1-13-10079/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10079 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. novembri 2013 määrus kaebuse läbivaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
3. novembri 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
4. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 24.09.2013 avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 324 alusel Tartu Vangla valvur J.H. a suhtes. Avalduse kohaselt keeldus valvur J.H. 23.09.2013 peale õhtust loendust võtmast tema kirju, kuna N. Lebedev palus täita tema juuresolekul kinnipeetava kirjavahetuse kaardil aadressid ja kohtuasjade numbrid, mida valvur on kohustatud tegema kinnipeetava juuresolekul, kui kinnipeetav seda soovib. J.H. lõi kambri luugi pauguga kinni nii, et N. Lebedev oli vaevalt jõudnud näpud ära võtta. J.H. a käitumine on N. Lebedevi hinnangul ülbe ning valvur soovib ennast näidata suure ülemusena ning N. Lebedev on lihtsalt null (avaldaja sõnastus).
5. Tartu Vangla jättis oma 03.10.2013 teatega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, põhistas oma otsust järgmiselt. 2.1 KarS § 324 kirjeldatud süüteokoosseis räägib kinnipeetava võimalikust inimväärikuse alandamisest, diskrimineerimisest või tema õiguste ebaseaduslikust piiramisest ametiseisundit ära kasutades ning eeldab subjektiivsest küljest vanglas töötava ametiisiku poolset tahtlust kõigi süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. 2.2 J.H. avaldab 02.10.2013 vangla direktorile kirjutatud seletuses, et 23.09.2013 õhtul oli tal sektoris muid pakilisemaid asjatoimetusi nagu jalutused ja koristajate tööle lubamine. Samuti olid jäänud päevasel vahetusel korjamata kirjad E 3-st ja osaliselt E4 osakonnast. Kinnipeetav N. Lebedev nõudis, et J.H. kannaks tema kirjad sisse otse tema juuresolekul toiduluugi peal. Vangla kodukorras pole kirjas, et valvur peab seda tegema, lisaks on see ebamugav ja ei ole ohutu. Valvurite poolt on alati kirjad sisse kantud, kui tekib vaba moment, kas vahetuse jooksul öösel või päevasel vahetusel õhtul enne vahetuse üleandmist. Kirjad saavad sisse kantud ja Eesti Postile edasi antud. 2.3 Vangla asus seisukohale, et N. Lebedevi kaebuse näol on tegemist ilmselgelt pahatahtlikkusega, kuna antud küsimuse lahendamine kuulub pigem peaspetsialist-üksuse juhi pädevusse ning Tartu Vangla valvur J.H. a süüdistamine kuriteos on kohatu. N. Lebedevi ei ole ebaseaduslikult koheldud, tema õigusi ei ole mingil viisil piiratud ning teda ei ole Tartu Vanglas kuidagi diskrimineeritud, kuna Tartu Vangla toimetab nii N. Lebedevi kui teiste kinnipeetavate kirjad edasitoimetamiseks Eesti Postile. Valvur J.H. a tegevuses ei esine KarS § 324 ega ka ühegi teise Karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivse ega subjektiivse koosseisu tunnuseid ning kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui menetleja hinnangul esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi kuriteoavalduse esitamine ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse algatamiseks.
6. N. Lebedev vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, esitamata samas ühtki sisulist vastuväidet kaevatavas menetlusotsuses sedastatule. Kaebaja väitel on vangla „viinud juurdluse läbi ebaobjektiivselt, kiirustades ja rikkunud uurimisprintsiipi, pole üle kuulatud kõiki tunnistajaid“. 3.1 Ringkonnaprokuratuuri 22.10.2013 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Ringkonnaprokuratuur asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud ja seaduslik ning nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud põhjendustega. Ühtlasi märkis, et kaebaja etteheide, et Tartu Vangla ei kuulanud sündmuse asjaolude kohta üle tunnistajaid, on asjakohatu, kuna vastavalt KrMS § 193 lg-le 1 algab kriminaalmenetlus esimese uurimistoiminguga ning seetõttu pole kaalumismenetluse käigus lubatud läbi viia menetlustoiminguid, kuna see hägustaks kriminaalmenetluse alguse piire ning võib viia isikute kaitseõiguse rikkumiseni. Seepärast peab prokurör või uurimisasutuse ametnik (antud asjaoludel Tartu Vangla kui menetleja) esialgse otsuse kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise kohta vastu võtma kriminaalmenetluse ajendeid analüüsides. Menetlusotsustus võetakse vastu nende materjalide ja informatsiooni põhjal, mis on otsustamise hetkel uurimisasutuse või prokuratuuri käsutuses. 3.2 Veel selgitati kaebajale, et kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Seetõttu ei ole kriminaalmenetluse ülesandeks mitte ainult kuriteo asjaolude selgitamine, vaid ka kahtlustatavate põhiõigusi tagav kohtlemine ning isiku alusetu kahtlustamise vältimine. Kriminaalmenetlust ei saa alustada ainult kaebaja arvamusele tuginedes, kui puuduvad kuriteo objektiivset ja subjektiivset koosseisu kinnitavad asjaolud. 3.3 Kaebaja taotlust vastavalt KrMS § 1411 lg 2 rakendada Tartu Vangla ametnike K.T. , R.A. i, J.H. ja A.K. suhtes ajutine lähenemiskeeld tema õiguste kaitseks, kuna väidetavalt nimetatud ametiisikud mõjutavad kaebajat psühholoogiliselt, pidas ringkonnaprokuratuur sisutuks ja arusaamatuks, selgitades, et KrMS § 1411 lg 1 kohaselt võib kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel -2- isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise. Kuna kriminaalmenetlust ei ole alustatud ja tegemist ei ole ei alaealise kannatanu ega isikuvastase kuriteoga, jääb prokurörile arusaamatuks esitatud taotluse mõte ja eesmärk. 3.4 Kaebuses esitatud taotlus „Vastavalt RÕS § 10 lg 3 alusel anda mulle riigiõigusabi vormistamiseks dokumente ja kaitseks minu õigusi ja vabadusi eelmenetluses“ jäi prokurörile arusaamatuks ja sellest tulevalt reageeringuta.
7. Riigiprokuratuuri esitatud kaebuses taotleb N. Lebedev jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist J.H. a suhtes KarS § 324 tunnustel, kuna valvur ei tahtnud täita oma ülesannet, tema vabandused on otsitud, mugavusi saab valvur otsida väljaspool tööülesannet teiselt poolt vanglamüüri, ning tegemist oli lihtsalt oma võimu näitamisega. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSE SISU
8. Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja sellega kaasnevate materjalidega, asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud ning nõustus eelnevate menetlejate asjakohaste põhistustega, lisades täiendavalt järgmist. 5.1 KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. 5.2 Kõnealusel juhul puudub vajadus analüüsida detailsemalt KarS eriosa erinevaid süüteokoosseise, sh kaebaja viidatud KarS § 324, kuna materjalidest nähtuvalt ei ilmne valvur J.H. a tegevuses midagi kuritegelikku. Kaebaja pole viidanud ühelegi seadusele ega õigusaktile, mis kohustaks valvurit kinnipeetava kirjavahetust käitlema just selliselt nagu N. Lebedev nõudis. Isegi kui taoline õigusakt eksisteeriks, ei täidaks selle eiramine ühegi KarS eriosas sätestatud süüteo koosseisu. Kõnealusel juhul ei nähtu ka mingit N. Lebedevi kahjustavat tagajärge – tema sõrmi ei jäetud luugi vahele, puudub ka informatsioon, et kõnealused kirjad pole adressaadini jõudnud. 5.3 Kui kaebaja näeb J.H. a käitumises enda (teoga) solvamist või vanglaametnikule sobimatut käitumist, on tal oma õiguste kaitseks olemas vahendid väljaspool kriminaalmenetlust. 5.4 Kaebaja taotlus saada „tulenevalt KrMS § 206 lg 3 kõik kogutud materjalid mitte alustamise kohta“ ei kuulu rahuldamisele, kuna viidatud säte reguleerib kannatanu õigust tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kõnealusel juhul kriminaalmenetlust alustatud ei ole. TAOTLUSE SISU -3-
9. N. Lebedev soovib esitada kaebust Riigiprokuratuuri 05.11.2013 määrusele, kuna on rikutud õigusnorme ning määrus põhineb riigiprokuröri subjektiivsel arvamusel. Ta märgib, et on raske puudega invaliid, viibib vanglas ja tervisliku seisundi tõttu ei tööta. Tal puudub ka muu võimalus endale advokaadi valimiseks. Kuivõrd seadus lubab Riigiprokuratuuri määruse peale edasikaebust esitada üksnes advokaadi vahendusel, soovib ta õigusabi, et kasutada oma objektiivseid ja subjektiivseid õigusi ja vabadust esitada kaebust Riigiprokuratuuri määrusele. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
10. Ringkonnakohus, vaadanud läbi Riigiprokuratuuri määruse ja N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 7.1 KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. 7.2 Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. N. Lebedev on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 05.11.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna N. Lebedev ei ole KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada selle andmine. 7.3 RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib N. Lebedev Riigiprokuratuuri 05.11.2013 määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla ametniku suhtes KarS § 324 tunnustel. Hinnates N. Lebedevi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus. 7.4 Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus N. Lebedevi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Nõustuda tuleb Riigiprokuratuuri määruses märgituga, et antud asja materjalidest nähtuvalt ei esine valvur J.H. a tegevuses kuriteo tunnuseid. Kaebaja pole viidanud ühelegi seadusele ega õigusaktile, mis kohustaks valvurit kinnipeetava kirjavahetust käitlema just selliselt nagu N. Lebedev nõudis. Isegi kui taoline õigusakt eksisteeriks, ei täidaks selle eiramine ühegi KarS eriosas sätestatud süüteo koosseisu. Kõnealusel juhul ei nähtu ka mingit N. Lebedevi kahjustavat tagajärge, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine põhjendamatu.
11. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et N. Lebedevi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. -4- Maarika Kuusk Tiit Lõhmus -5- Mati Kartau