Obsah (5)

§ 8§ 21§ 13§ 15§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-

tja): Mederex Grupp OÜ (RK: 11601889), esindaja advokaat Rait Ratasepp Vastustaja (hageja): Võru Kinnisvara OÜ (RK: 10287913), esindaja advokaat Karina Lõhmus-Ein RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. septemberi 2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Mederex Grupp OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2. Võru Kinnisvara OÜ esitas Mederex Grupp OÜ vastu hagi 5488 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nimetati korterelamu korteriomanike üldkoosoleku otsusega OÜ Võru Kinnisvara (hageja) alates
3. augustist 2007 viieks aastaks Lembitu 4 elamu valitsejaks. OÜ-le Võru Kinnisvara anti volitus valitsejana kohtus ja kohtuväliselt esitada oma nimel nõudeid elamu valitsemisest tulenevate kõigi rahaliste nõuete, sh halduskulude, teenustasude ja muude valitsemise korraldamisest tulenevate summade, remondiks vajalike summade, vahendatavate teenuste eest tasutavate summade, viiviste, lepingutrahvide ja kõikvõimalike kahjusummade ning ümberarvestustest tulenevate summade sissenõudmiseks. Mederex Grupp OÜ (

tja) kanti

1. augustil 2009 Võrus Lembitu 4-100 asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse, korteriomandi reaalosa üldpind on 707,8 m
2. Korteriomanike
3. juuli 2007 ja
4. mai 2009 üldkoosoleku otsuste kohaselt on igal korteriomanikul kohustus teha igakuiselt makseid Lembitu 4 korteriühisuse remondifondi ning tasuda Lembitu 4 kinnistu koristamise ja korteriühisusele osutatud teiste teenuste eest. Üldkoosolek otsustas, et korteriomanikul lasub kohustus tasuda remondifondi ja teisi makseid arvestuskuule järgneva kuu
5. kuupäevaks. Nimetatud kohustuse tasumisega viivitamise korral on viivis tasumata summalt 0,07% iga maksetähtaega ületava päeva eest. Lembitu 4 korterelamu
6. a majanduskava kohaselt tasutakse alates 2009.a maist valitsejale teenustasu 1,64 EEK/m2 eest ja majahoidjale 0,96 EEK/m2 eest. Nimetatud üldkoosolekute otsused on

§ 8

lg 4 tulenevalt

tjale siduvad vaatamata sellele, et

tja ei olnud nende vastuvõtmise ajal Lembitu 4-100 korteriomandi omanik. Hageja on perioodi august 2009 kuni august 2010 eest esitanud

tjale igakuiselt arved remondifondi, välikoristuse ja teenustasu eest.

tja ei ole ühtegi talle esitatud arvet tasunud, mistõttu

tja võlgnevus märts 2011 seisuga oli 5488 eurot (85 875 kr).

tja on kohustuste täitmisega viivituses. Hageja ei soovi esitada nõuet hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste eest, kuid palub

tjalt välja mõista viivise põhinõude tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest 0,06% päevas. 2. Mederex Grupp OÜ hagi ei tunnistanud, leides, et see oleks tulnud jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ning lisaks on ka sisuliselt alusetu. Korteriomandiseadusest (

) tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda võlgnevuse tasumist enda nimel ja endale.

§ 21

lg 2 p-de 1 ja 5 kohaselt on valitsejal õigus pöörduda hagiga kohtusse kõigi korteriomanike nimel. Hageja on esitanud nõude

tja vastu enda nimel ja taotlenud kohtult väidetava võlgnevuse väljamõistmist hagejale endale, mitte aga Lembitu 4 asuva korterelamu korteriomanikele, mistõttu tuleks hagi jätta läbivaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagi on ka sisuliselt põhjendamatu. Hageja ei ole arvete väljastamisel lähtunud

1. juuli 2007 üldkoosoleku otsusest. Nimetatud üldkoosolekul otsustati (protokolli p 2.2), et väliskoristuse koefitsiendiks on 1,4 kr/m2 ning seda korrigeeritakse lähtuvalt alampalga muutusest. Teenustasu esialgseks koefitsiendiks määrati 0,53 kr/m2 ja seda korrigeeritakse lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutustest. Lembitu 4
2. a majanduskava kohaselt kulutati
3. aastal majahoidja töötasule 2 0.54 ja 0.64 kr/m2 ning
4. a 0.64 kr/m2 ja 0.96 kr/m
5. Jääb arusaamatuks, miks on hageja nõudnud aasta lõikes majahoidja töötasusid kahe erineva koefitsiendi alusel, kui vastavalt üldkoosoleku otsusele pidi koefitsienti korrigeeritama aasta alguses ning seejärel pidi see püsima muutmatuna terve aasta jooksul. Üldkoosoleku otsuse kohaselt on koefitsiendi korrigeerimine lubatud üksnes alampalga muutumise korral. Ei selgu, miks on
6. aastal koefitsiente suurendatud, kui alampalgamäär jäi samaks. Hagiavaldusele lisatud
7. a arvetest nähtub, et hageja on

tja suhtes kohaldanud koefitsienti 0,

2. a majanduskava kohaselt moodustas
3. a teenustasu (s.o muud valitsemisalased kulud ja valmisolekutasud avariiteenistuse ees) 1,40 ja 1,49 kr/m2 ning
4. a vastavalt 1,64 kr/m
5. Kuna üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi koefitsienti korrigeeritama aasta alguses ning seejärel pidi see püsima muutmatuna terve aasta jooksul, on arusaamatu, miks on
6. a kohaldatud kahte erinevat koefitsienti. Hagiavaldusele lisatud
7. a arvete kohaselt on hageja kohaldanud

tja suhtes teenustasu koefitsienti 1,64.

tja leiab, et hageja on siinkohal väljunud üldkoosoleku otsusega antud volituste raamest. Nimelt määrati üldkoosoleku poolt esialgseks teenustasu koefitsiendiks 0.53, mida tulnuks hakata korrigeerima vastavalt tarbijahinnamuutustele. Hageja seevastu on võtnud teenustasu määraks majanduskavast nähtuvalt 1,4. Üldkoosoleku otsusest ei tulene õigust lisada teenustele käibemaksu. Üldkoosoleku otsuse kohaselt oli teenuse arvutamise aluseks üksnes koefitsient ja korteriomandi üldpind, mille korrutise tulemusena saadi korteriomandi omanikule langev lõplik summa. Seega oli hinna sees ka teenuselt tasumisele kuuluv käibemaks. Hageja ei ole nimetatud teenuseid

tjale osutanud.

tjal on alust arvata, et hageja kasutab Lembitu 4 remondifondi raha oma igapäevases majandustegevuses, mis on aga vastuolus

§ 21lõikega 4.

Hageja kuritarvitab Lembitu 4 elanike usaldust ning tegelikkuses teenib nn remondifondi kogutav raha hoopis hageja muid majandustegevuse eesmärke. MAAKOHTU LAHEND 4. Tartu maakohus rahuldas OÜ Võru Kinnisvara hagi Mederex Grupp OÜ vastu ning mõistis

tjalt välja võlgnevuse 5488 eurot, viivised 942,72 eurot ja jooksva viivise põhinõudelt 0,06% päevas alates 21. märtsist 2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maaakohus Mederex Grupp OÜ kanda. Otsuse põhjendustes leidis maakohus, et kuna hageja on määratud Lembitu 4 korterelamu valitsejaks ja Lembitu 4 korteriomanike üldkoosolek on vastu võtnud otsused kaasomandi valitsemisega seotud summade tasumiseks ning

tja ei ole hagiavalduse kohaselt neid otsuseid täitnud, siis oli hagejal õigus esitada

tja vastu hagi. Seejuures arvestas maakohus Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05 ja ringkonnakohtu käesolevas tsiviilasjas 31. jaanuari 2011 määruse seisukohtadega, et

§ 21

ja Võru Lembitu 4 asuva elamu korteriomanike üldkoosoleku protokolli p 1 kohaselt otsustati anda valitsejale õigus esitada oma nimel elamu valitsemisest tulenevaid rahalisi nõudeid, koosmõjust tulenevalt on OÜ Võru Kinnisvara käesolevas asjas hagi esitamise õigus.

§ 13

lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõigulikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt

§ 15

lg 1 valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud paragrahvi lõige 3 näeb ette, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub

tjale alates

1. augustist 2009 5216/16 020 mõttelist osa kinnistust Võrus Lembitu 4 ja reaalosana mitteeluruum üldpinnaga 707,8 m
2. Hageja on esitanud

tjale arved (tl 17-30, 141-145), millest nähtuvalt nõuab ta

tjalt 3 võrdeliselt

tjale kuuluva kaasomandi suurusega august 2009 (19 päeva eest) kuni 31.detsember 2009 välikoristuse tasu tariifiga 0,64 kr/m2, teenustasu 1,64 kr/m2 ning remondifondi august kuni september 2009 ja mai 2010 kuni september 2010 11,0 kr/m2 ning oktoober 2009 kuni aprill 2010 ja oktoober 2010 kuni märts 2011 3 kr (0,19 eurot)/m

1. Korteriomanike poolt
2. mai 2009 üldkoosolekul kinnitatud
3. aasta majanduskava kohaselt kujunevad maja haldamiseks vajalikud vahendid korteriomanike igakuistest maksetest, millest alates maikuust 2009 1,64 kr/m2 moodustab valitsejale jooksva haldustegevuse korraldamiseks teenustasuna makstav ja vastavalt 0,64 kr/m2 ja 0,96 kr/m2 kulutatakse majahoidja töötasukuluks koos asendustasu, puhkusereservi ja riiklike maksudega; nimetatud summadele lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele. Maja remondifondi arvestatakse maist septembrini 11 krooni ja oktoobrist aprillini 3 krooni iga korteriomandi ruutmeetri kohta (tl 15). Korteriomanike
4. juuli 2007 korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud tariifid kinnitati protokolli p 2 kohaselt kuni maja korteriomanike uue vastavasisulise otsuseni. Seega muudeti uue
5. mai 2009 korteriomanike üldkoosoleku otsusega välikoristuse ja teenustasu tariife ning nähti ette, et nendele summadele lisandub ka käibemaks. Korteriomanike üldkoosoleku
6. mai 2009 ja
7. juuli 2010 üldkoosoleku otsustega kinnitatud majanduskavadega jäid muutmata
8. juulil 2007 maja remondifondi kogutavate igakuuliste maksete suurused.

§ 22

lg 2 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Maakohus nõustus hagejaga, et

tja lähtub teenustasu ja välikoristuse tasu suuruse puhul põhjendamatult korteriomanike 9. juuli 2007 üldkoosoleku otsusest, kuna hageja on nõudnud

tjalt teenustasu ja välikoristuse tasu perioodi august kuni detsember 2009 eest, mil teenustasu ja välikoristuse tasu on kindlaks määratud korteriomanike 15. mai 2009 üldkoosoleku otsusega. Maakohtu hinnangul ei ole asjakohased

tja vastuväited, et kui üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi koefitsienti korrigeeritama ainult aasta alguses, siis pidi see püsima muutmatuna terve aasta jooksul. Tulenevalt

§ 8

lg 4 kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata.

§ 8

lg 3 sätestab, et kui

või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Riigikohus on 2. novembri 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05 asunud seisukohale, et kaasomandi osa või korteri omandamisel peab omandaja arvestama sellega, et ta peab alates omanikuks saamisest osalema võrdeliselt teiste kaasomanikega elamu majandamiseks vajalike kulutuste katmises ning seda sõltumata tema teadlikkusest kulutustest; erisuseks on vaid juba sissenõutavaks muutunud, kuid võõrandaja poolt tasumata kulutused. Maakohus nõustus hagejaga, et välikoristuse tasu, teenustasu ja remondifondi maksete suurused ja maksmise põhimõtted on kehtestatud Lembitu 4 korteriomanike üldkoosoleku otsustega, mida ei ole vaidlustatud, mistõttu on need otsused

tjale täitmiseks kohustuslikud ning

tjal korteriomanikuna ei ole õigust keelduda

§ 8

lg 4 kohaselt üldkoosoleku poolt vastu võetud ja kõiki korteriomanikke puudutavate kohustuste täitmisest. Lembitu 4 korteriomanike

1. juuli 2007 üldkoosoleku protokolli punktist 2.
2. nähtuvalt otsustas korteriomanike üldkoosolek, et korteriomanikul lasub kohustus tasuda remondifondi ja teisi makseid arvestuskuule järgneva kuu
3. kuupäevaks, nimetatud kohustuse tasumisega viivitamise korral on viivis tasumata summalt 0,07 % iga maksetähtaega ületava päeva eest. Viiviste tasumise kohustus on fikseeritud ka hageja poolt

tjale esitatud arvetel. Hageja nõuab kohtus

tjalt viiviste tasumist 0,06% päevas võlgnevuselt

1. septembrist 2009 kuni
2. märtsini 2011 summas 942,72 eurot ning alates 21.märtsist 2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas põhinõudelt, so 5 488 eurolt. Hageja on esitanud viiviste arvestuse (tl 156).

tja on seletanud kohtuistungil (tl 183), et viiviste nõude suurusele ta vastu ei vaidle, kuid arvutuste osas vaidleb vastu. Samas ei ole ta esitanud kohtule omapoolseid arvutusi. Kohus leidis hageja poolt esitatud tõendite alusel, et viiviste nõue

1. septembrist 2009 kuni
2. märtsini 2011 942,72 eurot ning alates
3. märtsist 2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas põhinõudelt, so 5 488 eurolt, on tõendatud ja kuulub

tjalt väljamõistmisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

tja on väitnud, et ei ole 4 saanud teenust, mille eest hageja on arved esitanud, kuid ei ole oma väiteid tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt on Lembitu 4

1. a majanduskava kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega
2. mail 2009; valitseja esindaja on esitanud Lembitu 4 korteriomanike üldkoosolekul
3. juulil 2010 aruande
4. aasta majandustegevuse kohta ja koos korteriomanikega on läbi arutatud
5. aasta majanduskava;
6. Aasta majanduskava põhiseisukohad olid lisatud korteriomanikele saadetud üldkoosoleku kutsele. Valitseja aruanded ja majanduskavad, milles on kindlaks määratud maja haldamiseks korteriomanikelt saadud maksete ja remondifondi vahendite kulutamine, on kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku poolt.

tja keeldumine korteriomanike üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste alusel oma kohustuste täitmisest on õigusvastane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Mederex Grupp OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi 318,10 euro ja sellelt summalt viiviste väljamõistmise osas. Alternatiivselt palub apellant tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis

tjalt välja viivised 942,72 eurot ning jooksva viivise 0,06% päevas põhinõudelt alates

1. märtsist 2011 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub apellant tühistada otsus menetluskulude osas ja menetluskulud jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hagejal ei olnud õigust arvetel toodud summade väljaarvutamisel lähtuda
2. mai 2009 üldkoosoleku otsusest.
3. mai 2009 üldkoosoleku otsusega ei muudetud
4. juuli 2007 üldkoosolekul vastu võetud majanduskava koostamise ja kulude arvestuse aluseks olevaid põhimõtteid.
5. mai 2009 üldkoosolek kutsuti kokku üksnes
6. a majanduskava kinnitamise küsimuses, mitte aga majanduskava koostamise ja kulude arvestuse aluseks olevate põhimõtete muutmise küsimuses. Seega ei olnud
7. mail 2009 majanduskava kinnitamise kaudu võimalik kehtestada uusi tariife; 2) ei ole hageja tegelikkuses arvete koostamisel lähtunud
8. mai 2009 üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifidest.
9. a majanduskava kohaselt pidid maja haldamiseks vajalikud vahendid kujunema alates
10. a maikuust igakuistest maksetest 2,60 kr/m
11. Arvetest nähtuvalt ei ole viidatud tariifist kordagi lähtutud.
12. majanduskava järgi on väliskoristuse koefitsiendiks 1,4 ning seda korrigeeritakse lähtuvalt alampalga muutusest. Teenustasu esialgseks koefitsiendiks määrati 0,53 ja seda korrigeeritakse lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutustele. Seega ei ole valitseja järginud üldkoosoleku otsust ning on nõudnud

tjalt alusetute summade tasumist; 3) on nõue käibemaksu tasumiseks alusetu. Käibemaksu tasumise kohustus ei saanud tekkida

1. mail 2009 majanduskava kinnitamisega, nagu leidis maakohus, sest sellega ei saanud muuta
2. juuli 2007 kinnitatud majanduskava koostamise ja kulude arvestuse aluseks olevaid põhimõtteid; 5) alternatiivselt on apellant seisukohal, et maakohus on teinud sisult vastuolulise otsuse, leides, et nõude olemasolu ja suuruse väljaselgitamisel on asjaomane lähtuda
3. mai 2009 üldkoosoleku otsusest, samas kui viiviste väljamõistmisel on kohus tuginenud
4. juuli 2007 otsusele. Kui käsitleda
5. mail 2009 üldkoosolekul vastuvõetud majanduskava
6. juulil 2007 vastu võetud otsuse muutmisena, ei oleks kohus tohtinud viiviste väljamõistmisel varasemast otsusest juhinduda. Sellisel juhul oleks pidanud
7. aasta majanduskavas olema selgesõnaline viide
8. juuli 2007 üldkoosolekul kokku lepitud viivismäärale. Neis küsimustes, mille osas sooviti kohaldada
9. juuli 2007 üldkoosolekul vastu võetud tingimusi, tehti ka vastav viide varasemale üldkoosolekule. Nii toimiti nt kommunaalmaksete küsimuses, kus viidati
10. juulil 2007 üldkoosoleku otsusega kehtestatud kommunaalmaksete jaotuspõhimõttele. 5
11. Võru Kinnisvara OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole põhjendatud apellandi väide, et kohus oleks pidanud otsust tehes aluseks võtma korteriomanike
12. juuli 2007 üldkoosoleku otsusega kehtestatud kulude määrad. Nimetatud üldkoosoleku otsusega kehtestati Lembitu 4 korterelamu kommunaalkulude arvestamise, jaotamise ning majanduskava koostamise põhimõtted. Samas on üldkoosolek otsustanud, et need põhimõtted kehtivad kuni üldkoosoleku uue vastavasisulise otsuseni. Kuna Lembitu 4 korteriomanike üldkoosolek võttis
13. mail 2009.a vastu uue otsuse valitseja ja majahoidja teenustasude osas, siis kaotas kehtivuse
14. juuli 2007 otsus valitseja ja majahoidja teenustasude kohta; 2) ei nõustu vastustaja apellandi seisukohaga, mille kohaselt ei saa korteriomanike poolt tasumisele kuuluvate kulutuste summasid otsustada majanduskava koosseisus selle vastuvõtmisega.

§ 22

lg 1 p 2 ja 2 tulenevalt koostab valitseja kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid ning korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele. Vastavalt

§ 22lg 2 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid.

Osundatud regulatsioonist tulenevalt saab korteriomanike üldkoosolek kehtestada korterelamu majandamisega seotud kulude suurusi majanduskava koosseisus; 3) vastustaja on Lembitu 4 korteriomanikele valitseja teenustasu ja väliskoristuse teenustasu eest arveid esitades lähtunud Lembitu 4 korteriomanike

1. mai 2009.a otsustest. Vastustaja poolt korteriomanikele esitatud arved, ei ületa ühelgi juhul nimetatud üldkoosoleku otsusega vastu võetud teenuste suuruseid. Apellandi väide, et kohus on temalt vastustaja kasuks valitseja ja majahoidja teenustasude eest liiga suure summa välja mõistnud, ei ole õige; 4) oli vastustaja õigustatud arvete esitamisel teenustasudele käibemaksu lisama Lembitu 4 korteriomanike üldkoosoleku
2. mai 2009 otsusese alusel; 5) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et Tartu Maakohus on viiviste nõude lahendamisel lähtunud ebaõigesti korteriomanike
3. juuli 2007 üldkoosoleku otsusest. Korteriomanike üldkoosoleku otsused kehtivad seni, kuni neid ei muudeta või ei tunnistata kehtetuks. Korteriomanike
4. juuli 2007.a üldkoosoleku otsust viiviste osas ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud, seega on vastav otsus jõus. Apellandilt ei ole käesoleval juhul nõutud viivist kogu võimalikus ulatuses, vaid üksnes alates hagiavalduse esitamisest ja väiksemas määras, kui üldkoosoleku otsusest tulenevalt on võimalik nõuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on maakohtu otsus on kaevatavas osas õige ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hinnanud tõendeid ja ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
7. Maakohus rahuldas hagi.

tja on vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt välikoristuse ja teenustasu osas põhivõlgnevuse 318,10 eurot ja sellelt summalt viiviste välja mõistmise osas. Alternatiivselt vaidlustab

tja maakohtu otsust viiviste 942,72 eurot ja alates

1. märtsist 2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,06 % päevas põhinõudelt välja mõistmise osas. Apellatsioonimenetluses vaidleva pooled selles, kas hageja saab välikoristuse ja teenustasu 6 nõude esitamisel lähtuda korteriomanike
2. mai 2009 üldkoosoleku otsusest ja kas nimetatud otsusega muudeti korteriomanike
3. juuli 2007 üldkoosoleku otsuseid.
4. Maakohus tuvastas, et
5. juuli 2007 üldkoosoleku protokolli kohaselt kinnitas korteriomanike üldkoosolek mh kommunaalkulude arvestuse ja jaotamise ja majanduskava koostamise põhimõtted (kuni korteriomanike uue vastavasisulise otsuseni) ning majanduskava
6. augustist kuni
7. aasta lõpuni. Viivise suuruseks kehtestasid korteriomanikud 0,07 % tasumata summalt iga maksetähtaega ületava päeva kohta (I kd lk 13).
8. mai 2009 korteriomanike üldkoosoleku protokolli kohaselt kinnitas üldkoosolek
9. aasta majanduskava (I kd lk 14, 16). Majanduskava kohaselt kujunevad maja haldamiseks vahendid
10. aastal korteriomandi omanike igakuulistest maksetest. Alates maikuust 2009 on makse suuruseks 2,6 kr/m2 kohta, millest 1, 64 kr/m2 on valitsejale jooksva haldustegevuse teenustasu ja 0,96 kr/m2 kulutatakse majahoidja töötasukuluks koos asendustasu, puhkusereservi ja riiklike maksudega. Nimetatud summadele lisandub käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadustele. Kommunaalmaksed tasutakse vastavuses
11. juuli 2007 kinnitatud jaotuspõhimõtetele.
12. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et korteriomanike
13. juuli 2007 üldkoosoleku otsust välikoristuse ja teenustasu tariifi osas on muudetud korteriomanike
14. mai 2009 otsusega
15. aasta majanduskava kinnitamise kohta alates maikuust 2009, samuti nähti ette neile tariifidele lisada käibemaks.

§ 22

lg 1 p 2 kohaselt peab majanduskava sisaldama kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05 asunud seisukohale, et majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Seega ei ole põhjendatud apellandi seisukoht selles, et 2009. aasta majanduskava kinnitamise kaudu ei olnud võimalik kehtivalt kehtestada uusi tariife. Samas jäeti 15. mai 2009 otsusega muutmata korteriomanike 9. juuli 2007 otsus viivisemäära kehtestamise kohta, mis oli kinnitatud kuni uue vastavasisulise otsuseni. Kuna uut otsust viivise määra osas ei ole tehtud, kehtib viivise määra osas 9. juuli 2007 otsus. Hageja nõuab

tjalt viivist väiksemas määras, kui korteriomanikud on kehtestanud ja

tja ei ole vaidlustanud viivise aritmeetilist arvestust. 11. TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellatsioonkaebuse esitaja kanda, kuna kaebus jääb rahuldamata. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 7 Kersti Kerstna-Vaks