KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-32595 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise vähendamise nõudes Hagihind 2 700 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (epost nata@olab.
- ee)Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX) Kirjalik menetlus Asja lahendamise viis Resolutsioon 1. Jätta hagi rahuldamata. 2. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu elatise suuruse vähendamise nõudes. 3. Menetluskulud jätta XXX kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on XXX ja XXX abielust sündinud kaks last: XXX, sündinud XXX.a. ja XXX, sündinud XXX.a. 12.08.2011.a. tegi kohus määruse, mille kohaselt kinnitas hageja ja kostja XXX vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas menetluse. Vastavalt kohtumääruse p-le 1.2 maksab XXX oma alaealisele lapsele XXXle elatist 500 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks alates 03.08.2011.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni. XXX kannab elatise XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXX iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.08.2011.a. Hageja pangakonto väljavõttest alates 2010.a. tuleneb, et hageja täitis oma ülalpidamiskohustust nii oma vanema tütre XXX kui ka oma noorema tütre XXX suhtes. Hageja tegi lapsele XXX pangakaardi, mis oli seotud hageja kontoga ning lapsel oli lisaks elatisele võimalus igakuiselt kasutada 100 eurot. Hageja on teinud lisaks elatise maksmisele ülekandeid tütre kasuks. Käesoleval ajal on hageja majanduslik olukord muutunud ja ta ei ole võimeline täitma oma ülalpidamiskohustust kokkulepitud suuruses. Hageja käib merel ning töögraafiku järgi hageja töötab kaks kuud ja järgmised kaks kuud ei tööta, kusjuures hageja ei ole teadlik kas tööandja annab tööd või mitte, aga hageja peab peale ülalpidamiskohustuse täitma ka oma muid kohustusi ning ka ise elama. Hageja maksis elatist rohkem kui piisaval määral ning suure tõenäosusega täitis ülalpidamist mõlema vanema eest, sest elatise summa ühele lapsele ületab seadusega ette nähtud miinimumi kolmekordselt, mis tähendab, et lapse vajadused on kaetud isegi rohkem kui vaja, sest lapse ema ka peab omalt poolt oma last ülal pidama samas ulatuses ja 1 000 eurot ühe lapse vajaduste rahuldamiseks võivad endale lubada need vanemad, kes on võimelised andma lapsele luksusliku eluviisi. Hageja selgitab, et ta ei ole enam võimeline tasuma elatist kinnitatud suuruses, kuna antud olukord on hageja jaoks koormav ja toob talle kaasa negatiivseid tagajärgi. Hagejal on võlg korteri eest ja muud kohustused krediidiasutuste ees, milliseid ta on kohustatud täitma. Hageja igakuised kohustused ja kulutused moodustavad kuus kokku 1 602.94 eurot. Hagejal on veel toidu, riiete ja ravimite ja teiste vajalike ostmisega seotud kulud, mis on vajalikud igale inimesele. Käesoleval ajal on hageja igakuine sissetulek umbes 2 000 eurot kuus. Hageja ei näe enda jaoks muud võimalust tekkinud olukorras kui elatise suuruse vähendamist. Hageja leiab, et 200 eurot kuus ühele lapsele on rohkem kui seadusega ette nähtud miinimum arvestades seda, et ema peab samuti ülal pidama last samas ulatuses, et summa 400 eurot peab katma lapse vajalikud vajaduses. Hageja palub vähendada elatise suurust kuni 200 euroni kuus oma lapse XXX ülalpidamiseks. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, et tema majanduslik olukord on halvenenud. Teise kohustatud isiku igakuine sissetulek s.o. kostja seadusliku esindaja XXX igakuine sissetulek moodustab 300-350 eurot. Kulud kostjale moodustavad igakuiselt 1 217 eurot, mis vastavad tema tavalisele elulaadile võttes arvesse tema võimeid, kalduvusi ja haridust. Hageja sissetulek tema sõnade kohaselt moodustab 2 000 eurot kuus, mis on viis korda suurem kui teise kohustatud isiku XXX sissetulek. Vaatamata sellle kulutab kostja seaduslik esindaja XXX kostja ülalpidamiseks raha 717 eurot, mis on rohkem kui hageja. Kuna kostja seadusliku esindaja sissetulekust ei piisa, siis aitavad teda kostja seadusliku esindaja ema ja kostja seadusliku esindaja abikaasa. 12.08.2011.a. kompromissis oli igakuiste maksete summa kooskõlastatud hagejaga, kes lähtudes oma sissetulekutest sõlmis kompromissi ning oli teadlik, et igakuist elatist tuleb maksta vähemalt lapse Anna täisealiseks saamiseni. Peale selle oli hageja kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik kostja vajadustest, et kostja tegeleb professionaalsel tasemel iluuisutamisega, mis vajab suuri kulutusi. Hagejale on samuti teada, et tütrel Annal on joonistamisvõimed, mida tuleb arendada. Samuti pidi hageja aru saama, et tütar kasvab ning koos kasvavad ka ülalpidamiskulud, mis on seotud professionaalse spordiga. Võttes endale kohustuse maksta igakuiselt 500 eurot ülalpidamiseks ja vaatamata asjaolule, et tal on juba laenukohustused liisingulepingu alusel summas 129 eurot, võttis hageja samaaegselt pangast laenu ning maksab igakuiselt laenude kustutamiseks juba 960 eurot. Kostja arvates halvenes hageja materiaalne olukord tema enda süül seoses temal olemasolevate rahaliste vahendite ebamõistliku kasutamise ning käesoleval ajal soovib hageja parandada oma materiaalset olukorda kostja arvel vähendades oma kohustusi lapse ees. 2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et XXX ja XXX abielust on sündinud lapsed XXX, sündinud XXX.a. ja XXX, sündinud XXX.a. (t.l. 7-8). Tuvastatud on, et Harju Maakohtu 12.08.2011.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-54387 on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt XX Xkohustus maksma XXXle igakuiselt elatist 500 eurot alates 15.08.2011.a. iga kuu 15. kuupäevaks XXX arvelduskontole (t.l. 9-10). Vaidlust ei ole, et kostja on pöördunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäituri poole (t.l. 22-23). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisenõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Riigikohus on 17. mai 2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-1 leidnud, et TsMS § 459 kohaldub ka määrusele, millega kohus kinnitas poolte kompromissi. Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(
- te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11). Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja on täitnud oma ülalpidamiskohustus nii 12.08.2011.a. kohtumääruse alusel kui ka lisaks igakuisele elatise tasumisele on hageja kostja kasuks teinud rahalisi ülekandeid (t.l. 11-13), võimaldanud oma konto kasutamist ja tasunud mobiiliteenuste eest (t.l. 82-85). Vaidlust ei ole, et kostja XXX deebetkaart hageja arvelduskonto juures on suletud 14.05.2013.a. (t.l. 79) ning kostja mobiiltelefon on alates 01.09.2013.a. väljalülitatud seoses tekkinud võlgnevusega. Hageja arvates 12.08.2011.a. kokkulepitud elatis ületab lapse vajadusi. Kohus leiab, et hageja väited, et 12.08.2011.a. kokkulepitud elatise suurus ei lähtu lapse vajadustest seetõttu, et elatise summa on kolm korda suurem kui seaduses sätestatud elatise miinimumsuurus, ei ole asjakohane. 3 Kostja on veenvalt põhjendanud, et lähtudes hageja poolt endale võetud finantskohustuse suurusest ja arvesse võttes teise kohustatud isiku võimalustest kindlustati kostjale selline elatustase ja arenguvõimalused nagu on kokku lepitud 12.08.2011.a. kompromissis. Kostja on põhistanud, et tal kulub kuus toidule 180 eurot; laagrile 42 eurot; iluuisutamise õppemaksule 150 eurot; iluuisutamise ja koreograafia lisatundidele 50 eurot; iluuisutamise eririietele ja kostüümidele 100 eurot; inglise, eesti ja prantsuse keele tundidele kord nädalas kokku 120 eurot; eluasemekuludele 75 eurot; hügieenitarvetele 40 eurot; ravimitele ja vitamiinidele 25 eurot; vaba aja veetmisele 50 eurot; riietele ja jalatsitele 200 eurot; kooli vajadusteks 100 eurot; kunstikoolile 25 eurot; kunstikooliks vajalikele tarvetele 50 eurot. Kokku kulub kostja vajadustele ühes kuus 1 207 eurot. Kostja on kinnitanud, et eeltoodud kulud vastavad tema tavalisele elulaadile, võttes arvesse kostja võimeid ja kalduvusi. Kostja on veenvalt põhjendanud, et tal puudub võimalus esitada kõiki kviitungeid, mis kinnitaksid kulutusi riietele ja jalatsitele, sest kviitungid ei ole säilinud, kuid kviitungid, mis olid säilinud, esitati eesmärgil, et hageja saaks ettekujutuse hagejale tehtavate kulutuste maksumusest (I kd t.l. 54, 56-57, 59, 63, 65-71, 101-107, 200-202, II kd t.l. 24-27) . Käesolevas asjas ei pea kostja tõendama oma vajadusi, kuid kohtul ei ole põhjust ka kahelda, et lapse vajadused on sellised nagu kostja on seda hagiavalduse vastuses märkinud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja vajadused võrreldes elatise väljamõistmise ajaga oleksid vähenenud. Kohus käesolevas asjas peab hindama vaid neid asjaolusid, mis on muutunud võrreldes eelmise kohtulahendiga, mille järgi saaks kohus tuvastada, et on alus muuta juba väljamõistetud elatise suurust. Kostja on veenvalt põhjendanud kohtule, et kostja vajadused ei ole muutunud. Hageja väide, et kostja esitatud tõendid ei tõenda kostja vajaduste suurust 500 euro ulatuses, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostja vajaduste suuruses igakuuliselt 500 eurot on pooled kokku leppinud 12.08.2011.a. kohtu poolt kinnitatud kompromissis, mistõttu käesoleva asja lahendamisel on hageja tõendamiskoormus, et lapse vajadused on viiesajalt eurolt vähenenud kahesaja euroni kuus. Hageja palub elatist vähendada seoses tema varalise seisundi muutumisega võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Kohus tegi kindlaks, et hageja esitatud kontoväljavõttest ajavahemikul 01.01.2012-29.08.2013.a. (t.l. 210-216) moodustab hageja sissetulek 29 640.09 eurot, hageja sissetulek erineval ajavahemikul pangakonto väljavõttest tulenevalt on 2 176.19-5 515.40 eurot, keskmiseks sissetulekuks on aga 2013.a. 3 705.01 eurot. Maksuameti andmetel hageja maksustatavat tulu ei ole saanud (t.l. 217) Kohus leiab, et hageja võlaõiguslikud (t.l. 11-22, 80-81, 221-223) ja vabatahtlikult võetud (täiskasvanud lapse ülalpidamine) rahalised kohustused ei saa olla tähtsamad kui seadusest tulenev kohustus oma last ülal pidada. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Hageja väide, et tema ülal pidada on ka töötu abikaasa (t.l. 218-220) ei luba samuti kohtul eeldada, et abikaasa ülalpidamiskohustus oleks tähtsam kui alaealise lapse ülalpidamine. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtule esitatud tõendeid, et hageja sissetulek oleks muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik täita oma alaealise tütre ülalpidamiskohustust varem kokkulepitud määras 500 eurot igakuuliselt. Kohus leiab, et hageja keskmisest sissetulekust kuus, mis on 3 705.01 eurot, on hagejal jätkuvalt võimalik tasuda lapsele ülalpidamiseks 500 eurot kuus. Kohus ei hinda käesolevas tsiviilasjas kostja täiskasvanud tütre Anastassia ülalpidamisega seotud väiteid ja tõendeid, sest neil ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsus (II kd t.l. 28). Samuti 4 ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja väited, et kostja ema võib omada suuremat sissetulekut kui on tema palk (t.l. 53, 55, 57, 58, 60, 61, 64, 193-199), sest vaidlust ei ole selle üle, et kostja elab emaga ja ema täidab lapse ülalpidamiskohustust. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5