3-13-1501/28

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1501 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamiseks ning kahju summas 25 000 euro hüvitamiseks seoses kaebaja hoidmisega eeluuritavate hoones Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.09.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.09.
2. a määrus muutmata Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
3. N. Lilitškin esitas 10.07.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla kohustamist tema ümberpaigutamiseks teise vanglasse. Lisaks taotleb kaebaja kaebuses kahju hüvitamist summas 25 000 eurot seoses tema väidetavalt ebaseadusliku hoidmisega Tartu Vanglas eeluuritavate hoones. Kaebaja on varasemalt hüvitamisnõudega pöördunud Tartu Vangla poole, millele ta sai vastuse 08.07.2013 nr 1-13/77-
4. Lisaks on kaebaja sama nõudega pöördunud ka Tartu Halduskohtu poole, kuid kohus ei vaadanud tema kaebust sisuliselt läbi (haldusasi nr 3-12-1945).
5. Tartu Halduskohtu 10.09.
6. a määruse p-ga 1 tagastati N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamiseks. Kaebusele ei ole lisatud tõendeid ega selgitusi selle kohta, et kaebaja oleks Tartu Vanglale esitanud vaide tema teise vanglasse ümberpaigutamata jätmise peale ja taotlenud ümberpaigutamist ning et vangla oleks selle vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on seonduvalt tema ümberpaigutamisega pöördunud ka varasemalt halduskohtu poole. Haldusasjades nr 3-12-1077 ja 3-12-1945 tagastati kaebaja kaebused, kuna kaebaja ei olnud läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohustamisnõude osas läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne kord, siis kuulub tema kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Määruse p-ga 2 vabastas kohus N. Lilitškini riigilõivu tasumisest Tartu Vanglale kahju summas 25 000 euro hüvitamise nõudes ning määruse p-ga 3 võttis kaebuse vastavas osas menetlusse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 10.09.
8. a määruse p 1 tühistada. Kohus ei ole kontrollinud kaebaja nõudeid vangla vastu, nimelt vangla vastus nr 1-13/77 tõendab otseselt kohtueelse menetluse läbimist, millega kohus rikkus uurimispõhimõtet ega kogunud tõendeid omal initsiatiivil. Kohtunik M. Aloe pani toime kuriteo, rikkudes mitmeid seadusi, mille eest on ette nähtud kriminaalkaristus. Kohtunik, kasutades ära oma ametiseisundit, rikkus uurimispõhimõtet ja kuritahtlikult tekitas probleeme ja ebameeldivusi. Kohus ei ole kontrollinud kaebaja kirjalikke pöördumisi alates
9. a detsembrist ja
10. a algusest. Kohus leiab ebaõigesti, et kaebaja kaebust ei ole võimalik sellepärast menetlusse võtta, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust VangS § 11 järgi. Kohus oli omal initsiatiivil kohustatud kaebaja väiteid kontrollima ja kasutama kohtuvõimu otseselt ja täitma Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-e 3,11,12,13,14 ja
11. Kohus usaldab täielikult vastustajat, selle asemel, et kontrollida VangS § 11 järgi kehtestatud protseduuri ja mis ebamugavusi kaebajale tekitati. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Põhjendamatu on kaebaja etteheide halduskohtule, et kohus ei ole omal initsiatiivil tema väiteid kontrollinud ning on jätnud välja selgitamata asjaolud kohtueelse menetluse läbimise kohta. Halduskohus on 10.09.
13. a määruses kohustamisnõude tagastamise osas selgitanud, et kuna kaebaja ei ole ise oma kaebusele tõendeid kohtueelse menetluse läbimise kohta esitanud, siis palus kohus vastustajal teatada, kas kaebaja on vanglale esitanud vaide enda ümberpaigutamata jätmise peale ja taotlenud enda ümberpaigutamise teostamist. Vanglalt saadud vastuse kohaselt ei ole kaebaja
14. a aastal vanglale vastavasisulist vaiet esitanud. Halduskohus on just toiminud nii nagu kaebaja on soovinud, ehk siis selgitanud oma initsiatiivil välja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise või mitteläbimise asjaolud. On ilmselge, et kohus ei saanudki seda asjaolu teisiti tuvastada, kui esitada info saamiseks päring vanglale, sest keegi teine, lisaks kaebajale endale selle kohta kohtule infot anda ei saanudki. Käesolevas asjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule 10.07.
15. a. Kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 kohaselt tuleb isikul, kui ta pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, esitada kaebus selle nõudega 30 päeva jooksul arvates päevast, kui talle tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti, lähtuski Tartu Vangla halduskohtule 2 teabe edastamisel
16. aastal esitatud vaietest. Kuna 2013 ei olnud kaebaja sellesisulist vaiet esitanud, siis nii ka halduskohtule vastati. Kuna halduskohus tuvastas, et kaebajal oli kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, siis oli kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamine õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
18. HKMS § 47 kohaselt võib seadus mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetaval on VangS § 11 lg 5 järgi õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega tuleneb vangistusseadusest kinnipeetavale vangla haldusakti või toimingu kohtus vaidlustamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamiseks.
19. Kaebaja arvates tõendab kaebaja poolt kohtueelse menetluse läbimist vangla vastus nr. 1-13/
20. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Vangla 08.07.
21. a kirjaga nr. 1-13/77-1 (tl 10) jäeti rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotlus. Nimetatud nõude osas luges halduskohus kohtueelse menetluse läbituks (vt vaidlustatud kohtumääruse p 7, tl 13). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kiri ei tõenda, et kaebajal on läbitud kohtueelne menetlus vangla kohustamisnõudes.
22. Seoses kohustamisnõudes kohtueelse menetluse läbimisega leiab kaebaja, et halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet sellega, et ei ole kontrollinud kaebaja kirjalikke pöördumisi alates
23. a detsembrist ja
24. a algusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu uurimiskohustus ei ole absoluutne ega saa tugineda kaebaja ebamäärastele viidetele vaidemenetluse võimaliku läbimise aja kohta. Selleks, et kohus saaks uurimispõhimõtet teostada, peab kaebaja olema kaebuses märkinud vähemalt seda, millisel kuupäeval ta vanglale kohustamisnõude esitas, millal on sellele vastatud, millisel kuupäeval on vanglale esitatud vaie ning vangla poolt koostatud vaideotsus. Kaebuses halduskohtule märkis kaebaja, et ta nõudis vanglalt kirjalikult enda ümberpaigutamist 15.11.2012, millele vangla vastas kirjadega 6-24/9289 ja 2-3/
25. Kaebaja väitel koostas ta seejärel vaide, mis lahendati 29.08.2012 (tl 1-2, tõlge tl 4). Käesoleval juhul pidi halduskohus seega kontrollima kaebaja eelviidatud väiteid vaidemenetluse läbimise kohta.
26. Ringkonnakohus nõudis Tartu Vanglalt välja kaebaja 15.11.2012 taotlused enda ümberpaigutamiseks ning Tartu Vangla 14.12.2012 vastuse nr. 6-24/9289, nr 2-3/3072, millega jäeti taotlus rahuldamata. Tartu Vangla selgitusest nähtub, et 14.12.2012 vastusele kaebaja vaiet ei esitanud. Seega on ebaõige kaebaja väide vangla 14.12.
27. a vastusele vaide esitamise kohta. Samas ilmneb, et kaebaja taotles enda ümberpaigutamist ka 27.01.2012 taotlusega, mille Tartu Vangla jättis 20.02.2012 otsusega nr. 6-24/939 rahuldamata. Kaebaja esitas otsusele vaide, mis rahuldati Tartu Vangla 26.04.
28. a otsusega nr. 1-11/17, millega tehti ettekirjutus kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks. Tartu Vangla 07.05.
29. a otsusega nr. 6-24/939-1 jäeti kaebaja taotlus teistkordselt 3 rahuldamata. Kaebaja esitas 04.07.2012 Tartu Vangla otsusele vaide. Tartu Vangla andis kaebajale 09.08.2012 tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kaebaja vaide puudusi ei kõrvaldanud, tagastas Tartu Vangla vaide 29.08.
30. a otsusega nr. 1-11/
31. Seega ei ole kaebaja ka seonduvalt 27.01.2012 vanglale esitatud taotlusega vaidemenetlust läbinud. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud asjaoludel on kaebaja kohustamisnõudega juba halduskohtusse pöördunud (haldusasi nr. 3-12-1945). Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 17.10.2012 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning vastav määrus on jõustunud. Kaebusest ega määruskaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks pärast 27.01.2012 taotluse esitamist pöördunud uue kohustamisnõudega Tartu Vangla poole, mis oleks vangla poolt rahuldamata jäetud ning mille osas oleks kaebaja seejärel läbinud vaidemenetluse.
32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid kohtueelse menetluse läbimise kohta kohustamisnõudes. Kaebaja seni esitatud väited kohtueelse menetluse läbimise kohta ei ole aga kinnitust leidnud. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kaebaja kohustamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud. Õige on ka halduskohtu selgitus, mille kohaselt ei võta kaebuse osaline tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda kaebusega uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Ernits /digitaalselt allkirjastatud/ Agu Timmi 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel