) § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse 4 2-10-62746 olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt võib üürnik üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile.
lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
lg 3 kohaselt üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. 5 2-10-62746 Asja lahendamisel pidas kohus vajalikuks lahendada menetluse käigus esitatud tõendite kogumise taotlus, selgitada pooltevahelise lepingu liiki ja lepingu alusel esitatud nõuete põhjendatust.
tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (
). Vastasel juhul kaotaks liisinguvõtja müügieseme puudustest tulenevad nõuded müüja vastu. Kui sellised lepingud on hinnatavad sõltuvalt oma sisust vara omandamisele suunatud lepingutena, on tegemist järelmaksuga müügi lepingutega, vallasasjade puhul reeglina ka omandireservatsiooniga müügiga. Kui ostuhinnale lisandub intress, on lisaks tegemist krediidilepinguga
järgi, kui krediidisaajaks on tarbija, siis lisaks tarbijakrediidilepinguga
Kui sellise lepingu esemeks on vaid eseme kasutamine, on tegemist vastavalt lepingu sisule kas üüri- või rendilepinguga. Sõiduki 19.01.2007 väljastatud registreerimistunnistuse kohaselt (tl 88) on sõiduki omanik Hansa Liising Eesti, sõiduki vastutav kasutaja osaühing XXX ja sõiduki kasutaja XXX. 05.12.2006 lepingu alusel makstav tasu koosneb igakuisest rendimaksest ja teenindustasust. Hageja ei ole 05.12.2006 lepinguga kohustunud lepingu eset omandama. Samuti ei ole tõendatud, et kostja XXX osaühing (pankrotis) oleks määranud müüja, kellelt hageja peab lepingu esemeks oleva sõiduki omandama
Rendilevõtjal ei olnud 05.12.2006 lepingus ette nähtud võimalust lepingu eseme omandamiseks lepingu lõppedes. Asjaolu, et hageja on 30.11.2010 lepingu esemeks oleva sõiduki peale lepingu lõpetamist võõrandanud (tl 41), ei tõenda seda, et tegemist oli rendilepingu sõlmimise hetkel kolmnurksuhtega müüja, hageja ja XXXXXX osaühingu vahel, kuna tegemist võis olla ka 7 2-10-62746 hageja poolt allüürilepingu sõlmimisega. Asjaolu, et hageja kasutab litsentsi alusel AVIS Liisingu nimetust dokumentidel, ei muuda lepingu sisu liisingulepingule vastavaks. Kohus leiab eeltoodust ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-21-06 väljendatud seisukohtadest tulenevalt, et 05.12.2006 lepingus ei sisaldunud kasutusrendi tüüpi liisingulepingule iseloomulikku vara kokkulepitud väljaostuhinnaga välja ostmise kokkulepet ja samuti ei sisaldunud lepingus hageja kohustust omandada kolmandalt isikult teatud ese ning anda see kokkulepitud tähtajaks XXXXXX osaühingu kasutusse, mistõttu ei ole tegemist
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.01.2007 registreerimistunnistuse väljaandmise hetkel oli sõiduki omanik Hansa Liising Eesti. Kohus leiab, et kuna registreerimistunnistuses toodud andmed ei ole õigustloovad, on võimalus, et seal ei kajastu tegeliku omaniku nimi. Samas võtab kohus arvesse, et pooled ei vaidle sõiduki omanikukande üle ja asjaolu, et andmetes võib kahelda, ei tähenda seda, et need õiged ei oleks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et 05.12.2006 lepingu kujul on peamiselt tegemist
sätestatud üürilepingu tunnustele vastava lepinguga, kuna 05.12.2006 lepingul ei ole liisingulepingule või rendilepingule iseloomulikke tunnuseid ja lepingu alusel andis hageja teisele lepingupoolele õiguse kasutada lepingu esemeks olevat vara, millest ei saa korrapärase majandamise reeglite alusel vilja. 6.2. Hageja ja kostja XXXon 01.08.2013 sõlminud käenduslepingu (tl 28), mille punkti 4 kohaselt vastutab käendaja 16.08.2008 rendilepingust nr XXXtulenevate kohustuste eest kogu oma varaga, sealhulgas väljaspool Eesti Vabariiki asuva ja tulevikus tekkiva varaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 27 214.09 eurot (425 808 krooni). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on 04.08.2008 sõlminud käenduslepingu, millega vastutab rendilepingust nr XXXtulenevate XXX osaühingu (pankrotis) kohustuste eest. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ja
lg 1 alusel, et kostja on solidaarvõlgnik ja vastutab rendilepingu nr XXXkohustuste täitmise eest. Hageja hagiavalduses esitatud nõue ei ületa käenduslepingus sätestatud vastutuse maksimumsummat.
punkti 3 kohaselt on kõrvalkohustusteks eelkõige leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
lg 3 kohaselt üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Üldtingimused rendilepingule punkti 7.
punkti 3 kohaselt kõrvalkohustus ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-169-08 toodud seisukoha kohaselt võib leppetrahvi tasumisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue lepingu ennetähtaegse lõpetamise summa tasumiseks on põhjendatud, ei kuulu vähendamisele ja tuleb rahuldada
8. Tasumata rendi- ja teenindusmaksete nõue 2 278.17 eurot Hageja kohaselt XXX osaühing (pankrotis) jättis õigeaegselt tasumata 05.12.2006 lepingu maksegraafiku (tl 29) kohaselt esitatud arved nr 2086232, 2086751 ja 2087262 (tl 34-36) summas 2 278.17 eurot. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
lõikele 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
esimese lõike kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-123-07 punktis 15 seisukohal, et hageja nõude aluseks olevat negatiivset asjaolu on raske tõendada ja asjaolu tõendamise koormis lasus kostjal. Tõendatud on ja vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja on 05.12.2006 lepingu alusel esitatud arved nr 2086232, 2086751 ja 2087262 (tl 34-36) summas 2 278.17 eurot. Kohus leiab, et hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st asjaolu, et XXX osaühing (pankrotis) või käendaja XXX ei ole võlgnevust tasunud, mistõttu on võlgnevuse tasumise tõendamiskoormis kostjal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu kohta ja ei ole eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohtadega kooskõlas tõendanud võlgnevuse tasumist hagejale. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejale ei ole 05.12.2006 lepingus nr XXX sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja
lg 1 kohaselt tuleb rahuldada hageja nõue rendi- ja teenindusmaksete välja mõistmiseks summas 2 278.17 eurot. 9. Viivisearvete nõue 1 131.54 eurot XXX osaühing (pankrotis) on viivitanud lepingujärgsete maksete tasumisega, millest tulenevalt on esitatud ka viivisearved nr 81242, 81247, 81319, 81394, 81466, 81589, 81668, 81733, 81786, 81801, 81905 ja 81961 (tl 48-49, 51-60) summas 1 131.54 eurot. 10 2-10-62746 Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on esitanud viivisearved nr 81242, 81247, 81319, 81394, 81466, 81589, 81668, 81733, 81786, 81801, 81905 ja 81961, kuna XXX osaühing (pankrotis) on olnud viivituses lepinguliste kohustuste täitmisel. Viivisearvete tasumise nõude kujul on tegemist iseseisva nõudega hagiavalduses, kuna viivisearvetel toodud viivisesumma ei ole arvestatud hagiavalduses esitatud tasumata arvete nr 2086232, 2086751 ja 2087262 arvestuse alusel vaid nendele arvetele eelnevalt teiste lepinguliste igakuiste maksetega viivitamise pealt arvestatud viivistega. Kohus leiab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-123-07 avaldatud seisukohast – hageja nõude aluseks olevat negatiivset asjaolu on raske tõendada ja asjaolu tõendamise koormis lasus kostjal – tulenevalt, on kostjal viivituses olemise või kohustuste täitmise tõendamise koormis. Kostja ei ole vastu vaielnud lepinguliste maksetega viivitusse sattumisele ja sellele, et viivisearved on tasumata. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue viivisearvete välja mõistmiseks summas 1 131.54 eurot tuleb
lõikes 3 sätestatud lepingu eseme võõrandamise ja
05.12.2006 lepingus nr XXXüldtingimuste punktides 8.3 ja 8.3.1 on sätestatud auto tagastamisel tehtavad toimingud ja nõuete esitamise korra, mille kohaselt kohustub rentnik tasuma rendileandjale auto ülevaatusel tuvastatud kahjustused, mille kokkuvõte ja kulutuste summa kalkulatsioon esitatakse rentnikule kahe nädala jooksul alates auto vastuvõtmisest. Üürnik vastutab üüritud asja kahjustumise eest
lg 2 kohaselt ja
lõikest 3 tulenevalt peab lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Juhul, kui XXX osaühing (pankrotis) rikkus üldtingimuste punktis 4.2.4 sätestatud kohustust tagastada auto lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel puhtaks pestuna, samaväärses seisundis ja komplektsuses, kui ta sai selle lepingu sõlmimisel, saab üürniku jaoks ettenähtavaks kahjuks olla üldtingimuste punktis 8.3 ja 8.3.1 sätestatud kahjustuste hüvitamise kulutuste kalkulatsiooni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et XXX osaühingule (pankrotis) ei saanud kahjustustega auto tagastamisel olla ettenähtavaks kahjuks hagejale tekkinud müügikahju hüvitamine
Ettenähtava kahjuna saab käsitleda üldtingimuste punkti 8.3.1 alusel kulutuste kalkulatsiooni alusel nõutud summa tasumist, mille kohta hageja on 14.01.2013 menetlusdokumendis avaldanud, et nimetatud nõuet ei ole esitatud. 12 2-10-62746 Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue müügikahju hüvitamiseks tuleb jätta
lg 3 alusel rahuldamata, kuna tegemist ei olnud ettenähtava kahjuga ja XXX osaühing (pankrotis) ei pidanud seda lepingu sõlmimise ajal ette nägema. 11. Kindlustusjuhtumite nõue 191.73 eurot Hageja nõuab kostjalt rendilepingu nr XXXpunkti 5 alusel 15.08.2010 toimunud kindlustusjuhtumi (tl 45-46) põhiomavastutuse maksmist 191.73 euro ulatuses (tl 47). Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Rendilepingu/teeninduslepingu nr XXXpunkti 5 kohaselt on kindlustatavateks riskideks õnnetusjuhtum, tulekahju, vandalism, vargus ja salongiklaasid ning põhiomavastutus on 3 000 krooni (191.73 eurot). Üldtingimuste punkti 4.2.11 kohaselt juhul kui autole tekkinud kahju kuulub vastavalt lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatele kindlustuse üldtingimustele ja/või sõidukikindlustuse üldtingimustele hüvitamisele, kohustub rentnik viivitamatult tasuma rendileandjale tiitellehe punktis 5 fikseeritud omavastutuse summa. XXXon 31.08.2010 täitnud autokindlustuse kahjuavalduse ankeedi (tl 45-46), mille kohaselt tekkis sõidukile parklas 15.08.2010 sõidukikahju ja kedagi süüdlast enam kohal ei viibinud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 15.08.2010 leidis aset kindlustusjuhtum. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et kui kindlustuskahju tekkimise korral ei ole võimalik kahju põhjustanud isikut tuvastada, tuleb kindlustatul tasuda lepinguga ette nähtud omavastutuse summa. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja 26.10.2010 arvel nr 500960 toodud kahjuhüvitamise juhtumi nõue summas 191.73 eurot ja hageja nõue tuleb üldtingimuste punkti 4.2.11 ja
Eeltoodust ja käesoleva otsuse punktidest 7, 8 ja 10 tulenevalt on hageja põhinõue põhjendatud leppetrahvi, tasumata rendi- ja teenindusmaksete ja kindlustusjuhtumi nõude osas summas (2 278.17 + 632.82 + 191.73) 3 102.72 eurot. 12. Viivisenõue Hageja nõuab viivise väljamõistmist 11.02.2011 seisuga summas 2 226.95 eurot ja kuni põhinõude täitmiseni protsendina 0,25% päevas põhinõudest.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 13 2-10-62746 Üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt pooled kohustuvad tasuma viivist kõigi lepingu kohaselt tasutavate summadega tasumise viivitamise korral 0,25% lepingu kohaselt tasutavast summast päevas. Kohus leiab, et kuna käesoleva otsuse punkti 10 kohaselt tuleb rahuldamata jätta hageja nõue müügikahju hüvitamiseks, tuleb hagiavalduses esitatud (tl 61) ja 11.02.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste nõude arvestust vähendada (2 226.95 – 801.22) 1 425.73 euroni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue 11.02.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste välja mõistmiseks tuleb rahuldada summas 1 425.73 eurot. Hageja on TsMS § 367 kohaselt esitanud taotluse edasiulatuvate viiviste välja mõistmiseks põhinõudelt summas 5 841.92 eurot. Kohus leiab, et kuna eelnevalt on käesoleva otsuse punktis 10 leidnud, et hageja müügikahju nõue tuleb jätta rahuldamata, on põhjendatud TsMS § 367 ja
lg 1 alusel välja mõista alates 12.02.2011 edasiulatuv viivis 0,25% päevas põhinõudelt summas (2 278.17 + 632.82 + 191.73) 3 102.72 eurot kuni põhinõude täitmiseni. 13. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja põhi- ja viivistenõue summas (5 841.92 + 3 358.49) 9 200.41 eurot kuulus osaliselt rahuldamisele summas (3 102.72 + 1 131.54 + 1 425.73) 5 659.99 eurot, tuleb jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 61.52% ulatuses kostja kanda ja 38.48% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.