KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-13-29676 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2013, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Tsiviilasi Rita Invest OÜ kaeb

) § 153 lg-s 2 sätestatut eirates enampakkumise läbiviimisest teavitamata. Seeläbi rikkus kohtutäitur võlgniku õigust korraldada sissenõudja nõude muul viisil rahuldamine, et vältida kinnisasja müüki enampakkumisel. Võlgnik taotles kaebuses viivitamatult täitemenetluse peatamist, arestimise akti alusel nõude täitmise peatamist ja välja kuulutatud kinnisasja elektroonilise enampakkumise tühistamist. 11.06.2013 edastas kohtutäituri abi teatise kaebuse läbivaatamise kohta täiteasjas nr 022/2011/883, mille kohaselt toimub võlgniku 06.06.2013 kaebuse läbivaatamine 14.06.2013 kell 13:30 kohtutäitur Elin Vilippuse büroos. Kuna 11.06.2013 seisuga pole kohtutäitur teinud otsust, millega ta oleks võlgniku taotluse täitemenetluse peatamiseks (kaebuse läbivaatamise ja otsuse tegemiseni) lahendanud, siis on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustikku ja võlgniku õigusi. 4. Kohtutäitur on kohustatud

§ 46

lg 2 p-s 1 sätestatud alusel esitatud täitemenetluse peatamise taotluse saamisel lahendama viivitamata menetlusosalise taotluse motiveeritud otsusega. Vastasel juhul puuduks menetlusosalisel võimalus enda õigusi tõhusalt kaitsta ning

§ 46lg 2 p 1 sätestatu muutuks sisutühjaks.

Võlgnikul on põhjust eeldada, et kohtutäitur jätab võlgniku taotluse nõuetekohaselt (õigeaegselt) läbi vaatamata, sest otsuse asemel on kohtutäituri abi edastanud võlgnikule teatise kaebuse läbivaatamise kohta, mis toimub 14.06.

1. Samaaegselt aga toimub võlgnikule kuuluva kinnisasja elektrooniline enampakkumine.
2. Tuginedes eelnevale, on kaebuse esitamine kohtule enne kohtutäituri poolt lõpliku otsuse tegemist põhjendatud ja kooskõlas täitemenetluse seadustiku ning Riigikohtu lahenditega nr 3-2-1-22-03 ja 3-2-1-102-
3. Võlgniku taotluse lahendamine kohtutäituri lõplikus otsuses on selleks ajaks oma mõtte kaotanud, mistõttu muudaks

§ 46lg 2 p 1 taoline rakendamise praktika sätte sisutühjaks.

Kui kohtutäitur vaatab võlgniku kaebuse läbi 14.06.2013, siis tulenevalt

§ 217

lg-st 3 võib kohtutäitur lõpliku otsuse teha alles 24.06.2013, milliseks ajaks võib võlgniku kinnisasi olla enampakkumisel müüdud. Sellisel juhul langeks ära võlgniku õigustatud huvi kaebuse lahendamiseks ja ühtlasi põhjus kohtuliku kontrolli läbiviimiseks kohtutäituri tegevuse üle. Samuti tekitaks võimalik kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemine riigivastutuse seaduse alusel võlgnikule olulist raha- ja ajakulu. Maakohtu määrus

1. 13.06.2013 määrusega jättis maakohus Rita Invest OÜ kaebuse menetlusse võtmata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vastavalt

217 lõikele 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 218

lõikest 1 tulenevalt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

1. Kaebuse esitaja ei ole läbinud eelnevat kohtuväliseks lahendamiseks sätestatud kohustuslikku korda. Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse 06.06.2013 ning kohtutäitur on teatanud, et vaatab kaebuse läbi 14.06.
2. Nimetatud tähtaeg jääb TsMS § 217 lõikes 3 sätestatud 15-päevase tähtaja piiridesse. Nimetatud tähtaeg ei riku kuidagi võlgniku õigusi, kuna võlgnikul jääb peale asja läbivaatamist ning enne elektroonilise enampakkumise lõppemist võimalus kohtusse pöördumiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajal esitada kaebus maakohtule kohtutäituri otsusele pärast kohtutäituri poolt avaldaja kaebuse otsusega lahendamist. 2 Määruskaebus
3. 18.06.2013 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistada, teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ning kaebus ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada.
4. Maakohus on keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 3,

§ 217lg-le 1 ja § 218 lg-le 1.

Võlgnik on kaebuses esitanud seisukoha, miks on antud asjaoludel seaduses sätestatud kohustusliku kohtuvälise menetluskorra järgimisest kõrvalekaldumine põhjendatud. Kohus pole selles osas omapoolset seisukohta esitanud, rikkudes nii kohtumääruse põhjendamiskohustust. 11. Maakohtu

§ 217lg 3 tõlgendus ei põhine seadusel.

Võlgnik on kaebuse p-s 2.6 selgitanud, et kui kohtutäitur vaatab võlgniku kaebuse läbi 14.06.2013, siis tulenevalt

§ 217

lg-st 3 võib kohtutäitur lõpliku otsuse teha alles 24.06.2013, milliseks ajaks võib võlgniku kinnisasi olla enampakkumisel müüdud. Kohus on seevastu leidnud, et kui kohtutäitur vaatab kaebuse läbi 14.06.2013, siis ei saa olla võlgniku õigused rikutud, kuna võlgnikul jääb pärast asja läbivaatamist ning enne elektroonilise enampakkumise lõppemist võimalus kohtusse pöördumiseks. Selline võimalus võlgnikul aga tegelikkuses puudub, mida näitab ka ilmekalt asjaolu, et kohtutäitur ei ole käesoleva ajani kaebuse osas otsust teinud. Võlgnikule jääb kohtu selline arutluskäik arusaamatuks. Ainus tõlgendus, mis kohtu sellist seisukohta toetaks, tähendaks, et kohtutäitur teeb otsuse viivitamata vahetult pärast kaebuse läbivaatamist, mis on aga selgelt vastuolus

§ 217lg-s 3 sätestatuga.

18.06.2013 seisuga ei ole kohtutäitur võlgniku kaebuse kohta otsust teinud. Seega rikub kaebuse rahuldamata jätmine ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võlgniku õigusi.

1. Ühes määruskaebusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks. Menetluse edasine käik
2. 26.08.2013 määrusega jättis maakohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 13.06.2013 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhilises osas põhjendatud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi ja ühtlasi ka vastab määruskaebuse väidetele.
5. Määruskaebuse väide, et maakohus on rikkunud määruse põhjendamiskohustust, on osaliselt õige, kuid see ei ole ringkonnakohtu arvates viinud asja ebaõigele otsustamisele. Maakohus on kaebuse menetlusse võtmata jätmist põhimõtteliselt õigesti põhjendanud kaebaja poolt kaebuse kohustusliku kohtuvälise menetluse läbimata jätmisega. Maakohus on määruse põhjendustes selgitanud kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamise korda, kuid ei ole hinnanud kaebaja väiteid kaebuse kohtuvälist lahendamise korda läbimata kohtusse esitamise põhjendatuse kohta. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi selles osas.
6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-102-09 ning väited käesolevas asjas kohustuslikust kohtuvälisest menetlusest kõrvalekaldumise põhjendatuse kohta ei ole asjakohased.

§ 217

lg 3 järgi vaatab kohtutäitur kaebuse tema tegevuse 3 peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Käesolevas asjas esitas kaebaja kohtutäiturile kaebuse 06.06.2013 ja kohtutäitur määras asja läbivaatamise ajaks 14.06.2013, mis mahub kaebuse läbivaatamiseks sätestatud 15-päevase tähtaja sisse. Pärast läbivaatamist pidi kohtutäitur tegema otsuse 10 päeva jooksul, s.o käesoleval juhul hiljemalt 24.06.

1. Seega ei olnud maakohtusse kaebuse esitamise ja määruse tegemise ajal 13.06.2013 veel tegemist kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-102-09 kirjeldatud olukorraga, kus kohtutäitur jätab kaebuse selleks ettenähtud tähtaja jooksul läbi vaatamata ja mis annaks aluse esitada kaebuse maakohtule ilma, et kohtutäitur oleks kaebuse osas otsust teinud. Asjaolu, et ka seisuga 18.06.2013 ei olnud kohtutäitur kaebuse kohta veel otsust teinud, ei ole juba ajaliselt maakohtule etteheidetav. Pealegi ka 18.06.2013 ei olnud veel tegemist olukorraga, mis oleks õigustanud maakohtule kaebuse esitamist, sest eelduslikult oli kohtutäituril aega teha otsust kaebuse kohta kuni 24.06.
2. Ringkonnakohus leiab lisaks, et täitemenetluse peatamata jätmise peale kaebuse esitamist kohtusse kohtuvälist menetlust läbimata saaks põhimõtteliselt õigustada siis, kui kohtutäitur oleks kohustatud täitemenetluse peatama (

§ 46lg 1), kuid ta ei tee seda.

Ringkonnakohtu arvates ei kohusta

§ 46lg 2 p 1 kohtutäiturit täitemenetlust kaebuse lahendamise ajaks peatama.

Vastupidine tõlgendus võimaldaks pahatahtlikul võlgnikul täitemenetlust venitada ja sissenõudja nõude täitmist takistada üha uute põhjendamatute kaebuste esitamisega kohtutäituri tegevusele ning kaebuse lahendamise ajaks täitemenetluse peatamise taotlemisega.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et kohustusliku kohtuvälise menetluskorra järgimisest kõrvalekaldumine on käesoleval juhul põhjendatud seetõttu, et vastava korra järgimisel võlgniku poolt võib kohtusse pöördumise ajaks olla võlgniku kinnisasi enampakkumisel juba müüdud ning võlgnikul õigustatud huvi kaebuse lahendamiseks ära langenud. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebaja viidatud tagajärg (kinnistu müüakse enampakkumisel enne kohtusse pöördumise võimalust) võib saabuda, ei ole selle vältimiseks eelneva kohtuvälise menetluskorra järgimata jätmine siiski õigustatud. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude täitmine ja kuigi täitemenetlus tuleb läbi viia võlgniku huve arvestavalt, on kogu sundtäitmise regulatsioon kehtestatud täitemenetluse efektiivsust ja otstarbekust silmas pidades. Kaebaja ei saa eeldada, et tema kaebus kohtutäituri peale kindlasti rahuldatakse ja seetõttu ei ole alust ka nõuda, et kohtutäitur kohustuslikult täitemenetluse peataks kaebuse lahendamise ajaks. Seadus sätestab võlgnikule vastavad õiguskaitsevahendid juhuks, kui kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel osutub siiski õigusvastaseks. Võlgnik saab esitada kas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks või nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist. Asjakohatu on võlgniku väide, et kohtutäituri vastu kahjuhüvitusnõude menetlemine riigivastutuse seaduse alusel tekitaks võlgnikule olulist raha- ja ajakulu. Ringkonnakohus leiab, et ka kaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
2. Kaebaja taotles määruskaebuses ka täitemenetluse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Maakohus jättis 26.08.2013 määrusega nimetatud taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei tasunud taotluselt riigilõivu. Seega puudub ringkonnakohtul alus nimetatud taotluse osas seisukoha võtmiseks. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 4