Obsah (6)

§ 174§ 175§ 218§ 477§ 663§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-07-22119 Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2013. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinu

) §-le

1. Tsiviilasja esmakordne menetlemine ringkonnakohtus ja teistkordne menetlemine maakohtus ei olnud seega tingitud hagejast ja menetluse kestus ei saa õigustada kõrgendatud piirmäära kohaldamist. Kostja on menetluses esitanud vähe tõendeid ega ole oma seisukohtades tuginenud vaidlusaluse arvutisüsteemi tehnilist kirjeldust sisaldavatele dokumentidele. Kostja jättis käsitlemata enamuse hageja poolt tehniliste tõendite alusel esitatud väidetest ja tugines tõendite osas vaid riigihanke eesmärkide kirjeldusele, tunnistaja ütlustele ja eksperdiarvamusele. Üle on kuulatud ainult üks tunnistaja – Kalev Truusalu maakohtu
2. aprilli
3. a. istungil – ja tehtud ainult üks ekspertiis. Kostja on püüdnud kohut eksitada menetluse keerukuse osas. Kostja on alusetult nõudnud tasutud käibemaksu hüvitamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja on seda olnud kogu menetluse jooksul. Kostja pole selgitanud, miks ta ei saa tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Tuleb ka arvestada, et kostjaks on Eesti Vabariik. Makstes temale osutatud teenuste eest käibemaksu, tasus riik seda tegelikult iseendale. Eelnimetatud põhjustel ei saa kostja nõuda tasutud käibemaksu väljamõistmist hagejalt. Kohtule esitatud arvete käibemaksu summa on 114.997, 90 krooni (7349, 70 eurot) ja selle summa hüvitamise nõue on põhjendamatu. Arve 271904 on esitatud tõlketöö, mitte kohtus esindamise eest. Selgelt ebamõistlik on ka tõlketöö tasustamine tunnitasumääraga 1900 krooni (121, 43 eurot), millele lisandub veel käibemaks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 3138, 80 krooni (200, 60 eurot), käibemaksuta 2660 krooni (170 eurot). Arve 272212 on esitatud 2 töötunni ulatuses tõlketöö, mitte kohtus esindamise eest. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 4484 krooni (286, 57 eurot), käibemaksuta 3800 krooni (242, 86 eurot). Arved 272484 ja 272826 on osaliselt esitatud tööde eest, mille vajalikkus oli tingitud kostjat esindanud advokaadi lapsehoolduspuhkusest. Selliste tööde maht on 15, 8 tundi. Tegemist on kostjat esindava advokaadibüroo töökorraldusliku probleemiga, millest tekkinud kulu hüvitamist ei saa nõuda hagejalt. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 35.423, 60 krooni (2263, 98 eurot), käibemaksuta 30.020 krooni (1918, 62 eurot). Arve 272826 sisaldab töid mahus 12, 1 tundi teise tsiviilasja materjalidega tutvumise eest. Hageja tugines nimetatud tsiviilasjas sõlmitud kompromissilepingule, mille esitas kohtule hageja. Kostja esindamiseks ei olnud vajalik tutvuda teise tsiviilasja toimikuga. 5 Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 27.128, 20 krooni (1733, 80 eurot), käibemaksuta 22.990 krooni (1469, 32 eurot). Arve 281144 sisaldab töid mahus 0, 4 tundi seoses Abobase Systems AS-i teabenõudega. See töö ei ole käsitletav esindamisena. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 896, 80 krooni (57, 31 eurot), käibemaksuta 760 krooni (48, 57 eurot). Arve 291001 sisaldab
4. aprilli
5. a. kohtuistungiks ettevalmistamise töid mahus 18, 2 tundi. See on ebamõistlik ajakulu. Kosja ei esitanud istungil kirjalikke avaldusi, sellel küsitleti kahte eksperti ja kuulati ära üks tunnistaja, kuid ka seda arvestades on väidetav ettevalmistusaeg ülepaisutatud. Istungiks ettevalmistuse põhjendatud aeg on kuni 8 tundi. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 23.256 krooni (1486, 32 eurot), käibemaksuta 19.380 krooni (1238, 60 eurot). Arve 291300 sisaldab
6. mai
7. a. kohtuistungiks ettevalmistamise töid mahus 21, 3 tundi. See on ebamõistlik ajakulu. Istungil toimus sisuliselt vaid kohtuvaidlus. Kohtuistungil esitatud kirjalik kohtukõne kordab enamjaolt kostja
8. detsembri
9. a. avalduse sisu. Istungiks ettevalmistuse põhjendatud aeg on kuni 5 tundi. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 37.164 krooni (2375, 21 eurot), käibemaksuta 30.970 krooni (1979, 34 eurot). Arve 291740 sisaldab töid mahus 4 tundi hageja
10. juuli
11. a. järelepärimisega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks. Eelnimetatud järelepärimises ei esitanud hageja mingeid sisulisi seisukohti ja esitas kohtule vaid küsimuse menetlustoimingu tegemise kohta. Järelepärimine oli esitatud pärast asja läbivaatamise lõpetamist. Kostja esitas
12. juulil
13. a. kohtule hageja järelepärimise kohta avalduse, korrates oma
14. mai
15. a. seisukohti. Tegemist ei ole kostja esindamisega ja ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud ajakulu saaks olla vaid 0, 1 tundi hageja
16. juuli
17. a. avaldusega tutvumiseks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 8892 krooni (568, 30 eurot), käibemaksuta 7410 krooni (473, 58 eurot). Arve 292286 sisaldab töid mahus 1, 2 tundi Harju Maakohtu poolt Abobase Systems AS-le
18. augustil
19. a. saadetud kirjaga tutvumiseks. Viidatud kiri ei puudutanud asja lahendamist. Maakohus oli juba enne kirja väljasaatmist teinud teatavaks oma otsuse. Eelnimetatud järelepärimises ei esitanud hageja mingeid sisulisi seisukohti ja esitas kohtule vaid küsimuse menetlustoimingu tegemise kohta. Tegemist ei ole kostja esindamisega asjas ja ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 2736 krooni (174, 86 eurot), käibemaksuta 2280 krooni (145, 71 eurot). Arve 292460 sisaldab töid mahus 16 tundi hageja
20. septembri
21. a. apellatsioonkaebusele vastamiseks. Maakohus jättis oma
22. augusti
23. a. otsuses kõik hageja väited tähelepanuta ja sellele olulisele menetlusnormi rikkumisele tuginedes tühistas Tallinna Ringkonnakohus
24. veebruari
25. a. otsusega maakohtu otsuse üksnes apellatsioonkaebuse põhjal vastavalt

§-le

1. Kostja
2. oktoobri
3. a. vastus apellatsioonkaebusele oli ringkonnakohtu otsusest järelduvalt alusetu ja kostja töö maht selle koostamisel on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud töömahuks saab hageja arvates lugeda 1 tunni apellatsioonkaebusega tutvumiseks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 34.200 krooni (2185, 77 eurot), käibemaksuta 28.500 krooni (1821, 48 eurot). Arve 101341 sisaldab töid mahus 7, 7 tundi kohtuistungi protokolli parandamiseks,
4. mail
5. a. esitatud avaldusele vastuse koostamiseks. Selle töö maht on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud töömahuks saab lugeda 1 tunni hageja avaldusega tutvumiseks ja 2 tundi sellele vastamiseks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 10.716 krooni (684, 87 eurot), käibemaksuta 8930 krooni (570, 73 eurot). 6 Arve 102378 sisaldab töid mahus 10, 7 tundi hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Kostja
6. septembri
7. a. apellatsioonkaebuse vastus kordab enamjaolt kostja
8. oktoobri
9. a. apellatsioonkaebuse vastuse sisu. Kõnealuse töö maht on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud töömahuks saab lugeda 5 tundi. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 12.996 krooni (830, 59 eurot), käibemaksuta 10.830 krooni (692, 16 eurot). Kostja seisukohad hageja vastuväidete kohta Vabariigi Valitsuse
10. detsembri
11. a. määruse nr. 306 kohaselt võis kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks, kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti, kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära. Vaidlusaluses asjas on kõrgendatud piirmäära rakendamine õigustatud. Menetlus kestis üle nelja aasta, kusjuures asja on sisuliselt menetletud kaks korda esimese astme kohtus ja kaks korda ringkonnakohtus. Kõrgendatud piirmäära kohaldamata jätmine oleks vastuolus nii hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6) kui ka hageja põhiõigustega, sealhulgas õigusega omandile (põhiseaduse (PS) § 32), kahju hüvitamisele (PS § 25) ja kohtulikule kaitsele (PS § 15), kuna vajaduse kohtumenetlus läbi teha ning selle tõttu õigusabikulude tekkimise põhjustas hageja, kes esitas põhjendamatu hagi kostja vastu olukorras, kus ta oli ise lepingut rikkuvaks osapooleks (kohtud tuvastasid, et kostja oli õigustatud lepingu ühepoolselt üles ütlema hageja lepingurikkumise tõttu). Kostja oli sunnitud oma õiguste kaitseks läbima pika, keeruka ning kuluka kohtumenetluse. Hageja vastutab kostjale menetluskulude tekitamise eest.

§ 174

lõiget 7 arvestades on kostjal ainsaks menetluskulude hüvitamise võimaluseks saada hüvitist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kohatu ja mõistetamatu on hageja põhjendus, et kõrgendatud piirmäära ei tuleks kohaldada, kuna kostja ei ole oma seisukohtades tuginenud vaidlusaluse arvutussüsteemi tehnilisi kirjeldusi sisaldavatele dokumentidele. Asjas käsitleti, analüüsiti ja selgitati kohtule kõiki toimikus olevaid dokumente, s. h. tehnilist dokumentatsiooni, mida lisaks aitasid selgitada asja tundvad isikud ja tunnistajad. Õigusabikulud tuleb määrata kindlaks koos käibemaksuga, kuna vaidlus ei seondu niisuguse ettevõtluse ja käibega, mille puhul kostja (Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) saaks teostada sisendkäibemaksu tagasiarvestust. Käibemaksukulu on kostja poolt kantud kulu, mis tuleb hüvitada. Arvetel 271904 ja 272212 sisalduv tõlketöö on tehtud kohtu nõudmisel seoses sama tsiviilasjaga. Tunnitasumäär 1900 krooni (121, 43 eurot) on põhjendatud, kuna tegemist oli spetsiifilist erialakeelt nõudva tõlketööga, mida sai kõige efektiivsemalt teostada advokaat. Arvetel 272484 ja 272826 esitatud tööd tuleb hüvitada, kuna advokaadibüroo ei saa keelata advokaadil lapsehoolduspuhkusele jääda ega töökorralduslikult tagada, et seda ei juhtuks. Kostjal on õigus menetluse kestel esindajat vahetada ja seda mitte ainult ühe advokaadibüroo siseselt ning ka sel juhul kuuluvad esinduskulud hüvitamisele. Arvel 272826 sisalduv töö kuulub hüvitamisele, sest põhjus, miks kostja pidi teise tsiviilasja materjalidega tutvuma, tulenes hagejast endast – hageja tugines teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissilepingule, tuues vaidlusesse teise vaidluse asjaolud. Tsiviilasjaga tutvumine oli vajalik kostja seisukohtade kujundamisel ning esitamisel. Arvel 281144 sisalduv töö mahus 0, 4 tundi seoses Abobase Systems AS-i teabenõudega oli möödapääsmatu ning kuulub seega hüvitamisele täies ulatuses. Arvetel 291001 ja 291300 sisalduvad kohtuistungiks ettevalmistamise töö mahud ei ole liialt suured.

1. aprilli
2. a. kohtuistungiks oli vajalik valmistada ette kostja seisukohad istungiks, ekspertide küsitlemiseks ning tunnistaja ülekuulamiseks. Ebamõistlik 7 oleks eeldada, et kohtukõne on midagi uudset, mille kohta osapool varasemalt menetlusdokumentides midagi öelnud ei ole. Kirjaliku kohtukõne esitamine oli kohtu nõue. Hageja
3. juuli
4. a. järelepärimisega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg ei ole liiga suur. Tööd pole võimalik teha ajakuluta. Tegu on käesoleva tsiviilasjaga seonduva kuluga. Harju Maakohtu poolt hagejale
5. augustil
6. a. saadetud kirjaga tutvumine on kostja esindamine, kuivõrd nimetatud küsimus ja kohtu vastus olid tehtud tsiviilasja raames ning see oli vajalik kostja seisukohtade kujundamisel. Ebaõige on hageja seisukoht, et
7. septembri
8. a. apellatsioonkaebusele vastamiseks kulunud tööd ei peaks tasustama, kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Kostja oli kohustatud hageja apellatsioonkaebusele vastama juba
9. oktoobriks
10. a., s. t. neli kuud enne ringkonnakohtu otsuse tegemist. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et hageja kohtuistungi protokolli parandamiseks
11. mail
12. a. esitatud avaldusele vastuse koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud, seega tuleb see seisukoht jätta tähelepanuta. Arusaamatu on hageja loogika, kuivõrd hageja arvates ei tuleks
13. oktoobri
14. a. apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest hüvitist maksta, kuid
15. oktoobri
16. a. vastust apellatsioonkaebusele peaks arvestama
17. septembri
18. a. apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud aja hulka. Seega ei ole hageja justkui kummagi apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud töötasu hüvitama, mis on selgelt alusetu. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 35.793, 08 eurot. Määruse kohaselt tuleb hagejal lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 174 sätestatuga tähtaegselt ning avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetlusosalisel on õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindaja kulude ja asja läbivaatamise kulude väljamõistmist. Toimiku materjali põhjal kostja esindaja koostas ja esitas kohtule menetluskulude nimekirjas loetletud dokumendid. Dokumentide koostamine eeldas hageja, kohtu ja ekspertide koostatud dokumentidega tutvumist ja analüüsi. Kahtlemata oli kliendi huvide efektiivseks kaitsmiseks vajalik suhtlemine kohtuga, kliendiga, hageja esindajaga, eksperdiga, AS-ga Helmes, K. Truusaluga (vaidlusaluse lepingu riigihanke vastutav isik). Esindaja osales avalduses nimetatud kohtuistungitel. Nimetatud esinduse teostamiseks tehtud toimingud on, arvesse võttes kostja esindaja koostatud ja eelnevat tutvumist ning läbitöötamist vajanud dokumentide sisu keerukust ja mahtu ning toimingute mahtu ja tulemuslikkust, põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks kliendi huvide kaitsel, kuid mitte kogu menetluskulude nimekirjas nimetatud mahus. Arvete 271527 ja 272484 järgi on perioodil juunist oktoobrini 2007. a. samu hagi materjale analüüsinud advokaadibüroo kaks töötajat. Vastavalt

§ 175

lõikele 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Esindaja vahetamise vajalikkuse põhjendatus peab tulenema seadusest, näit.

§ 218lõikes 3 sätestatud juhul.

Esindaja tervisliku seisundi tõttu sama töö teinud teisele töötajale veel kord tasutud kulude teiselt poolelt väljamõistmiseks ei ole alust. Eeltoodu alusel tuleb arvetes nimetatud esindajakulu 2, 6 tunni võrra vähendada. Arvete 271904 ja 272212 järgi taotleb tõlkimise ja lisadele kaaskirja koostamise esindajakulu hüvitamist. Toimiku materjali põhjal on tõlgitud kolm üheleheküljelist dokumenti Euroopa Komisjoni veebilehelt elektroonilise side regulatsiooni kohta ning 8 toimikust ei nähtu, et nimetatud tõlkeid oleksid kohtud arvestanud ning et neil oleks asja lahendamisel olnud mingi tähtsus. Asjasse mittepuutuvate dokumentide tõlkimise ja esitamise kulu väljamõistmiseks vastaspoolelt ei ole alust. Kohus ei ole tõlgete esitamist nõudnud. Eeltoodu alusel tuleb väljamõistetavat esindajakulu arvetes nimetatud mahu võrra vähendada. Arve 272826 järgi taotleb kostja tsiviilasja 2/228-23850-05 materjalidega tutvumisega seotud esindajakulu hüvitamist kokku 12, 1 tunni ulatuses. Toimiku materjalist ei nähtu, et asja lahendamisel oleksid kohtud mingil moel arvesse võtnud osundatud tsiviilasja materjale. Seega ei saa esindajakulu lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ning seda tuleb vastavalt vähendada. Arve 281144 järgi taotleb kosja esindajakulu 0, 4 tunni ulatuses tutvumise eest Adobase Systems AS-i teabenõuetega uue MÜAB-ga seotud teabe saamise ja seisukoha ettevalmistamisega seoses. Uue MÜAB-ga seotud teave ei ole seotud asja menetlemisega ning seetõttu hüvitamisele ei kuulu. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada. Arves 291740 nimetatud seisukoha ettevalmistamist 3, 8 tundi hageja

1. juuli
2. a. järelepärimise suhtes ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatud menetlustoiminguks. Kohus ei küsinud kostja seisukohta ega võtnud seda ka arvesse. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada. Arve 102378 järgi on esindaja kulutanud 10, 7 tundi
3. juuli
4. a. apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Vastuses esindaja kordab osaliselt vastuses
5. septembri
6. a. apellatsioonkaebusele sisalduvat. Samade argumentide veelkord kirjalikult formuleerimise eest esindajakulu teiselt poolelt taotletud mahus välja mõista ei ole põhjendatud. Arve alusel väljamõistetavat esindajakulu tuleb neljandiku võrra vähendada. Kostja taotleb kohtuistungitel osalemise esindajakulu hüvitamist erinevate arvete järgi erinevatel alustel. Kohtuistungil osalemise esindajakulu tuleb hüvitada vastavalt kohtuistungi tegelikule kestusele. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada. Eeltoodu alusel on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 281, 60 tunni ulatuses tunnihinnaga 1900 krooni tund pluss käibemaks. Õigusabi tunnihinna osas hageja ei vaidle. Põhjendatud ei ole aga õigusabikulude hüvitamine kostjale koos käibemaksuga, kuna Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri andmetel oli arvete saaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käibemaksukohustuslane ja tal on seetõttu võimalik tasutud käibemaks tagasi saada. Hüvitamisele kuuluvat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada. Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 punktis 14 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse
7. detsembri
8. a. määrusega nr. 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse §-st 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 11.678.689 krooni. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada esindajakulu piirmääraga 693.934, 45 krooni. Väljamõistetav esindajakulu on määrusega kooskõlas. Kuivõrd väljamõistetav esindajakulu jääb alla esindajakulu piirmäära, puudub vajadus analüüsida kõrgendatud piirmäära rakendamise vajalikkust. Ekspertiisitasu on asja läbivaatamise kulu, selle kandmine kostja poolt on tõendatud ja hageja selle hüvitamise osas ei vaidle. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 34.195, 29 eurot esindajakulu ja 1597, 79 eurot ekspertiisitasu. Hageja vastuväited eespool käsitlemata osas on alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohtuistungil osalemiseks valmistumata ei ole võimalik klienti tulemuslikult kohtus esindada. Toimiku materjali ja kohtuasja menetlenud kohtunike seisukoha põhjal oli kohtuasi ebatavaliselt mahukas, äärmiselt keerukas, dokumentaalsete tõendite maht oli väga suur, eksperdid esitasid erinevaid arvamusi, mistõttu on põhjendatud nii materjali analüüs kui ka kohtuistungitel osalemiseks ettevalmistuse esindajakulu menetluskulude nimekirjas näidatud mahus. Arves 291740 nimetatud järelepärimise saatis hageja ise kostja esindajale, s. t. tekitas ise menetluskulu. Vastaspoole saadetud dokumendiga tutvumine ja analüüs on põhjendatud 9 menetlustoiming. Arves 292286 nimetatud Harju Maakohtu
9. augusti
10. a. kirja saatis kostjale kohus. Kohtu saadetud dokumendiga tutvumine ja analüüs on vajalik ja põhjendatud menetlustoiming, arvesse võttes ka seda, et arve on esitatud septembris
11. a., kui hageja oli juba esitanud apellatsioonkaebuse. Arves 101341 nimetatud esindajakulu seoses hageja taotlusega
12. mai
13. a. kohtuistungi protokolli parandamiseks ja kohtu tegevusele esitatud vastuväitega tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks. Esindajal tuli tutvuda hageja taotluste ja vastuväidetega kohtu ning väidetega kostja tegevuse kohta. Kostja esindaja on kohtu soovil koostanud põhjendatud ja mahuka vastuse taotlusele. Vastuse koostamiseks tuli esindajal analüüsida nii protsessi eelnevat käiku kui ka
14. mai
15. a. kohtuistungil toimunut. Kohus nõustus kostja argumentidega ning alust ei ole nimetatud esindajakulu vähendada. Hageja arvamus, et kostja esindaja oleks pidanud kliendi huvide kaitsel kulutama menetluskulude nimekirjas näidatust vähem aega, on hinnanguline. Riigikohus on lahendi 3-2-1-161-11 punktis 7 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477lg.

5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata, ning teha uus määrus, millega mõista kostja kasuks hagejalt välja menetluskulud kokku summas 48.864, 35 eurot. Kohus märkis oma määruses ekslikult, et kuna arvete saajaks olnud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) oli käibemaksukohustuslane, on kostjal justkui võimalik käibemaks tagasi saada. Tegelikkuses ei saa MKM õigusabi osutamise eest tasutud arvete osas käibemaksu tagasi küsida, kuna nimetatud tegevus ei seondu ettevõtlustegevusega, mille tõttu MKM käibemaksukohustuslasena registreeritud oli. Nimelt oli MKM kuni

1. aprillini
2. a. käibemaksukohustuslane vaid ruumide üürile andmisega seotud tehingute puhul. MKM andis üürile mitteeluruume ning tal oli sisendkäibemaksu mahaarvestamise õigus ainult nendelt kuludelt, mida oli otsearvestuse meetodil võimalik seostada üürile antud ruumide kuludega (näiteks kommunaalkulud). Riigieelarvelise asutusena saab MKM oma tegevuskuludeks vajaminevad vahendid põhiliselt Eesti riigi eelarvest ning MKM-i põhitegevus ei ole ettevõtlusega tegelemine käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg. 2 mõttes. MKM ei saanud ega saa seetõttu kohtuasja raames tasutud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi küsida, mistõttu on käibemaksukulu kostja poolt kantud kulu, mis tuleb hüvitada. Asjaolu, et kostja ei saa kantud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kinnitas kostja ka
3. aprilli
4. a. menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Mis tahes muid eeltingimusi ega dokumentide esitamise kohustust käibemaksu hüvitamiseks ette nähtud ei ole. Kohus on arvetest 271527 ja 272484 nähtuva õigusabikulu osas asunud ebaõigele seisukohale, et kostjat esindanud advokaadibüroo kahe töötaja poolt samade materjalide analüüsimisega seotud kulutuste hüvitamine ei ole põhjendatud. Seadusega ei ole võimalik ega ka vajalik reguleerida kõikvõimalikke ettenägematuid olukordi, kus võib osutuda vältimatuks esindaja vahetamine. Olukorras, kus esindaja vahetamise vajalikkus ei sõltunud kostjast, oleks ebaõige jätta sellest tulenev kulu kostja kanda, kuigi kõikide muude menetluskulude osas on kohus jätnud kulud hageja kanda. Kuivõrd vaidlusaluste tööde vajalikkus oli tingitud kostjat esindanud advokaadi lapsehoolduspuhkusele jäämisest, ei olnud kostjal võimalik esindaja vahetamist ära hoida. Samuti ei saa advokaadibüroo keelata advokaadil lapsehoolduspuhkusele jäämist ega töökorralduslikult tagada, et seda ei juhtuks. Sellise kohtupraktika tekkimine, kus advokaadi lapsehoolduspuhkusele jäämisest, haigestumisest või pensionile jäämisest tingitud esindaja vahetamisest tulenevad kulud ei kuulu menetluskulusid hüvitama kohustatud poole poolt hüvitamisele, rikuks 10 menetluskuludest vabastatud isikute põhiõigusi (s. h. õigust kahju hüvitamisele ja kohtulikule kaitsele). Kostjal on õigus vabalt valida endale esindaja ning kuivõrd kostja ei saanud oma esindaja lapsehoolduspuhkusele jäämist vältida, oli esindaja vahetamine kostja jaoks vajalik

§ 175lg.

3 mõttes. Esindaja vahetamisest tulenev õigusabikulu tuleb hüvitada. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi vastuse lisade 2 ja 3 tõlkimisega ja lisade esitamise kaaskirja koostamisega seotud esindajakulu ei ole põhjendatud (arved 271904 ja 272212). Kostja põhjendas vastuses hagile, et poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine kostja poolt oli hädalavajalik, kuna hageja rikkus lepinguga võetud kohustust tagada mobiiltelefonivõrgu numbri liikuvus. Vaidlus puudus selles, et hageja oli selles küsimuses pooltevahelist lepingut rikkunud. Samas oli vaidluse keskseks küsimuseks, kas vastav rikkumine oli lepingu ülesütlemiseks piisavalt oluline. Arvestades, et vaidlus puudutas niivõrd keerulist ja spetsiifilist valdkonda nagu telekommunikatsioon, pidas kostja esindaja kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikuks selliste tõendite esitamist, mis illustreeriksid ja aitaksid kohtul ja hagejal mõista hageja rikkumise tõsidust. Hageja lepingu rikkumine tõi endaga Eesti riigi jaoks kaasa Euroopa Liidu õigusega võetud kohustuste täitmata jäämise, mistõttu oli põhjendatud kostja vastuse lisana 2 esitatud väljatrükk Euroopa Komisjoni veebilehelt (nimekiri Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes elektroonilise side valdkonnas alustatud rikkumismenetlustest). Samal põhjusel oli vajalik esitada ka kostja vastuse lisa 3 (väljavõte Euroopa Komisjoni raportist Euroopa elektroonilise side regulatsiooni ja turgude kohta). Nimetatud tõendid olid vaidluse keskse küsimuse tõendamisel ning asja tehnilist iseloomu arvestades oluliseks selgitavaks materjaliks. Vaidlusaluste tõendite asjakohasus nähtub ka sellest, et kohus võttis tõendid vastu. Nimetatud tõlketööd on seega tehtud seoses vaidlusaluse tsiviilasjaga ning on antud asja arvestades põhjendatud. Kohus on ekslikult leidnud, et arvel 272826 sisalduv töö ei kuulu hüvitamisele, sest see on esitatud teise tsiviilasja materjalidega tutvumise eest. Nimetatud tsiviilasja materjalidega tutvumine oli vajalik kostja lepingulise esindaja seisukohtade kujundamisel ning esitamisel ja kuulub seega hüvitamisele. Kohus on ebaõigesti leidnud, et arve 281144, mis sisaldab töid mahus 0, 4 tundi seoses Abobase Systems AS-i teabenõuetega uue MÜAB-ga seotud teabe saamiseks ja seisukoha ettevalmistamiseks, ei kuuluks justkui hüvitamisele, sest uue MÜAB-ga seotud teave ei ole seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kuna antud vaidluses käsitleti küsimusi seoses MÜAB-ga ning teatud ulatuses ka seda, kuidas need andmebaasid üldse loodi, haakus teabenõue asjaga. Teabenõudega tutvumine ning seisukoha ettevalmistamine oli seega vajalik. Kohus leidis, et arves 291740 nimetatud hageja

1. juuli
2. a. järelepärimisele seisukoha ettevalmistamist (3, 8 tundi) ei saa lugeda põhjendatud ja vajalikuks menetlustoiminguks, kuna kohus ei küsinud kostja seisukohta ega võtnud seda ka arvesse. Selline seisukoht on ebamõistlik. Hageja ainsaks eesmärgiks järelepärimise esitamisel oli püüd kohut tõendite hindamisel mõjutada hageja poolt soovitud suunas. Hageja väitis, et ekspert H. Krillo on andnud ebaõige arvamuse ja on alust eksperdi vastu kuriteoteate esitamiseks. Olukorras, kus hageja püüdis diskrediteerida kostja positsioone kinnitavat ekspertarvamust, pidi kostja esitama sellistele väidetele oma vastuväited. Hageja järelepärimisele vastuse koostamise kulu on seega asjaga seonduv ning tuleb kostjale hüvitada. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kuivõrd kostja
3. septembri
4. a. vastus apellatsioonkaebusele kordab enamjaolt
5. septembri
6. a. apellatsioonkaebusele esitatud vastuse sisu, ei ole samade argumentide veelkord kirjalikult formuleerimise esindajakulu väljamõistmine teiselt poolelt taotletud ulatuses põhjendatud (10, 7 tundi). Kostja esindaja koostas esimese vastuse apellatsioonkaebusele aasta aega varem, kui dokumendi, mis teatud ulatuses kordas juba varem esitatud argumente. Teisele apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ei olnud seega lihtsalt veelkordne seisukohtade formuleerimine. Vahepeal oli menetluses teostatud erinevaid toiminguid ning aset leidnud 11 mitu kohtuistungit ning aasta varem esitatud seisukohad tuli uute sündmuste valguses uuesti meelde tuletada ning uude dokumenti sisse kirjutada, et kõik kostja seisukohad oleksid leitavad ühest dokumendist. Teise apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aeg on täies ulatuses põhjendatud ning sellega seotud õigusabikulu kuulub kostjale hüvitamisele. Kohus leidis, et kostja on taotlenud kohtuistungitel osalemise esindajakulu hüvitamist
7. märtsi
8. a.,
9. mai
10. a.,
11. mai
12. a. ja
13. novembri
14. a. kohtuistungite osas suuremas mahus kui vastavalt kohtuistungi kestusele. Arvel 101341 on märgitud
15. mai
16. a. toimunud kohtuistungil osalemise ajaks 6, 3 tundi. Istungi protokollist nähtub, et istung avati kell 10.00 ning istung lõppes kell 16.00, s. o. vastavalt protokollile kestis istung 6 tundi. Arvel 102848 on märgitud
17. novembri
18. a. toimunud kohtuistungil osalemise ajaks 1, 4 tundi. Istungi protokollist nähtub, et istung avati kell 10.05 (kusjuures istungi algus oli määratud kella 10.00-ks) ning istung lõppes kell 10.51, s. o. vastavalt protokollile kestis istung 51 minutit. Istungi protokollis märgitud istungi alguse ning lõppemise aega ei pruugita praktikas märkida minutilise täpsusega ning samuti on selge, et istungile õigeaegse jõudmise tagamiseks ning istungi sekretäri poolt kohale ilmunud isikute tuvastamiseks dokumentide kontrollimise eesmärgil on põhjendatud istungile kohale ilmumine enne määratud istungiaega. Sellest põhimõttest on kostja esindaja kvaliteetse õigusabi osutamisel ka lähtunud. Igal juhul on aga põhjendatud kohtuistungil osalemisega seotud esindajakulu tekkimine alates sellest ajast, millele on kohtuistungi algusaeg määratud, isegi siis, kui kohtuistungi avamine kohtust või vastaspoolest tuleneval põhjusel viibib. Samuti kuulub menetluskulusid kandma kohustatud poole poolt hüvitamisele ka kulu seoses esindaja kohtuistungile minemisega ning sealt tagasi tulemisega. Menetlusosalise esindaja ei lähe kohtuistungile ega tule sealt tagasi tööle oma vabast ajast, vaid seonduvalt konkreetse kohtuasjaga, mistõttu on põhjendatud kohtuistungitel osalemisega seotud kulu hüvitamine teatud mõistlikus ulatuses rohkem kui kohtuistungi protokollis märgitud istungi kestuse ulatuses. Vastus määruskaebusele Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg.

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldati.

§ 659ja § 651 lg.

1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus rahuldati. Osas, millega avaldus rahuldamata jäeti, on määruskaebus osaliselt põhjendatud ja annab aluse maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt maakohtu määrusega väljamõistetule välja 6304, 03 eurot. Lõppkokkuvõttes, koos maakohtu poolt väljamõistetud rahasummaga, tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks mõista välja 42.097, 11 eurot, sealhulgas 40.499, 32 eurot esindajakulu (34.195, 29 eurot maakohtu määruses märgitud kulu ja 6304, 03 eurot täiendavalt ringkonnakohtu lahendiga) ja 1597, 79 eurot ekspertiisitasu. Esitatud arvete ja täpsustatud avalduse kohaselt taotleb kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist hagejalt 310, 20 töötunni ulatuses tunnihinnaga 1900 krooni, millele lisandub käibemaks olenevalt hagi esitamise ajast kas 18% või 20% ulatuses. Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 281, 60 tundi tunnihinnaga 1900 krooni, mõistes hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks välja kokku 34.195, 29 eurot (281, 6 12 tundi x 1900 krooni : 15, 6466 = 34.195, 29). Maakohus leidis, et käibemaksu hüvitamiseks kostjale ei ole alust, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

§ 174lg.

6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei piisa käibemaksuosa hüvitamata jätmiseks ainuüksi asjaolust, et isik on käibemaksukohustuslane, kui ta sellele vaatamata ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatud avalduses kinnitanud, et ta ei saa kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu tagasi arvestada (kd. VI, tl 228). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-09 selgitanud, et kui kohtul on tekkinud kahtlus, kas menetlusosaline on käibemaksukohustuslane või saab muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb talle

§ 174lg.

5 alusel anda võimalus esitada oma seisukohad, muuhulgas täiendada kinnitusavaldust ning vajadusel esitada ka tõendid. Käibemaksu puudutavas osas ei ole maakohus teinud kostjale ettepanekut oma seisukohta täpsustada või selgitada. Määruskaebuses on kostja siiski selgitanud, et õigusabi osutamise eest tasutud arvete osas ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada, kuna see ei seondu ettevõtlustegevusega, mille tõttu ta käibemaksukohustuslasena oli registreeritud. Kostja põhitegevus ei ole seotud ettevõtlusega ning tema selgituse kohaselt oli kostja asutuseks olev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuni

1. aprillini
2. a. käibemaksukohustuslane vaid mitteeluruumide üürile andmisega seotud tehingute puhul. Hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Hageja seisukohaga, nagu ei võiks Eesti Vabariik õigusabikuludes sisalduva käibemaksu hüvitamist nõuda juba ainuüksi sellest tulenevalt, et käibemaks laekubki lõppkokkuvõttes riigile, ei saa nõustuda. Tsiviilkohtumenetluses poolena osaleval riigil on samad menetlusõigused kui ükskõik millisel teisel poolena osaleval isikul ja neid õigusi ei mõjuta see, milline on riigi kui avalik-õigusliku isiku roll maksude, sealhulgas käibemaksu kogumisel. Riigi erinevaid rolle olenevalt sellest, kas riik osaleb eraõigussuhtes või täidab avalik-õiguslikke ülesandeid, ei saa samastada. Nii tuleb maakohtu poolt välja mõistetud kostja lepingulise esindaja kulusid suurendada käibemaksuosa võrra. Arvestades maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja kulude arvete esitamise ajal kehtinud tulumaksumäära, tuleb kostjale käibemaksu hüvitada summas 6304, 03 eurot. Nii pidas maakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 281, 6 tundi, vähendades kostja poolt esitatud ajakulu 28, 6 tunni võrra (310, 20 – 281, 60 = 28, 6). Menetluskulude arvestuskäiku maakohtu määrus ei sisalda, kuid arvestades määruse põhjendust ja selles sisalduvaid viiteid menetlusdokumentidele ning tõenditele, mille alusel maakohus on järeldustele jõudnud, on kohus kostja 18%-lise käibemaksuga esitatud arvetes sisalduvat ajakulu 242, 40 tundi vähendanud 22, 1 tunni võrra ning 20%-lise käibemaksuga esitatud arvetes sisalduvat ajakulu 67, 8 tundi 6, 5 tunni võrra. Seda arvestades tuleb 281, 6-st tunnist tunnihinnaga 1900 krooni lisada 18%-line käibemaks arvetele 220, 3 tunni ulatuses (242, 4 – 22, 1) ning 20%-line käibemaks arvetele 61, 3 tunni ulatuses (67, 8 – 6, 5). Kokku on 18%-lise käibemaksu suuruseks 75.342, 60 krooni (220, 3 tundi x 1900 krooni = 418.570 krooni; 18% 418.570-st on 75.342, 60 krooni) ning 20%-lise käibemaksu suuruseks 23.294 krooni (61, 3 tundi x 1900 krooni = 116.470 krooni; 20% 116.470-st on 23.294 krooni). Kokku moodustab hüvitamisele kuuluv käibemaks 98.636, 60 krooni (75.342, 60 + 23.294 = 98.636, 60 krooni), mis kehtivas vääringus vastab 6304, 03 eurole. Kokku on kostja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks käibemaksuosa arvestades 40.499, 32 eurot (34.195, 29 + 6304, 03 = 40.499, 32). See ei ületa hagi esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära. Ülejäänud osas määruse tühistamiseks ei anna määruskaebus piisavat alust. Riigikohus on mitmetes lahendites (vt. näit. 3-2-1-43-10, 3-2-1-132-10, 3-2-1-88-11, 3-2-1-171-12, 3-21-13-13) selgitanud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine 13

§ 175lg.

1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisele kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on oma järeldusi piisavas ulatuses põhjendanud ning kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjaolusid ja tõendeid maakohtust põhimõtteliselt erinevalt. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu seisukohaga, nagu tuleks esindaja vahetumise korral vastaspoolel hüvitada õigustatud poolele ka kulud, mille üksnes esindaja vahetumine kaasa tõi.

§ 175lg.

3 kohaselt hüvitatakse mitmele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on seda sätet tõlgendades leidnud, et seda peavad õigustama tsiviilasjast, ennekõike selle keerukusest tulenevad asjaolud (3-2-1-112-09). Niisuguste asjaoludega ei ole kostja lepingulise esindaja vahetust põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei oleks õiglane panna kostjast endast ja tema esindajast tulenevatest asjaoludest, sealhulgas nende valikutest tingitud kulude suurenemise risk vastaspoole kanda. Arvetes 271904, 272212, 272826, 281144 ja 291740 kajastatud õigusabi ajakulule antud hinnangut tsiviilasja menetluse kontekstis on maakohus piisavalt põhjendanud, määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust seda hinnangut muuta. Erinevalt määruskaebuses märgitust ei ole maakohus jätnud arvesse võtmata kostja poolt apellatsioonkaebusele esitatud

1. septembri
2. a. vastuse koostamisele kulunud aega 10, 7 tundi (arve 102378, kd. VI, tl. 268), vaid on määruses põhjendanud, miks tuleb seda ajakulu vähendada ¼ võrra. Kolleegium nõustub seisukohaga, et kui uue menetlusdokumendi koostamisel on suures osas kasutatud eelnevalt esitatud menetlusdokumenti, siis võimaldab see uue dokumendi koostamisele kuluvat aega kokku hoida. Mis kohtuistungitele kulunud aega puudutab, siis ei ole maakohus määruses selgelt märkinud, millist aega tuleb vajaliku ja põhjendatuna arvesse võtta. Ka kostja ei ole määruskaebuses märkinud, millise aja täiendavat arvessevõtmist ta taotleb ning milline peaks tema arvestuse kohaselt olema lõpptulemus. Maakohtu määrus ei sisalda ka menetluskulude kokkuvõtlikku arvestuskäiku, millest nähtuks, millist lepingulise esindaja ajakulu esitatud arvete lõikes on kohus vajaliku ja põhjendatud kuluna arvesse võtnud. Kui aga kõrvutada lõpptulemust 281, 6 tundi ning arvete kohta määruses esitatud konkreetseid põhjendusi nendes sisalduva ajakulu vähendamise kohta, siis on maakohus kõigile kohtuistungitele kokku arvestatud ajakulu vähendanud 3, 6 tunni võrra. Nii vähendas kohus arvetes sisalduvat õigusteenuse ajakulu (310, 2 tundi) 28, 6 tunni võrra ning on sellest konkreetsete arvetega seostanud 25 tundi (2, 6 + 1, 4 + 2 + 12, 1 + 0, 4 + 3, 8 + 2, 7 (1/4 arves 102378 kajastatud 10, 7 tunnist)). See on isegi veidi (0, 1 tundi) vähem kui kohtuistungi protokollides märgitud istungite kestust arvestades tuleks seda ajakulu vähendada. Vahega on kaetud need minutilised kõrvalekalded, millele määruskaebuse punktis
3. 13 seoses
4. novembri
5. a. istungi algusajaga on viidatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtuistungile saabumiseks või sellelt lahkumiseks kulunud aega ei ole alust hüvitada kui õigusteenuse osutamisele kulunud aega. Sellele on osundanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-64-
6. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kuluna 47.266, 56 eurot. Sellise summa on kostja saanud, kui on kokku liitnud kõik avalduse lisana esitatud arvetes (kd. VI, tl. 233 – 269) sisalduvad kulutused. Samas sisalduvad arvetes aga ka kulutused, mida iseenesest ei saa pidada lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi kuluks (koopiate eest 177 krooni + käibemaks ja 6 krooni + käibemaks (kd. VI, tl. 238 ja tl. 268) ning eksperthinnangu eest 35.000 krooni + käibemaks (kd. VI, tl. 241)). Täpsemaid selgitusi nende kulude kohta ei ole kostja maakohtule esitanud ning maakohus on need kulud jätnud tähelepanuta ja arvesse võtmata. Kostja on küll vaidlustanud maakohtu määruse kogu ulatuses, milles tema avaldus rahuldamata jäeti, määruskaebus ei sisalda aga samuti põhjendust, mille alusel saaks järeldada, et tegemist on 14 põhjendatud ja vajalike kuludega lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Pealegi on kostja eksperditasu hüvitamist taotlenud eraldi ning selle taotluse on maakohus ka rahuldanud, koopiate tegemise vajalikkust ei ole aga asjas vajalike toimingutega seostatud. Nii ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks osundatud kulutusi kogusuuruses 2653, 36 eurot hüvitada (177 krooni + 35.000 krooni + käibemaks 18% = 41.508, 86 krooni; 6 krooni + käibemaks 20% = 7, 20 krooni; 41.508, 86 + 7, 20 = 41.516, 06 krooni, mis kehtivas vääringus vastab 2653, 36 eurole). Gaida Kivinurm Kaupo Paal Malle Seppik 15