Obsah (4)

§ 1047§ 134§ 1045§ 104

2-13-29353 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 1047

lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või 5 tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt

§ 1047

lõikele 2 on teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

§ 1047

lg 3 sätestab, et hoolimata § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

§ 1047

lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

1. Kohtupraktika kohaselt loetakse isiku kohta mistahes väidete avaldamist faktiväidete avaldamiseks. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena nagu nad on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RK TKo 3-2-1-145-07, p 13). Kohtupraktikast tuleneb, et isiku au on võimalik teostada tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamisega (RK TKo 3-2-1-53-07, p 18).
2. 20.12.2012.a avaldas kostja Internetilehel www.odnoklassniki.ru järgmised teated (toimiku lk 14, tõlge eesti keelde lk 15): „Kõiki, kes täna Maardus Noorte tänaval kell 16.30 said tunnistajaks sellele, et kuidas punane Citroёn sõitis otsa inimesele, palun võtta ühendust telefoni number XXXvõi politseiga“; „Täna XXX(X) sooritas otsasõidu inimesele ja sõitis ära“; „Minu vennale, vedas, jäi ellu“; „Aitäh kõigile, kes reageerisid. Auto number XXX. Asjaga tegeleb nüüd politsei“.
3. Antud tõendist nähtub kohtu hinnangul, et kostja avaldatu kohaselt sõitis hageja oma sõidukiga otsa kostja vennale ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Samuti avaldas kostja, et asjaga tegeleb politsei. Mõistliku isiku seisukohalt lähtudes avaldas kostja kohtu hinnangul seda, et hageja on sõidukijuhina toime pannud tõsise eksimuse, mis võib (sõltuvalt asjaoludest) olla hinnatav kuriteona või väärteona. Kostja ei avaldanud oma teates, et liiklusõnnetuse tagajärjel ei saanud tema vend tervisekahjustusi, mis oleks mõistliku isiku seisukohalt võinud välistada seesuguste järelduste tegemise avaldatud teate pinnalt.
4. Karistusseadustiku (KarS) § 119 järgi on ettevaatamatusest raske tervisekahjutuse tekitamine kuritegu. Samuti on KarS § 422 järgi kuriteoks mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. KarS § 423 kohaselt on kuriteoks mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
5. Vastavalt liiklusseaduse (LS) §-le 223 on väärteona karistatav mootorsõiduki juhu poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile mitteteatamine siis, kui teatamine on kohustuslik, on väärteona karistatav LS § 236 alusel. Ühtlasi on vastavalt LS §-le 237 väärteona karistatav liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine.
6. LS § 169 lg 4 järgi ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada muuhulgas siis, kui inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või kui liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli. Eeltoodud sätteid kogumis hinnates ning võrreldes neid kostja poolt avaldatuga, võib jõuda järeldusele, et kuigi kostja otseselt ei viita hageja poolt kuriteo või väärteo toimepanekule, on hageja sellise teo toime pannud. Kostja on jätnud avaldamata selle, et 6 tema vend väidetava liiklusõnnetuse käigus mistahes tervisekahjustusi ei saanud, millises olukorras oleks hageja lahkumine sündmuskohast ilma politseid teavitamata olnud lubatav. Kuivõrd kostja on jätnud avaldamata andmed oma venna tervisliku seisundi kohta, kuid on avaldanud, et tema vennal „vedas, jäi ellu“, võib mõistlik isik järeldada, et tegemist oli tõsise liiklusõnnetusega, mille käigus sai inimene viga. Tervisekahjustuste tekitamise korral võib tegemist olla juhi poolt väärteo või kuriteo toimepanekuga ning tervisekahjustuste põhjustamise tagajärjel sündmuskohalt lahkumine on seaduse järgi samuti karistatav.
7. Kohus leiab, et isiku poolt väärteo või kuriteo toimepaneku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral on tegemist au teotavate andmete avaldamisega. Selliste andmete avaldamine on

§ 1047lg 2 järgi õigusvastane, kui andmete avaldaja ei tõenda andmete tõelevastavust.

Kohus selgitas kostjale 23.08.2013.a pöördumises (toimiku lk 58-59), et kostjal tuleb tõendada avaldatud andmete õigsust. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja arvates sõitis hageja oma sõidukiga kostja vennale otsa, tuleb kostjal seda tõendada. Kohtu selgitusele vastates on kostja küll põhjendanud, millest lähtuvalt ta vaidlustatud teate avaldas, kuid ta ei ole tõendanud teates avaldatud andmete tõele vastavust.

1. Hageja on omaks võtnud 20.12.2012.a intsidendi toimumise Maardus Noorte tänaval ja selle intsidendi filmimise ning filmitu avaldamise, kuid hageja on selgesõnaliselt eitanud sõidukiga otsasõitu kostja vennale. Seega oleks tulnud kostjal tõendada, et 20.12.2012.a hageja sõitis enda juhitud sõidukiga kostjale otsa, millest tulenevalt tekkis hagejal kohustus teavitada juhtunust politseid ning sündmuskohalt mitte lahkuda. Kostja ei ole nimetatud asjaolude kohta kohtule tõendeid esitanud. Kostja ise on omaks võtnud, et tema vend 20.12.2012.a toimunu tagajärjel tervisekahjustusi ei saanud, mille tõttu ei saanud hagejal olla kohustust teavitada juhtunust politseid.
2. Kuivõrd kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid andmeid, lasus nimelt kostjal kohustus tõendada tema poolt avaldatu tõele vastavust. Kostja seletused ei ole tsiviilkohtumenetluses hinnatavad tõenditena. Kostja ei ole tõendanud, et hageja filmitud video järgi toimus liikuva sõiduga otsasõit tema vennale. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud 20.12.2012.a avaldatud andmete tõele vastavust, on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Kostja on ebaõigesti avaldanud, et 20.12.2012.a sõitis hageja Maardus Noorte tänaval otsa inimesele ja lahkus seejärel sündmuskohalt.
3. Hageja väited selle kohta, nagu nähtuks kostja poolt avaldatud teatest menetluse alustamine politsei poolt, ei vasta kohtu hinnangul siiski tõele. Kostja on avaldanud 20.12.2012.a teates: „Asjaga tegeleb nüüd politsei“. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest teabenõudele (toimiku lk 57) nähtub, et 20.12.2012.a on politseile telefoni teel saabunud teade, kus XXXteatas talle sõiduauto Citroёn otsasõidust kell 17.30 Maardus. Teade registreeriti ja avaldajale selgitati avalduse esitamise korda. 27.12.2012.a vesteldi telefoni teel XXX. 21.01.2013.a on registreeritud teade, et XXX pöördus kirjaliku avaldusega antud sündmuse osas. Kuna avaldajal tema andmetel tervisekahjustusi ei olnud ja varalist kahju kummalgi poolel ei olnud, registreeriti avaldus informatsioonina ja menetlust ei alustatud. Seega nähtub kohtule esitatud tõendist, et politsei siiski tegeles antud juhtumiga vaatamata sellele, et ei alustatud kriminaal- ega väärteomenetlust. Seega antud osas kostja ebaõigeid andmeid avaldanud ei ole.
4. Lisaks sotsiaalvõrgustikus teate avaldamisele heitis hageja kostjale ette ebaõigete andmete avaldamist Maardu linnas üles pandud kuulutustes. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et avaldatud oli järgmise sisuga kuulutus (toimiku lk 16, tõlge eesti keelde, lk 17): „Kõiki, kes 20.12.12 Maardus Noorte tänaval kell 16.30 said tunnistajaks sellele, et kuidas punane Citroёn XXX (mida juhtis XXX) sõitis otsa inimesele, palun võtta ühendust telefonil number XXX või politseiga.“ Kostja eitas kuulutuste avaldamist. 7
5. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja esitas ebaõigete andmete avaldamise nõude kostja vastu, tuli hagejal tõendada, et kõik ebaõiged andmed on avaldanud kostja. Kohus selgitas hagejale 23.08.2013.a pöördumises (toimiku lk 59), et kui teated avaldas kostja, tuleb hagejal seda tõendada. Hageja ei ole tõendanud Maardu linnas kuulutuste avaldamist kostja poolt. Hageja ei ole välja toonud, kellele kuulub viidatud kuulutuses avaldatud telefoninumber, millele oli viidatud ka kostja poolt sotsiaalvõrgustikus avaldatud teates. Kuulutused Maardu linnas võis avaldada kostja vend või mõni teine isik ning sellisel juhul ei saa kostjat pidada oma venna tegevuse eest vastutavaks.
6. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid sisaldava teate ainult Internetilehel www.odnoklassniki.ru.

§ 1047

lg 4 järgi tuleb kostjal avaldada enda kulul ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade. Hageja soovis, et kostja avaldaks nimetatud Internetilehel järgmise sisuga teate: „Teatame, et varasemalt minu leheküljele paigutatud informatsioon otsasõidu kohta minu vennale XXX sõiduautoga, mida juhtus XXX, ei vasta tegelikkusele. Politsei ei ole alustanud mingit kriminaal- ega väärteomenetlust XXXsuhtes. Toon oma vabandused XXX teadvalt ebaõige informatsiooni avaldamise eest.“ Antud teade peaks olema avaldatud vähemalt 14 päeva jooksul. 44. Kohus leiab, et hageja on soovinud kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamise teate avaldamist ulatuses, millises hageja ise ei ole nõuet esitanud ning mis ei vasta kohtu poolt tuvastatule. Kohus palus oma 23.08.2013.a pöördumises hagejal selgelt välja tuua, milliseid kostja poolt avaldatud andmeid peab hageja ebaõigeteks. Hageja selgitas 10.09.2013.a menetlusdokumendis, et ebaõiged on andmed hageja poolt Maardus Noorte tänaval kostja vennale otsasõidu kohta. 23.08.2013.a menetlusdokumendis ei toonud hageja välja, et kostja poolt avaldatud väide politsei tegevuse kohta oleks olnud ebaõige. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et politsei ei alustanud hageja suhtes kriminaal- ega väärteomenetlust ning kostja ei ole 20.12.2012.a teates väitnud midagi seesuguste menetluste alustamise kohta. Seetõttu ei saa hageja kostjalt nõuda ümberlükkava teate avaldamist selle kohta, et politsei ei ole alustanud kriminaal- või väärteomenetlust. 45.

§ 1047

lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamisel saab avaldajalt nõuda nende andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Tsiviilõiguslikes suhtes kohaldatavad õiguskaitsevahendid on loetletud

§-s 101, mille järgi võib muuhulgas nõuda kahju hüvitamist. Vabandamise näol ei ole tegemist õiguskaitsevahendiga ning hageja ei saa kostjalt nõuda vabandamist. Riigikohus on rõhutanud, et vabandamiseks kohustamiseks puudub õiguslik alus ning vabandamine on moraalne kohustus (RK TKo 3-2-1-17-05 p 28). Eeltoodu tõttu ei saa hageja kostjalt nõuda andmete ümberlükkamise avalduses vabandamist. Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd kostjaks on ühe isikuna ainult XXX, ei saa hageja kostjalt nõuda ümberlükkava teate avaldamist mitmuse vormis (väljendiga „teatame“).

1. Seega kuulub hageja ümberlükkava teate avaldamise nõue osalisele rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada avaldama veebikeskkonnas www.odnoklassniki.ru kostja leheküljel „XXX“ 14 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest järgmise sisuga teade: „Teatan, et varasemalt minu leheküljele paigutatud informatsioon otsasõidu kohta minu vennale XXX sõiduautoga, mida juhtis XXX, ei vasta tegelikkusele.“ Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele.
2. Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena 1000 euro väljamõistmist või alternatiivselt muu summa väljamõistmist kohtu äranägemisel. Mittevaraline kahju seisneb hageja maine kaotuses, isiklikes üleelamistes, mis on seotud tema au ja väärikuse teotamisega. Kostja poolt andmete avaldamine tõi kaasa muudatusi hageja sotsiaalses käitumises ja suhtlemises. Hageja töötab laste treeneri ja õpetajana ning hagejal on lai suhtlusring. Avaldatu 8 tõttu muutus õpilaste ja nende vanemate suhtumine hagejasse. Hageja sissetulek sõltub õpilaste arvust ning see võib negatiivselt avaldada mõju hageja finantsseisundile. Hageja vaimses elus on toimunud pöördumatud muutused.
3. Kostja vaidles hageja mittevaralise kahju nõudele vastu. Kostja ei avaldanud teadet laiemale üldsusele, vaid ainult oma sõpradele, kelle hulka hageja õpilasi või nende vanemaid ei kuulu. Kostja ise eemaldas vaidlusaluse teate Internetist. Hageja mittevaralise kahju nõue on suunatud alusetule rikastumisele. 49.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Vastavalt

§ 134

lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 134

lg 6 järgi võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks

§ 134

lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 50. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine

§ 1045

lg 1 p 4 alusel eeldab muuhulgas seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (RK TKo 3-2-1-169-11, p 12).

§ 134

lg 2 järgi isikuõiguste rikkumise korral tuleb kannatanule rahalist hüvitist maksta üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (RK TKo 3-2-1-4-12, p 14). Hüvitise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada rikkumise asjaolusid, eeskätt rikkumise intensiivsust ja kestvust. Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja (RK TKo 3-2-1-67-10, p 25).

1. Mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamisest, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RK TKo 3-2-1-18-13, p 22). Kohus peab sõltumata poolte taotlusest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ning kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid (samas, p 27). Arvestada tuleb rikkumise ulatust (samas, p 28).
2. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et au teotamise korral on põhjendatud välja mõista rahaline hüvitis, kui au teotamine põhjustas olulise ebamugavuse või negatiivse muudatuse isiku elukorralduses ja suhetes teiste isikutega ning kui isiku maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustada (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-12-22288, p 47). Vaatamata kostja tegevuse õigusvastasusele ei ole mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine õigustatud, kui kostja tegevusega ei ole mittevaralist kahju (hingelist valu ja kannatusi) põhjustatud sellises ulatuses, mis õigustaks kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-10-46710).
3. Kohus leiab, et vaatamata au teotava faktiväite avaldamisele kostja poolt ei ole hageja tõendanud ühegi sellise asjaolu esinemist, mis õigustaks kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kostja poolt toime pandud rikkumine ei olnud asjas kogutud tõendite pinnalt niivõrd intensiivne, et see õigustaks temalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.
4. Kohus selgitas hagejale 23.08.2013.a pöördumises (toimiku lk 58-59), et hageja ei ole 9 tõendanud vaidlustatud teate avaldamist piiritlemata isikute ringile ega seda, et avaldatu tõttu muutus inimeste suhtumine hagejasse. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning selgitas, et nõude aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagejal tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud ühegi sellise asjaolu esinemist, millega ta ise oma mittevaralise kahju hüvitise nõude sidus.
5. Hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatud teade oleks olnud suunatud avalikkusele. Hageja on iseenesest omaks võtnud, et kostja avaldatud teade oli sotsiaalvõrgustikus nähtav vaid tema „sõpradele“, kuid on leidnud, et Maardu sarnases väikelinnas on enamus inimesi omavahel tuttavad süüdistuse sisu tõttu oli tegemist skandaalse avaldusega. Oma väidete tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud kostja avaldatud teate tegelikku ulatust ega seda, et teade avaldas mistahes mõju hageja tutvusringkonnas, tema õpilaste või õpilaste vanemate hulgas. Kohtule esitatud teatest (toimiku lk 14-15) nähtub, et sellele reageeris üks isik.
6. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et teate avaldamise tõttu toimusid hageja elus pöördumatud muutused ning muutus hageja õpilaste ning nende vanemate suhtumine hagejasse. Hageja ei ole tõendanud, et tema elus oleks pärast teate avaldamist toimunud mistahes muutusi. Kuigi kostja ei ole hageja ees vabandanud, on kostja vabatahtlikult sotsiaalvõrgustikust avaldatud teate eemaldanud ning kostja on hagejale pakkunud menetluse käigus korduvalt võimalust lahendada vaidlus kompromissi teel. 57.

§ 104

lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

§ 104

lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 104lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et kostja oli ebaõigeid andmeid sisaldava teate avaldamisel üksnes hooletu. Käibes vajaliku hoole järgimisel oleks kostja saanud ebaõigeid andmeid sisaldava teate avaldamisel ja teate sõnastamisel saanud vältida hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamist. Kostja tahtlus teo toimepanekul on kohtu hinnangul välistatud seetõttu, et 20.12.2012.a leidis aset intsident hageja ja kostja venna vahel, mida hageja filmis. Sõltuvalt filmitud materjalist võis kostjale jääda ekslik mulje otsasõidust tema vennale.

1. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 1000 eurot on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud ega esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid nimetatud summas hüvitise väljamõistmist kostjalt. Antud asjas on tõendatud üksnes kostja poolt au teotavate andmetega teate avaldamine sotsiaalvõrgustikus ning sellise teo toimepanek hooletuse tõttu. Muud asjaolud (sh avaldatud teate leviulatus, negatiivsed tagajärjed hagejale jne) tõendatud ei ole. Kostja eemaldas vaidlusaluse teate sotsiaalvõrgustikust vabatahtlikult. Kohus leiab, et eelviidatud asjaolude tõttu ei ole põhjendatud ka hageja alternatiivne nõue mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja poolt toime pandud rikkumine oli sedavõrd vähese intensiivsusega, et see ei õigusta kohtu hinnangul temalt mistahes ulatuses mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kostja rikkumist on võimalik heastada samas kohas ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate avaldamisega. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivise nõue.
2. Täiendavalt märgib kohus, et kostja esitatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 14.08.2013.a (toimiku lk 77-89) ei ole käesolevas vaidluses asjakohane tõend.
3. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 tuleneb, et kui 10 hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
4. Antud asjas rahuldas kohus hageja nõude ainult selles osas, mis puudutas ebaõigete andmete ümberlükkamise teate avaldamist. Viidatud osas pakkus kostja hagejale korduvalt kompromissina, et avaldab teate, mille sõnastus erines kohtulahendis toodud sõnastusest, kuid hageja ei nõustunud kostjaga kompromissi osas läbirääkimisi pidama. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb antud asjas jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 11