) § 129 mõistes. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Perekonnaseaduse (
) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse 2 2-13-43507 nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Avaldaja XXX on puudutatud isiku XXX ema. Nende kaasomandisse kuuluvad 01.07.2008.a surnud XXXpärandvaraks olnud korteriomandid asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX), XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ja XXX, Tallinn (registriosa nr XXX). Avalduses taotleb avaldaja kohtupoolset luba XXXasuva ühetoalise korteriomandi puudutatud isikule kuuluva osa kinkeks avaldaja vanemale pojale teisest abielust ja puudutatud isiku poolvennale XXX. Korteriomandi kinkimise eesmärgina on avaldaja märkinud, et XXXon kavatsus talle kingitav korter võõrandada ja selle müügist saadava raha ning täiendava omafinantseeringu abil omandada suurem korter XXXperele. Esitatud asjaolude põhjal ei ole kohus veendunud, et avalaja poolt taotletav tehing ei ole puudutatud isiku XXX huvides. Kohtul puudub kahtlus selles, et perekonnasisesed suhted on sõbralikud ja üksteist toetavad ning puudutatud isik oleks ise kõnesoleva tehinguga nõus. Seetõttu on iseenesest arusaadav perekonna soov parandada puudutatud isiku poolvenna XXX pere elamistingimusi. Siiski nõustub kohus puudutatud isikule määratud esindaja seisukohaga, et antud juhul soovib avaldaja puudutatud isiku vara võõrandada, jäädes ilma adekvaatsest vastusooritusest. Kõnesoleva tehingu puhul ei saaks kohtu hinnangul õigustatud isikute huve arvesse võttes rääkida tehingust, mis aitaks kaasa alaealise XXX elujärje parandamisele. Eelnimetatud seisukohta on asjas avaldanud ka eestkosteasutus. Puudutatud isikule määratav esindaja märgib õigesti, et puudutatud isik on alles 16-aastane ja ta on hetkel avaldaja ülalpidamisel ning seega pole pidanud veel tõsiselt oma edaspidise elu korraldamise üle mõtlema. Kohtule on selge, et taotletava tehinguga kaotaks puudutatud isik märkimisväärse rahasumma, mida puudutatud isik saaks tulevikus enda hüvanguks edukalt kasutada. Alaealise puudutatud isiku tuleviku kindlustamine on kohtu hinnangul eriti vajalik olukorras, kus puudutatud isik on ise selgitanud, et tal konkreetsed edasiõppimise või muid tulevikuplaanid puuduvad. Esindaja märgib õigesti, et vanema poja elamistingimuste parandamise soov on mõistetav, kuid seda ei tohi teha teise lapse arvelt. Kohus märgib, et taoline kohtulahend oleks vastuolus
§-s 123 sätestatuga, kuivõrd see jätaks lapse huvid tahaplaanile. Käesoleval hetkel avaldaja poolt märgitud perekonna majanduslik hea seis ei ole kohtu hinnangul piisav alus tehingu tegemise lubatavuse õigustamiseks. Kokkuvõtteks leiab kohus, et asjaomaste õigustatud isikute huvid tehingu tegemiseks ei ole antud juhul kaalunud üle alaealise huve. Seega peab kohus põhjendatuks avaldajale XXX asuva alaealisele kuuluva korteriomandi osa võõrandamiseks luba mitte anda. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 172 lg-ga 3 jätab kohus puudutatud isikule riigi kulul määratud esindaja õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.