1-12-5924/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5924 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andres Vorsmani määruskaebus RESOLUTSIOON 1.Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andres Vorsmani määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
4. A. Vorsman kannab karistust Tallinna Linnakohtu 06.02.2004 kohtuotsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KrK § 101 p 1, § 141 lg 2 p 1, § 101 p 8, § 207 lg 1, § 1411 lg 1 ja § 139 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust ja rahaline karistus 5000 krooni. Karistuse kandmise aeg algas 17.06.2002 ja lõpeb 12.06.
6. Vangistuse ajal pani A. Vorsman toime uue kuriteo ning 02.05.2008 karistati teda Harju Maakohtu poolt KarS § 121 alusel rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 6000 krooniga.
7. Tartu Maakohtu 06.11.2013 määrusega jäeti A. Vorsman tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 3.1 Kohtunik asus seisukohale, et kuigi A. Vorsmani tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, ei võimalda kuriteo asjaolud, kinnipeetava varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal teda ennetähtaegselt vabastada neli aastat enne karistusaja lõppu. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 2/
8. A. Vorsman taotleb elektroonilise järelevalve kohaldamist ja on valmis sellele alluma. Tehnilised tingimused on selleks elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha ja lähedaste isikute olemasolu. A. Vorsman kinnitab töökoha olemasolu, kuid vanglast saadetud materjalides selle kohta kinnitust ei ole. Kuigi A. Vorsman on valmis kriminaalhooldusele allumisega elektroonilisele valvele kitsendatud tingimustes ja tal on väidetavalt soov vältida tagasipöördumist endiste eluviiside juurde, puudub kohtul selles veendumus, arvestades tema varasemat elukäiku ja tegusid karistuse kandmise ajal. A. Vorsmani varasemat elu iseloomustab kuritegelik eluviis. Tema haridustee jäi pooleli ning ta asus noore inimesena kuritegelikule teele. Karistatuna röövimise katse eest ja vabastatuna tingimisi karistusest, pani ta katseajal toime uue kuriteo. Varem inimese tapnud, pani ta katseajal toime samasuguse raske isikuvastase kuriteo – inimese tapmise. Õigushüve olulisust arvestades on kuriteo asjaolud väga rasked. Lisaks isikuvastastele kuritegudele pani ta toime raske varavastase kuriteo – röövimise. Liitkaristuse hulgas on karistus kahe röövimise eest, millest üks jäi katsestaadiumisse. Kohtule esitatud avalduses ja kohtuistungil on A. Vorsman oma õigusvastaseid tegusid kahetsenud. Samas on tal kriminaalkaristatus karistuse kandmise ajal toimepandud isikuvastases kuriteos. Praegu kestab ka kriminaalmenetlus KarS § 331 tunnustel kuriteos. Kuigi asjaolud ei ole täitmiskohtunikule teada, näitab fakt iseenesest ohumärke uute kuritegude toimepanemiseks. Nendel asjaoludel ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ka elektroonilise valve alla, kuigi seadusest tulenevalt selleks kohustust ei ole. Vangistuse ajal on vajalik jätkata tegevusi taasühiskonnastamiseks. Kohus ei pikenda Vangistusseaduse § 76 lg 3 ettenähtud tähtaega materjalide uuesti kohtusse saatmiseks. Tähtaja pikendamise asjaolusid kohus ei tuvastanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. A. Vorsman taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 4.1 A. Vorsman leiab, et tema ennetähtaegne vabastamine on vajalik tema perekonna heaolu huvides. Tal on abikaasa ja 3-aastane tütar, kelle toimetulek on temata raskendatud ja kelle vanglakülastused on seotud raskustega. A. Vorsmani arvates on otstarbekam usaldada talle võimalus hoolitseda oma perekonna eest kui hoida teda viimase hetkeni ühiskonnast täielikus isolatsioonis. A. Vorsman leiab, et maksimaalne elektroonilise järelevalve tähtaeg ja kriminaalhoolduse käitumiskontroll annaksid talle võimaluse taasühiskonnastumiseks. Ta teab, et tema karistus kestab edasi ning pisemgi eksimus viib ta aastateks tagasi vangi. Oma pere heaolu ei vahetaks ta kunagi kuritegevuse vastu. 4.2 A. Vorsmani arvates on kohtumääruses põhjuseta mainitud tema karistamist 02.05.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi, kuna tegemist on aegunud kuriteoga. Samuti heidab ta kohtule ette seda, et kohus on ohumärgina nimetanud asjaolu, et ta on hetkel kahtlustatav KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vale on ka kohtuniku väide, mille kohaselt ei ole vanglast saadetud materjalides kinnitust A. Vorsmanile tagatud töökoha olemasolu kohta. Samuti on kohtunik ekslikult märkinud, et karistuse lõpuni on temal veel 4 aastat, kuigi tegelikkuses on 3 aastat ja 7 kuud. 4.3 Alternatiivselt palub A. Vorsman, et kui kohus tema ennetähtaegseks vabastamiseks võimalust ei näe, siis määrata talle uue kohtuistungi aeg 6 või 7 kuu pärast. Põhjenduseks toob ta õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis. Kui talle antaks võimalus taotleda tingimisi enne tähtaegset vabastamist 2014 suvel, võimaldaks see langetada õigeaegselt otsuse, kas jätkata sügisel oma haridusteed. Kui kohus ta ennetähtaegselt vabastaks, siis ta jätkaks õpinguid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Vorsmani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Vorsmani puhul õigesti käsitlenud ja 2 hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 5.1 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega sisaldab viidatud paragrahv oma loetelus mitmeid asjaolusid, mida kohus isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel peab silmas pidama ja mida on oluline hinnata nende kogumis. A. Vorsman kannab vangistust teise inimese tahtliku tapmise eest. Ringkonnakohus leiab, et A. Vorsmani poolt toime pandud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise asjaolud ja ärakandmata karistusosa pikkus, s.o ligikaudu 3 aastat ja 7 kuud, ei võimalda teda käesolevalt vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema perekonna heaolu tagamiseks ning temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolule tuginedes. Garanteeritud töökoha olemasolu üldehitaja ja renoveerijana leiab ringkonnakohus A. Vorsmani osas tõendatud olema, kuna kriminaalasja toimikus sisaldub vastav garantiikiri ja kinnipeetava tööle asumise võimalust on kinnitanud oma arvamustes nii kriminaalhooldaja kui Tartu Vangla. Samas tuleb siinkohal aga arvesse võtta seda, et vangistuse kandma asumise ajal oli A. Vorsman 19-aastane ning tema noorusest ning pikaajalisest vangistusest tulenevalt on isiku töökogemus ja tööharjumused vähesed. 5.2 Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kuivõrd A. Vorsman on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, ta on mitmel korral toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid, sh varem kohaldatud katseajal ja ka vangistuse kandmise ajal, ning käesolevalt on tema suhtes menetluses uus kriminaalasi, siis tuleb tõenäolisena hinnata ka tema poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemise riski. Isiku lubadused edaspidi õiguskuulekalt elada ning soov võtta vabatahtlikult endale kohustus alluda elektroonilisele valvele, ringkonnakohut siinkohal ei veena ja tema ennetähtaegseks vabastamiseks veel põhjust ei anna. A. Vorsmani arvates ei tohiks kohtud arvestada tema kustunud kriminaalkaristust ega tema suhtes käimasolevat kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd lähtuvalt KarS § 76 lg 3 peab kohus isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel muuhulgas arvestama ka süüdimõistetu isiku varasemat elukäiku, siis on karistusregistrist kustutatud karistusandmete arvestamine isikut iseloomustava materjalina lubatud. Samal põhjusel ei saa maakohtule ette heita ka A. Vorsmani suhtes uue kriminaalmenetluse alustamise mainimist, kuna tegemist on süüdimõistetu isikut iseloomustava asjaoluga. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole A. Vorsmani suhtes negatiivse otsustuse tegemisel lähtunud vaid tema kustunud karistuste ning menetluses oleva kriminaalasja pinnalt, vaid on käsitlenud kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis. 5.3 Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka A. Vorsmani taotluse arutada tema vabastamise küsimust uuesti kuue kuni seitsme kuu pärast, kuna leiab, et käesolevas kohtumääruses ära toodud seisukohad seda ei võimalda. Samuti ei saa eelmärgitud asjaoludel olla ennetähtaegse vabastamise kaalukaks asjaoluks A. Vorsmani soov jätkata õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. 3
11. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas