3-12-919/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Agu Timmi

1. november 2013, Tartu 3-12-919 Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla 13.03.
2. a käskkirja nr 6-2/451 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 20.06.
3. a otsus Erki Sommeri apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Erki Sommer Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Apellatsioonkaebuse lisad tagastada.
5. Jätta Tartu Halduskohtu 20.06.
6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. detsembrini
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Vangla direktori 01.07.
10. a käskkirjaga nr 1-4/1711 määrati E. Sommerile majandustööle, abitöölise ametikohale alates 04.07.2011 töötasuga tunnis 0,64 eurot (tl 19).
11. Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal 17.10.2011 käskkirjaga nr 1-4/2640 vabastati kaebaja majandustöölt, kuna ta keeldus 21.09.2011 täitmast ametniku korraldust asuda töökohale.
12. Kaebaja esitas 04.11.2011 vanglale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
13. Vaie rahuldati 05.01.2012 otsusega nr E5 609-
15. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes 13.03.
16. a käskkirjaga nr 6-2/451 tunnistati kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 rikkumises ning määrati karistuseks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamist selle eest, et kaebaja keeldus 13.02.2012 tööle asumast koristajana (tl 8).
17. Kaebaja esitas 27.03.2012 vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
18. Tartu Vangla 27.04.2012 vaideotsusega nr 1-11/133 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
19. E. Sommer esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 13.03.2012 käskkiri nr 6-2/451 tunnistada kehtetuks. Kaebaja tööle sundimine on õigusvastane, sest talle ei antud võimalust kasutada menetluse käigus ärakuulamisõigust ning samuti polnud enne tema tööle sundimist temaga läbi viidud täiendjuhendamist. HALDUSKOHTU LAHEND
20. Tartu Halduskohtu 20.06.
21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta ei saanud tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolli lisadega, sest 06.03.2012 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 9-10) nähtuvalt on kaebaja omakäeliselt 09.03.2012 allkirjastanud, et ta on tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga ning lisaselgitusi anda ei soovi. On ilmselge, et enamikuga protokollile lisatud dokumentidest oli kaebaja juba tutvunud, kuna need olid talle juba varem kätte toimetatud ning nende hulgas oli ka ta enda kirjutatud seletuskiri. Ülejäänud lisadega tõendatud asjaolud on protokollis selgelt kirjas ning kaebaja ei ole neid vaidlustanud, mistõttu tuleb kaebaja väited protokolli lisadega tutvumise mittevõimaldamise kohta jätta tähelepanuta, kuna need ei oma käesolevas asjas mingit tähtsust. Lisaks on asjassepuutumatu kaebaja väide, et Tartu Vangla on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 13.02.2012 kirjutanud toimunu kohta omakäelise seletuskirja (tl 20), mis kajastub ka distsiplinaarmenetluse protokollis, lisaks on kaebaja tutvunud 17.02.2012 teatisega tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 20 pöördel), ning millele on ta allkirjaga kinnitanud, et ei soovi anda täiendavaid selgitusi. Järelikult ei ole vastustaja rikkunud ärakuulamisõigust. Koristustöö vanglas on oma olemuselt lihtne töö, mis ei nõua eriväljaõpet ning see ei sea ohtu kellegi elu ja tervist, mistõttu puudus kaebajal alus tööst keelduda isegi juhul, kui vastustaja jättis täiendõppe läbi viimata, kuigi oleks pidanud seda tegema, kuna kaebaja töös oli olnud kolmest kuust pikem vaheaeg. Kaebaja väited tema isikliku pesemisvõimaluse ebapiisavuse kohta ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne, kuna talle eelnevalt määratud noomitus ei ole olnud mõjuv ja tulemuslik ning kaebaja on jätkanud õiguskorra rikkumist. Määratud kartserikaristus on suhteliselt lühike ning kaebajale on antud kuuekuulise katseajaga võimalus karistuse kandmisest pääseda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
22. E. Sommer esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja on kõik asjakohased väited esitanud halduskohtule ja ei hakka neid üle kordama. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 7 lg 1 p 2 kohaselt korraldatakse töötaja täiendjuhendamine töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg. Täiendjuhendamine tuli läbi viia igasuguse töö puhul, olenemata töö laadist, kuna kaebajal oli kolmest kuust pikem vaheaeg. Kaebajaga viidi 02.05.
23. a omaalgatuslikult täiendjuhendamine läbi. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks seda siis tehti, kui see varasemalt polnud vajalik. 2
24. Tartu Vangla palub jätta E. Sommeri apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on kolm korda keeldunud koristajana tööle asumast. Lisaks on selgelt näha kaebaja negatiivne suhtumine koristamistöö tegemisse. Kaebaja otsib erinevaid põhjendusi ja vabandusi, et mitte asuda koristama talle määratud elusektorit, mis on talle ilmselgelt vastumeelne tegevus. Korralduste täitmata jätmise vabandused ja põhjendused muutuvad ajas vastavalt kaebajale sobivalt ning ühe põhjuse äralangemisel tekib selle asemele koheselt järgmine. Ükski kaebaja viidatud põhjendustest ei olnud selline, mis annaks talle õiguse jätta täitmata vanglaametniku korraldus asuda täitma talle VangS § 37 lg-st 1 tulenevat töökohustust. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et talle enne 13.02.
25. a täiendjuhendamise tegemata jätmise tõttu võis tema elu või tervis koristustööd tegema asudes ohtu sattuda. Samas ei näe töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ega selle § 2 lg 3 alusel kehtestatud töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra sätted ette, et isikut on keelatud tööle rakendada, kui täiendjuhendamist ei ole toimunud. Seda, et kaebaja toodud põhjus tööst keeldumiseks tema täiendjuhendamise tegemata jätmise tõttu on otsitud, aga mitte tegelik, kinnitab asjaolu, et kaebaja toob täiendjuhendamise põhjusena välja asjaolu, et tal on töö tegemise vaheaeg olnud üle kolme kuu, aga mitte selle, et ilma täiendjuhendamiseta ei saaks, oskaks või tuleks toime osakonna koristamisega. Kinnipeetav on VangS § 37 lg 1 kohaselt kohustatud töötama ja töötamist välistavaid asjaolusid distsiplinaarmenetluses ei tuvastatud. Seega rikkus kaebaja talle pandud kohustust pannes sellega toime distsiplinaarsüüteo, mille eest talle ka karistus määrati. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.06.
27. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse lisad, kuna need ei ole vajalikud asja lahendamiseks.
28. Kaebaja apellatsioonkaebusest võib välja lugeda kaebaja arusaama, et kaebajat ei olnud võimalik käskida tööle asuma, kuna kaebaja suhtes oli läbi viimata täiendjuhendamine. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi tühine algusest peale ja seda ei ole kellelgi kohustust täita (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
29. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Haldusasja materjalidest ei nähtu, et antud juhul oleks vanglaametniku korralduses esinenud HMS § 63 lg-s 2 toodud alused. Seega puudus kaebajal alus jätta vanglaametniku korraldust tööle asumiseks täitmata ning keeldumisega on ta rikkunud VangS § 67 p-st 1 ja § 37 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning ta on sellega toime pannud distsiplinaarsüüteo.
30. Nagu nähtub kaebaja 13.02.
31. a koostatud seletusest (tl 20) keeldus ta tööle asumast seetõttu, et kuna ta varasemalt töötas köögis, siis oleks talle tulnud pakkuda samaväärset tööd mitte aga sektsiooni koristaja töökohta. Samuti on kaebaja leidnud, et tal puudus õigus keelduda tööst, kuna talle ei antud tööde teostamiseks riideid ja jalanõusid, puudub hilisem pesemisvõimalus, teda ei instrueeritud ja samuti oli ta väsinud. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja oli käskkirjaga määratud vangla majandustööle abitöölise ametikohale, siis sellest tulenevalt puudus kaebajal õigus vastustajale ette määrata seda, millisel töökohal on teda võimalik kasutada. Samuti ei olnud võimalik kaebajal tööst keelduda sellel alusel, et talle ei väljastatud töö tegemiseks eraldi riideid ja jalatseid. Ringkonnakohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et koristamistööd ei ole nii spetsiifilised tööd, mis nõuaksid eraldi töörõivaste ja jalatsite väljastamist. Samuti nõustub 3 ringkonnakohus vastustaja distsiplinaarmenetluse protokollis toodud seisukohaga, et kaebajat oli juba eelnevalt instrueeritud ja ainult töökoha muutumine ei kohusta läbi viima täiendavat instrueerimist, kuna tegemist on samade töö ja koristusvahenditega. Mis puudutab kaebaja väidet, et tal puudus võimalus pärast töö teostamise lõppu pesemiseks, siis seoses sellega märgib ringkonnakohus, et igas kambris on ööpäevaringselt olemas kraan külma veega ning tal on võimalik kasutada dušši neljal korral nädalas. Seega oli kaebajal võimalik rahuldada oma hügieenivajadused pärast tööde teostamise lõppu. Koristustööde teostamine ei ole sellise iseloomuga töö, mis nõuaks pärast nende lõpetamist tingimata duši kasutamist. Samuti ei õigusta töölt keeldumist asjaolu, et kaebaja võis tunda ennast väsinuna.
32. Ringkonnakohus nõustub kaebaja väitega, et töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra § 7 lg 1 p 2 kohaselt korraldatakse töötaja täiendjuhendamine töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et temale täiendjuhendamise korraldamata jätmise tõi kaebaja tööst keeldumise põhjusena välja alles vaidemenetluses. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et temale täiendjuhendamise läbi viimata jätmisega on vastustaja rikkunud korra nõudeid, kuid samas ei ole see aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Kuna tegemist oli koristamistöödega, siis ei ole nende teostamiseks vaja teha eraldi juhendamist, kuna tegemist on analoogsete töödega, mida kaebaja peab tegema oma kambri korrashoidmisel ja kambri koristamiseks ei ole juhendamist ette nähtud. Samuti ei olnud kaebaja suhtes mingit juhendamist ka võimalik läbi viia, kuna kaebaja keeldus tööle asumast. Ringkonnakohus leiab asja materjalidest lähtuvalt, et kaebajal puudus igasugune alus tööst keeldumiseks ja kaebaja lihtsalt otsib erinevaid põhjusi oma tööst keeldumiseks. Seega on kaebajat distsiplinaarkorras õigesti karistatud ning puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja eelnevate distsiplinaarkaristustega, kusjuures üks neist on määratud analoogse rikkumise eest. Seega on teda õigustatult karistatud kartserikaristusega. Kuna määratud karistus viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine määrati kuuekuulise katseajaga, siis oli kaebajale antud ka võimalus oma edaspidise käitumisega näidata, et ta on asunud seaduskuulekale teele ja selle abil vältida karistuse reaalset ärakandmist.
33. Kuna kaebaja oli kogu menetluse vältel menetluskulude tasumisest vabastatud siis asjas menetluskulusid ei esine. Einar Vene Madis Ernits 4 Agu Timmi