oma käitumisega väidetavat kahju. A. Õunpuu kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta süü suurusele, isikuomadustele ega ei arvesta ka sisuliselt, et väidetava teo toimepanemisest on möödunud üle viie aasta. Käitumiskontrolli rakendamise osas puuduvad kohtuotsuses igasugused põhjendused ja see tuleb tühistada. 3.2 Artur Hatšaturjani kaitsja taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist A. Hatšaturjani süüdimõistmise osas ja Artur Hatšaturjani õigeks mõistmist. Juhul kui ringkonnakohus jätab süüdimõistva kohtuotsuse jõusse, palub kaitsja oluliselt kergendada Artur Hatšaturjanile mõistetud karistust. Ühtlasi taotleb kaitsja, et A. Hatšaturjanile hüvitataks tema poolt kantud advokaaditasu. Kaitsja leiab, et kohus on vääralt ja ühekülgselt hinnanud tõendeid, eelistades süüdistuse versiooniga lähedasemaid ütlusi andvaid tunnistajaid ja needki ütlused on kohtuotsuses kajastatud kontekstist väljarebituna. Nende tõendite eelistamist ei ole jälgitavalt motiveeritud. Samuti leiab kaitsja, et A. Õunpuu ega A. Hatšaturjani käitumine ei täida

§ 209koosseisu.

Apellant leiab, et Mercedes Benz ML 350 4matic liisinglepingu sõlmimisel oli tegemist igapäevase majandustegevuse raames tehtud tehinguga ja tehingu sõlmimisega ei saanud kahju ükski pooltest. See, et loobuti ostetava auto ülevaatamisest, oli AS Parex Leasing & Factoring otsustus. Ka siis, kui ringkonnakohus loeb tõendatuks, et Artur Hatšaturjan oli teadlik, et liisinguobjekt oli avariiline, siis ei saa sellest teha järeldust, et kavatsetult koos A. Õunpuuga sooviti toime panna kelmust. Apellatsiooni kohaselt ei leidu ühtegi viidet A.Hatšaturjani ja A.Õunpuu ühisele ja kooskõlastatud tegevusele. Ei H H, M A ega M M ei anna tunnistajatena ütlusi selle kohta, et A. Hatšaturjan oleks mingilgi moel osalenud sõidukile registreerimiseelse ülevaatuse akti saamisel ega ka hiljem BRC poolt hindamisakti saamisel. Tõenditest ei tulene kohtu väide, et A. Õunpuu ja A. Hatšaturjan otsisid auto rahastamise allikaid ja hakkasid pidama läbirääkimisi Parex Liisinguga. Auto rahastamist soovis A. Õunpuu. Ka puuduvad tõendid, et A. Hatšaturjan esitas koos A. Õunpuuga Parex Liisingule BRC poolt koostatud hindamisaktakti või et ta oli selle sisuga tutvunud. 6

(13)Tõendatud ei ole ka väide nagu oleks A. Hatšaturjan saanud mingit varalist kasu. Apellatsioonis leitakse veel, et A. Hatšaturjanile mõistetud karistus ei vasta süü suurusele ega isikuomadustele. Samuti ei arvesta mõistetud karistus, et väidetava teo toimepanemisest on möödunud üle viie aasta. Juhul, kui A. Hatšaturjan mõistetakse süüdi, on kaitsja arvates karistusliigina põhjendatud vaid rahaline karistus. Kaitsja ei nõustu ka tsiviilhagi rahuldamisega, leides, et kindlasti ei saa seda välja mõista tema kaitsealuselt ning lisades, et sisuliselt on liisinguandjale kahju tekkinud vaid tasumata liisingmaksetest ja nende summade sissenõudmiseks ei ole astutud ühtegi sammu, kuigi eksisteeris ka kaks lisatagatist. 3.3 OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) apellatsioonis taotletakse Harju Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis OÜ Kommest Autokeskused tsiviilhagi summas 332 334,89 krooni ehk 21 240,89 eurot rahuldamata. Uue otsusega palub apellant rahuldada OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) tsiviilhagi täielikult ning mõista Andero Õunpuult OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) kasuks välja mõista 21240,89 eurot. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on asunud ekslikule seisukohale, et tsiviilhagi rahuldamiseks tuleb hinnata, kas 332 334,89 krooni on OÜ Kommest Autokeskused poolt Hansa Liising Eesti ASle tasutud või mitte. Samuti kohus on leidnud, et on vastuolulised OÜ Kommest Autokeskused esitatud tõendid. Apellant märgib, et OÜ Kommest Autokeskused on kannatanud A. Õunpuu õigusvastase teo tulemusel kahju. Andero Õunpuu on süüdi tunnistatud seoses sõiduki BMW 320i reg.nr. xxxxxx omastamisega. Vastav sõiduk oli omastamise toimumise hetkel 2007.a-l AS Swedbank Liising omandis, kuid enne tsiviilhagi esitamist 2.11.2009.a. oli selle omandiõigus üle läinud OÜ-le Kommest Autokeskused. Kahju suuruse kohta leiab apellant, et vaidlust ei saa olla, et xxxxxxxxx registrinumbriga xxxxx hinnaks oli 332 334,89 krooni. Nimetatud hind tuleneb OÜ Kommest Autokeskused ja AS Swedbank Liising vahelisest müügilepingust TOL nr 0169528L. Käesoleva juhul kahju rahalisel välja mõistmisel ei oma õigusliku tähendust asjaolu, kas OÜ Kommest Autokeskused on tasunud AS-le Swedbank Liising 332 334,89 krooni. Kui vastav summa oleks tasumata, siis see puudutab ainult OÜ Kommest Autokeskused ja AS Swedbank Liising vastastike suhteid, kuid see ei vabasta õigusvastase teo tegijat kahju hüvitamise kohustusest. Apellant leiab, et OÜ Kommest Autokeskused ja AS Swedbank Liising 05.05.2008.a müügileping TOL nr 0169528L ja 05.05.2008.a lisa nr 1 on piisavateks tõenditeks, tõendamaks, et OÜ Kommest Autokeskused on õigustatud nõudma kahju hüvitamist ja samuti tõendanud kahju suurust. Maakohus on valesti hinnanud OÜ Kommest Autokeskused ja AS Swedbank Liising vahelist müügilepingut ja selle lisa. Kohus on asunud analüüsima pankrotihalduri poolt lepingu allkirjastamist 30.10.2009.a., kuigi kohus oleks pidanud hoopiski hindama AS Swedbank Liising avaldatut ning AS Swedbank Liising ja OÜ Kommest Autokeskused vahel kokku lepitut. Kohtuotsus on vastuoluline osas, et Andero Õunpuu tunnistatakse süüdi sõiduki BMW 320i reg-nr xxxxxx omastamises, kuid kohus omakorda, viidates 05.05.2008.a müügilepingu TOL nr 0169528L punktile 5 on asunud seisukohale, et müügileping ei ole usaldusväärne tõend. Kohtuotsus on põhjendamata osas, millest kohus jõudnud järeldusele, et tsiviilhagi tõendavad dokumendi ei ole usaldusväärsed ja tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. 4. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. 7
(13)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium leiab, et A. Õunpuu tuleb sõiduauto BMW 320i (reg. nr xxxxxxxx) omastamises õigeks mõista. 5.1 Süüdistuses on A. Õunpuu tegevusena, millega ta omastamise toime pani, kirjeldatud renditud auto eest rendimaksete tasumata jätmist ja auto rendileandjale või osaühingu osa ostnud ja osaühingu uueks ainuosanikuks saanud isikule üle andmata jätmist. On selge, et rendimaksete tasumata jätmine ei kujuta endast veel asja enda kasuks pööramist, kuna maksete tasumata jätmine ei näita kuidagi, et isik kavatseb asja endale pidada. Seda, mis ajaks ja mis alusel pidi A. Õunpuu sõiduki tagastama rendileandjale, s.o AS-le Ühinenud Autokeskused, süüdistusest ei nähtu; ka ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et enne OÜ Estauto Grupp osa müüki 09.08.
  2. a oleks rendileping lõpetatud, tänu millele oleks tekkinud kohustus auto tagastada. Kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et ka auto üle andmata jätmine OÜ Estauto Grupp OÜ osa müümisel ei ole käsitatav asja enda kasuks pööramisena

§ 201tähenduses ning sama kehtib ka auto rendile andjale tagastamata jätmise kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas A. Õunpuule süüks pandav tegu analoogne Riigikohtu poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-109-12 23.11.

  1. a tehtud otsuses käsitletuga. Viidatud otsuses on menetluse esemeks olevat tegu kirjeldatud järgnevalt: „Süüdistatav [T. Leppik sõlmis] T OÜ esindajana
  2. märtsil 2008 N AS-iga liisingulepingu, mille alusel omandas N AS roomikekskavaatori ja andis selle T OÜ valdusesse. Süüdistatav ei täitnud T OÜ juhatuse liikmena aga liisingulepinguga võetud kohustust tasuda liisingumakseid, mistõttu ütles N AS liisingulepingu üles ja T. Leppik oli kohustatud roomikekskavaatori
  3. detsembril 2008 N AS-ile tagastama. Süüdistatav jättis roomikekskavaatori tagastamata.“ Süüdistuse kohaselt pani T. Leppik sel moel toime

§ 201lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Riigikohus leidis aga, et T. Leppik tuleb õigeks mõista, leides: „Üksnes valduses oleva võõra asjaga seotud kohustuste täitmata jätmisega aga ei väljendata veel selgelt võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Vastupidine seisukoht tähendaks tsiviilõiguslike vahendite kasutamise võimatust ja kriminaalasja alustamise kohustust iga juhtumi puhul, kui võõrast asja õigeaegselt ei tagastata. Seega pole ainuüksi liisingueseme tagastamata jätmine pärast liisingulepingu ülesütlemist veel käsitatav võõra asja ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks.“ Nagu Riigikohtu otsuses kirjeldatud juhtumi puhulgi heidetakse ka käesoleval juhul süüdistatavale sisuliselt ette seda, et ta jättis võõra asja enda valdusesse pärast seda, kui õiguslik alus asja valdamiseks oli ära langenud. Seega, lisaks sellele, et A. Õunpuu jättis auto enda valdusesse, peab selleks, et saaks rääkida omastamisest, olema ära näidatud mingi tegu, milles seisnes omastamistahte manifesteerimine. Ilmselt just sel põhjusel on maakohus käsitlenud otsuses osa müüki ja tuvastanud, et osaühingu osa müüdi variisikule (sellist käitumist võiks hinnata kui auto omanikul selle valdaja leidmise raskendamist, kuna eelduslikult pidi auto olema osaühingu valduses). Paraku ei ole seda, et osaühing müüdi nn variisikule, süüdistuses omastamisega seostatud (osa nn variisikule müümist ei ole omastamise süüdistuse raames ära nimetatud). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Ka eespool nimetatud otsuses nendib Riigikohus, viidates oma varasematele lahenditele: „Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada.“ Süüdistuse tekstist ei nähtu mingilgi moel, et prokuratuur oleks omastamise seisukohalt pidanud oluliseks OÜ Estauto Grupp osa müügi asjaolusid ja A. Õunpuu tegevust seoses osa müügiga. Sellest tulenevalt on maakohus tõepoolest väljunud süüdistuse piirest nagu on leidnud kaitsja. Kuna auto üleandmata jätmine üksi ei täida omastamise koosseisu, tuleb A. Õunpuu

§ 201lg 2 p 1 järgi õigeks mõista. 8

(13)5.2 Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) apellatsioon, milles taotleti A. Õunpuult OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) kasuks 21240,89 euro välja mõistmist. Harju Maakohtu otsus tuleb küll osas, millega kohus jättis OÜ Kommest Autokeskused (pankrotis) tsiviilhagi rahuldamata, tühistada, kuid KrMS § 310 lg 2 kohaselt tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. 6. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti mõistnud A. Õunpuu süüdi

§ 209lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi ja A.

Hatšaturjani

§ 209lg 2 p 2, 3 järgi sõiduautoga Mercedes Benz ML350 (reg.

nr xxxxxx) seotud kelmuse toimepanemises. Süüdistuse kohaselt eksitasid A. Õunpuu ja A. Hatšaturjan Parex Leasing & Factoring OÜ-d (edaspidi Parex Liising) Mercedes Benz maasturi välis- ja tehnilises seisukorras ning väärtuses, tänu millele sõlmis Parex Liising 12.11.2007.a. OÜ-ga Arko Autogrupp sõiduauto Mercedes Benz ostu-müügilepingu, ostes sõiduki hinnaga 1 250 000 krooni, ning sama Mercedes Benzi suhtes liisingulepingu OÜ-ga Top Motors. Parex Liising kandis 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arvele auto ostuhinna 1 250 000 krooni. A. Õunpuule esitatud süüdistuses ei ole talle ette heidetud seda, et tal Mercedes Benzi liisinglepingu sõlmimise ajal ei olnud kavatsust lepingujärgseid makseid tasuma hakata ning et ta eksitas seega liisinguandjat OÜ Top Motors valmisolekus lepingujärgseid kohustusi täita. Seega ei ole see, kas ja kuivõrd OÜ Top Motors maksis hiljem liisingmakseid, käesoleva kriminaalasja raames oluline. Arvestades süüdistuses esitatud asjaolusid, tuleb hinnata seda, kas Parex Liisingule müüdava auto kohta valeandmete esitamine ja seega auto tegelikku väärtust ületava ostusumma saamine on käsitatav kelmusena. 6.1 Maakohus on otsuses selgelt ära näidanud, miks ta loeb tõendatuks selle, et müügi- ja liisingulepingu esemeks olnud Mercedes Benz oli juba Eestisse toomise ajal avariiline ning enne lepingute sõlmimist seda korda ei tehtud. Ka nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et just A. Õunpuu ja A. Hatšaturjan koos lõid Parex Liisingule mulje, et kõnealune Mercedes Benz on nõutavas korras. See, et tunnistaja P. P ei osanud maakohtu istungil toimunud ülekuulamisel öelda, kumb süüdistavatest milliseid tõendeid esitas, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Nii A. Õunpuu kui A. Hatšaturjan on kirjutanud alla ostu-müügi lepingule nr. 158-07-JKP OM (kd I; tl 28-30). Lepingu objekti kohta ei ole mainitud, et tegemist oleks avariilise ja müügi hetkel kasutuskõlbmatu sõidukiga. Ühtlasi viidatakse lepingus OÜ Arko Autogrupp 15.10.

  1. a pakkumisele nr
  2. Ka mainitud pakkumisest, millele on alla kirjutanud A. Hatšaturjan, ei nähtu, et selle objekt oleks avariiline auto, pakkumises olev hind vastab täpselt OÜ Balti Realiseerimiskeskused nimel koostatud sõiduki hindamise aktis (1 250 000.-) märgitud hinnale. Hindamisaktist jääb üheselt mulje, et tegemist on nõutavas korras autoga (hindamisaktis ei ole märkust auto avariilisuse kohta ja selle osaks olevatel fotodel on visuaalset terve auto). Seega oli 1 250 000 krooni sõidukorras auto hind ja koos hindamisaktiga jättis A. Hatšaturjani allkirjastatud pakkumine mulje, et müügiks pakutav auto on sõidukorras. Hindamisakti hankis, samuti korraldas auto registreerimise ja muretses kaskokindlustuse A. Õunpuu, kes andis sellega olulise panuse Parex Liisingu esindaja eksitamisel. Lisaks leiab ringkonnakohus, et eksitamisel oli oluline roll ka sellel, et A. Õunpuu avaldas OÜ Top Motorsi nimel soovi selle auto liisimiseks. Taolisel moel saavutati see, et auto ostis isik, kes ise ei pidanud autot kasutama hakkama ja kelle eest oli seetõttu võimalik varjata auto avariilisust. Samas on kohtukolleegiumi hinnangul kohatu kaitsjate seisukoht, et auto üle vaatamata jätmine oli Parex Liisingu enda teadlik valik. Seadusest ei tulene, et ostetav asi tuleks vaadata üle enne lepingu sõlmimist. VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab ostja, kes on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Ostumüügilepingu p 4.1 kohaselt pidi auto antama üle OÜ-le Top Motors ning p 4.2 järgi pidi üleandmine vormistatama Vara üleandmise-vastuvõtu aktiga, milles fikseeritakse üleandmise hetkel esinevad puudused. Seega pandi lepinguga auto ülevaatamise kohustus liisinguvõtjale ja Parex 9

(13)Liising täitis sellega ostja kohustuse lasta ostetud asi viivitamata üle vaadata. 12.11.
  1. a, s.o müügilepingu sõlmimisega samal päeval on allkirjastatud ka liisingu eseme vastuvõtu-üleandmise akt ning selle lisa A liisingu eseme seisukorra ja puuduste kohta, millesse ei ole tehtud ühtegi märkust ja millele on alla kirjutanud liisinguvõtja ja müüja nimel A. Õunpuu ja A. Hatšaturjan. Seega on nad 12.11.
  2. a allkirjastanud akti, mis kinnitab, et autol ei ole mingisuguseid puudusi. 6.2 Kaitsja M. Missik on A. Hatšaturjani süüdimõistmist vaidlustanud muuhulgas põhjendusel, et A. Hatšaturjan ei olnud auto seisukorrast teadlik. A. Si ütlustest ilmneb, et A. Hatšaturjan käis
  3. a oktoobri lõpus koos A. Õunpuuga autot vaatamas. Asjaolu, et A. Si ülekuulamisel meenutati talle mitmel korral tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, ei muuda A. Si ütlusi lubamatuks tõendiks, kuna seadus (KrMS § 288 lg 9 p 3) lubab taolist meenutamist. Kaitsja väite kohaselt ei tähenda küll see, et A. Hatšaturjan oktoobris oli teadlik auto avariilisusest, et ta kuu aega hiljem selle kohta teadvalt valeandmeid esitas, kuid apellatsioonist ei selgu, millele tuginedes võis A. Hatšaturjan novembri keskel eeldada, et kuu aja eest avariilises seisukorras olnud auto on vahepeal korda tehtud. Alates 15.10.
  4. a oli auto Arko Autogrupi omandis, ostulepingule oli alla kirjutanud A. Hatšaturjan ise. Mingeid tõendeid selle kohta, et OÜ Arko Autogrupil oleks olnud kellegagi kokkulepe auto remondi kohta, ei ole. Seega ei olnud A. Hatšaturjanil ka mingit alust eeldada, et auto on enne selle müüki Parex Liisingule korda tehtud. 6.3 Parex Liising kandis OÜ Arko Autogrupp arvele Mercedes Benzi hinna 1 250 000 krooni, s.o tegi varakäsutuse, eksimuse mõjul. Kuidagi ei saa nõustuda A. Õunpuu kaitsja seisukohaga, et kuna Parex Liising ainult finantseeris auto ostu OÜ Top Motors poolt, ei olnud tal ka huvi auto seisukorra vastu ja ainus, keda auto seisukorra osas oli võimalik eksitada, oli OÜ Top Motors või selle esindaja A. Õunpuu. Parex Liising sõlmis OÜ-ga Arko Autogrupp Mercedes Benzi kohta ostu-müügilepingu ja OÜ-le Arko Autogrupp tasutud 1 250 000 krooni puhul oli tegemist ostuhinnaga. Kuivõrd Parex Liising ostis OÜ-lt Arko Autogrupp kõnealuse auto, ei ole kuidagi võimalik väita, et Parex Liisingul ei olnud auto omandamise eesmärki. Parex Liisingu kohustus auto endale osta tulenes omakorda liisinglepingust – VÕS § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguese ise on liisinguandja põhitagatis (vt nt M. Mi ütlused kd VI; tl 94), mistõttu ei saa kuidagi väita seda, et liisinguandjal ei ole liisingueseme omandamisel huvi asja väärtuse ja seisukorra vastu. Seda, et Parex Liisingu jaoks olid auto väärtus ja seisukord lepingute sõlmimisel olulised, kinnitavad Parex Liisingu esindaja M Mi ja tunnistaja P. P ütlused. M. Mi ütluste kohaselt lähtuti liisingulepingu sõlmimisel muuhulgas hindamisaktist (kd VI; tl 93 pöördel). OÜ Balti Realiseerimiskeskuse sõiduki hindamise aktis on Mercedes Benz ML 350 4matic AMG (reg.nr 684 MKO) väärtusena nimetatud samuti 1 250 000 krooni, mis oli auto hinnaks ka Parex Liisingu ja Arko Autogrupp vahel sõlmitud ostu-müügilepingus. Hindamisaktis on mainitud ära AMG paketi olemasolu, märkusi ei ole selle kohta, et autol oleks kahjustusi, fotodel on kujutatud visuaalselt korras olevat autot (kd I; tl 33). Üldteada on see, et tugevalt kahjustatud ja sõidukõlbmatu auto väärtus on oluliselt väiksem kui nõuetele vastava auto oma. Lisaks kinnitas M. M, et AMG paketi olemasolu või puudumine mõjutab auto väärtust (kd VI; tl 95 pöördel). Parex Liisingu töötajana OÜ-le Top Motors liisitud autoga tegelenud P. P kinnitas oma ütlustes, et hindamisaktis nimetatud AMG-pakett tõstab oluliselt auto väärtust, tema poolt
  5. a jaanuaris üle vaadatud autol AMG-paketti ei olnud (kd VI; tl 109 pöördel). Seega oli kõnealuse Mercedes Benzi väärtus oluliselt väiksem kui 1 250 000 krooni. Eelnevat kinnitab seegi, et auto müüdi M. Mi ütluste kohaselt isegi pärast korda tegemist 540 000 krooni eest, s.o enam kui poole odavamalt hinnast, mille Parex Liising maksis OÜ-le Arko Autogrupp. Ka annab auto tegelikust väärtusest aimu see, et Dekra Automobil GmbH 08.08.
  6. a kuupäeva kandva kahjuekspertiisi akti kohaselt oli auto jääkväärtus koos käibemaksuga 27 000 eurot, mis vastas 422 458,2 kroonile. On selge, et 10
(13)auto tegelikku väiksemat väärtust teades ei oleks Parex Liising autot OÜ-lt Arko Grupp sellistel tingimustel ostnud. Veelgi enam, Parex Liisingu esindaja M Mi ütluste kohaselt oli raha väljamaksmise tingimuseks kehtiv kindlustuspoliis (kd VI; tl 93 pöördel). Kui kaskokindlustuse poliisi ei oleks esitatud, oleks Parex Liisingu esindaja auto üle vaadanud. Kui selle tulemusel oleks selgunud, et auto on avariiline, poleks raha välja makstud (kd VI; tl 95). 6.4 Kuigi rahasumma tasuti OÜ Arko Autogrupp kontole, tuleb arvestada, et tegemist oli ettevõttega, mida juhtis A. Hatšaturjan, mis tähendab, et tal oli reaalne võimalus osaühingu arvele laekunud raha käsutada. Seega läks tasutud ostusumma A. Hatšaturjani kui kaastäideviija kontrolli alla ning ringkonnakohtu hinnangul on juba sellega vara A. Hatšaturjanile ja A. Õunpuule üle läinud. Seda, et tõepoolest tekkis kaastäideviijatel sellega võimalus vara kasutama ja käsutama asuda, näitab maakohtu poolt tõendatuks loetud asjaolu, et ostusumma kokkuvõttes liikuski A. Õunpuule ja A. Hatšaturjanile. 6.5 Asjaolu, et A. Õunpuule kuulunud OÜ-l Top Motors tekkis omakorda kohustus tasuda liisingumakseid, ei tähenda, et A. Õunpuu ja A. Hatšaturjan ei oleks tulu saanud. Esiteks tuleb tõdeda, et A. Hatšaturjan ei ole OÜ-ga Top Motors kuidagi seotud, seega tema puhul ei saa asjaolu, et nimetatud osaühingul tekkis kohustus tasuda liisingumakseid, kuidagi välistada tema poolt saadud raha käsitamist tuluna. A. Õunpuu samas käendas liisingulepingut (Tarbijakäendusleping nr 158-07-JKP KL). Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et kuivõrd A. Õunpuu kohustus tasuda OÜ Top Motors liisingulepingust tulenevaid võlgnevusi oleks tekkinud hiljem, pärast võlgnevuse tekkimist, tähendas see, et auto müügi tulemusel raha saamise seisuga A. Õunpuu varaline seisund paranes, s.t ta sai varalist kasu. Ringkonnakohtu hinnangul on olukord võrreldav Riigikohtu poolt kriminaalasjas nr 3-1-3-1-00 22.02.
  1. a tehtud otsuses käsitletuga. Viidatud otsuses leidis Riigikohus, et varalise kasuna tuleb käsitada pangalt valeandmete esitamise tulemusel saadud laenu, sõltumata sellest, kas isikul on kavatsus edaspidi seda laenu tagasi maksta või mitte.
  2. Küll tuleb Harju Maakohtu otsus tühistada Citadele Leasing & Factoring OÜ (endise ärinimega Parex Leasing & Factoring OÜ) tsiviilhagi rahuldamise osas. Õige on A. Õunpuu kaitsja seisukoht, et tsiviilhagi rahuldamisel on kohus lähtunud valedest õigusnormidest ja määratlenud õigussuhte ebaõigesti. Tsiviilhagi lahendamiseks tuleb nõude aluseks olevatele asjaoludele tuginedes selgeks teha, mida hageja täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.04.
  3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 p 20). Kannatanu esitatud tsiviilhagi põhineb kokkuvõtlikult sellel, et ta sõlmis 12.11.2007.a. OÜ-ga Arko Autogrupp sõiduauto Mercedes Benzi ostu-müügilepingu, ostes sõiduki hinnaga 1 250 000 krooni, ning sama auto suhtes liisingulepingu OÜ-ga Top Motors. Parex Liising kandis 15.11.2007.a. OÜ Arko Autogrupp arvele ostuhinna 1 250 000 krooni. OÜ Top Motors tasus kannatanule liisingulepingu alusel
  4. sissemakse ja veel kaks kuumakset, Rohkem makseid OÜ Top Motors ei maksnud ja kannatanu ütles 16.10.
  5. a võlgnevuse tõttu liisingulepingu üles. Tasumata liisingusumma on 966 524,63 krooni. 02.03.
  6. a müüs kannatanu lepingute esemeks olnud auto 540 000 krooni eest. Kuna selgus, et lepingute sõlmimisel oli kannatanule esitatud auto kohta valeandmeid ja sõiduk, mida kannatanu pidas korras olevaks, osutus avariiliseks, oli kannatanu sõiduki müümiseks võimalikult suurt tulu andval viisil sunnitud auto korda tegema ja müügiks ette valmistama, tehes selleks kokku kulutusi 220 345,78 euro ulatuses. Võttes OÜ Top Motors tasumata liisingsummast maha auto müügist saadud tulu (auto hinna ja selle müügiks tehtud kulutuste vahe), leidis kannatanu, et tekkinud otsese kahju suurus nõude esitamise seisuga on 646 870,41 krooni. Seega soovib kannatanu liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude hüvitamist, milleks annab aluse VÕS § 367 lg
  7. Seda kinnitas kannatanu esindaja M. M ka maakohtu istungil, vastates prokuröri küsimusele, millises summas soovib Parex Liising esitada kahjunõude ja millistest summadest see koosneb, järgnevalt: „646 870,41 Eesti 11
(13)krooni, koosneb: liisinglepingu põhiosa võlast 966 524,63 Eesti krooni, millele lisanduvad remondikulud 194 425,78 Eesti krooni, auto müügiga seonduvalt vahendustasu 25 920.- Eesti krooni, millest lahutatud on auto müügi maksumus 540 000 Eesti krooni, see on puhas nõue.“ Eelnevast tulenevalt on õige kaitsja J. Leppiku väide, et rääkida ei saa lepinguvälisest kahjust. Ringkonnakohus leiab aga, et sellisel alusel ei ole käesolevas kriminaalmenetluses võimalik tsiviilhagi esitada. Kannatanu on KrMS § 37 lg 1 kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega peab kannatanul tekkinud kahju olema toimepandud kuriteoga vahetult seotud. Seega tähendab ka KrMS § 38 lg 1 p-s 2 nimetatud kannatanu õigus esitada tsiviilhagi, et kannatanu saab esitada tsiviilhagi seoses kahjuga, mis on kuriteoga vahetult seotud. Kuna süüdistuse kohaselt ei seisnenud kelmus mitte selles, et OÜ Top Motors jättis tasumata liisingumaksed, vaid selles, et Mercedes Benzi müümisel esitati Parex Liisingule valeandmeid, ei ole liisingumaksete maksmata jätmine kuriteosündmusega hõlmatud ja liisingulepingust tulenevaid nõudeid ei saa lugeda kuriteoga vahetult tekitatud kahjuks. Seetõttu tuleb Parex Liisingu tsiviilhagi jätta KrMS § 37 lg-le 1 ja § 38 lg-le 1 tuginedes jätta läbi vaatamata. 8. Ringkonnakohus leiab, et A. Õunpuule ega A. Hatšaturjanile

§ 209lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi mõistetud kaheaastase vangistuse muutmiseks alust ei ole.

Seda, miks ei ole alust mõista kummalegi süüdistatavale kergemat karistust, on maakohus kohtukolleegiumi arvates asjakohaselt ja ammendavalt põhjendanud sellega, et mõlemad täitsid oma teoga mitu kelmuse kvalifitseerivat tunnust. Mõistetud karistus jääb alla

§ 209

lg-s 2 ette nähtud sanktsiooni keskmise määra, mistõttu ei saa rääkida ülemäära rangest karistusest, kuivõrd ka ühtegi karistust kergendavat asjaolu kummagi süüdistatava puhul tuvastatud ei ole. Teo toimepanemisest möödunud aega on kohus võtnud arvesse karistuste täitmisele pööramata jätmisel. Seoses A. Õunpuu kaitsja seisukohaga, et A. Õunpuu allutamine käitumiskontrollile ei ole põhjendatud, juhib ringkonnakohus tähelepanu järgnevale. A. Õunpuud on Tallinna Linnakohtu 13.05.2004.a. otsusega karistatud

§ 201

lg 2 p 2 järgi 4-kuulise vangistusega, mis asendati 240 tunni üldkasuliku tööga.

§ 73

lg 6 näeb ette, et karistusest tingimisi vabastamist ilma käitumiskontrollile allutamiseta ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. Kuivõrd üldkasulik töö ei ole iseseisev karistusliik vaid asendab vangistust ning üldkasuliku tööga karistamine eeldab ühtlasi isikule põhikaristusena vangistuse mõistmist, on A. Õunpuu varem tahtliku kuriteo eest vangistusega karistatud isik ja teda saab karistusest tingimisi vabastada üksnes käitumiskontrollile allutades. Kuna ringkonnakohus tühistas aga maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas Citadele tsiviilhagi, ning jättis selle sarnaselt AS Ühinenud Autokeskused tsiviilhagiga läbi vaatamata, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega pandi A. Õunpuule ja A. Hatšaturjanile kohustus hüvitada kannatanule tekitatud kahju katseaja jooksul. 9. A. Õunpuu ja A. Hatšaturjani kaitsjad on taotlenud süüdistatavatele nende apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamist vastavalt 3395,7 euro ja 1200 euro ulatuses. Esitatud dokumentidest on nähtav tehtud töö maht ning ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistliku suurusega kaitsjatasudega. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud otsuse, tuleb menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel mõista välja riigilt, seda ka A. Hatšaturjani osas, kuigi ringkonnakohus tema kaitsja apellatsiooni ei rahuldanud. Nimelt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega rahuldati Citadele Leasing & Factoring OÜ (endise ärinimega Parex Leasing & Factoring OÜ) tsiviilhagi. See otsustus puudutab ka A. Hatšaturjani. A. Õunpuu kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ka A. Õunpuult välja mõistetud menetluskulude osas. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse A. Õunpuu

§ 201lg 2 12

(13)p 1 järgi süüdimõistmise osas, tuleb osa A. Õunpuult välja mõistetud menetluskuludest jätta riigi kanda. Kohtukolleegium leiab, et riigi kanda tuleb jätta A. Õunpuult välja mõistetud käekirjaekspertiisi maksumus 900 krooni ehk 57.52 eurot, kuna tegemist on menetluskuluga, mis on seotud episoodiga, milles A. Õunpuud süüdi ei tunnistatud. Samuti tuleb A. Õunpuu osalise õigeksmõistmise tõttu suurendada A. Õunpuule hüvitatavat kaitsjatasu 17 250 euroni, mis on umbkaudu ¾ tema kantud õigusabikuludest. Sten Lind Pavel Gontšarov Malle Preimer 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.