2-13-46743/13

2-13-46743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-46743 Tsiviilasi ** hagi ** vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja * *, isikukood *, elukoht * e-post: * Kostja * *, isikukood * *, elukoht *, e-post: * Kohtuistungi aeg
2. november 2013 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada * * (isikukood *) ja * * (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * * aastal * Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4.Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Menetluse käik 08.10.
6. a esitas * * Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse * * vastu abielu lahutuse nõudes. 09.10.2013 2013 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse. 06.11.2013 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled * * *, mille kohta on koostatud abieluakt nr * * Maavalitsuse perekonnaseisuametis. Poolte abielu ei olnud õnnelik. Kostjal on tugev alkoholisõltuvus, mille tõttu on hageja juba viimased kolm aastat tugevas stressis ja pinge all. Kostja alkoholiprobleemi ei tunnista. Kuna kostjaga ei ole saavutatud kokkulepet abielu lahutamise suhtes, siis soovib hageja abielu lahutada kohtus. Ühisvara puudub, samuti ei ole abielust sündinud lapsi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et viimane kuu aega on nad kostjaga eraldi elanud. See aja jooksul on hageja tervis paremaks läinud. Hageja andis kostjale korduvalt võimalusi ning pakkus erinevaid variante probleemi lahendamiseks, kuid kostjaga ta kokkulepet ei saavutanud. Seetõttu soovib hageja abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja kohtule kirjaliku seisukohta esitanud ei ole. Kohtuistungil selgitas kostja, et kõik hageja poolt väidetu vastab tõele. Käesolevaks ajaks on kostja loobunud alkoholi tarvitamisest. Ta mõistab hageja soovi abielu lahutada. Kostja ise abielu lahutada ei tahaks, kuid samas austab ta hageja soovi ning lahutusele vastu ei vaidle. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi 08.10.2013 päringu rahvastikuregistrisse, kust saanud andmete kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud * * *, mille kohata on * Maavalitsuses koostatud abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled sisuliselt ei vaidle abielu lahutuse nõude üle. Hageja on oma nõuet põhjendanud kostja poolt alkoholi kuritarvitamisega aastate vältel. Kostja on selle omaks võtnud. Koduse pingelise elu tagajärjel tekkisid hagejal tervisehäired. Hagejal oli takistatud oma tööülesannete täitmine. Pooled ei ela koos viimased kuu aega. Selle aja jooksul on hageja tervis paranenud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja on aastate vältel püüdnud poolte abielu hoida ning pakkunud kostjale erinevaid võimalusi saamaks lahendust kostja alkoholiprobleemile, ei ole põhjendatud arvata, et poolte abielu toimiks, kui kostja ei tunnista enda alkoholiprobleemi. 2 Kostja väited kohtus, et rohkem ta enam alkoholi ei tarvita, ei anna kohtule alust arvata, et pooled oma kooselu taastaks. Kohus, kuulates kohtuistungil pooli tuvastas, et hageja on oma soovis abielu lahutada kindel ning see otsustus on sündinud kaaludes kõiki argumente. Seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3