← Eesti

2-12-6527/12

Tsiviilasi nr: 2-12-6527 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-12-6527 Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2012.a, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Im

§-st 8 tuleneva täitemenetluse eesmärgi sisustamisel lähtuda üksnes sissenõudja huvidest ja täitedokumentidest, vaid peab arvestama ka lapse õiguste ja huvidega, kellest antud juhul otseselt oleneb täitedokumendi täitmine. Kohtumääruste täitmine on raskendatud lapse tervislikust seisundist ja lapse isast tulenevatest põhjustest (puudulikud vanemlikud oskused, vägivaldsus (kriminaalmenetlus on käimas), verbaalse kommunikatsiooni puudumine lapse ja isa vahel /lapse isa ei mõista eesti keelt)). Kohtutäitur jättis täitemenetluse raames lapse huvid arvestamata ja lähtus eeskätt sissenõudja huvidest, rikkudes sellega

-is sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ning jättis järgimata ka

§-s 8 sätestatud täitemenetluse eesmärgipärasuse. 2. Kohtutäitur jättis 02.03.2012 otsusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 03.02.2012 otsusele täiteasjas nr 026/2010/447 rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et sunniraha määramine avaldajale on õigustatud, kuna avaldaja on korduvalt hoidunud kõrvale Harju Maakohtu 2

(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 21.09.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-50766 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2010 määruse tsiviilasjas nr 2-08-16627 täitmisest. Kohtutäituri otsuse kohaselt jättis avaldaja kohtumääruse täitmise kontrollil puudutatud isiku kohtumistele toomata kuuel korral. Avaldaja jättis lapsega kohtumisele tulemata kas enda tervisliku seisundi, lapse haiguse või lapse keeldumise tõttu isaga kohtumast, seega avaldajast sõltumatutel asjaoludel. Sõltumata täiteasjas püstitatud eesmärkidest on lapsel õigus ja vabadus otsustada, kas ta soovib teise vanemaga suhelda. Lapse õigust tuleb käsitleda antud täitemenetluses ülimuslikuna. Lapsel on tervislikke probleeme (sh psüühilisi) ning aeg-ajalt ta ei soovi isaga suhelda. PKS § 124 lg 1 kohaselt tuleb emal kui isikuhoolduse teostajal hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine keelatud. Sissenõudja õiguste tagamisel tuleb arvestada lapse kui isiksusega ja ema poolt lapse mahajätmine viimase ärevusseisundis (lapsel on diagnoositud psüühika- ja käitumishäired) on vastuolus lapse tervise ja heaoluga. Hindamaks, kas avaldaja jättis täitmata kohtumäärused, tuleb rikkumise tuvastamisel lähtuda lapse huvidest. Avaldaja ei takistanud kohtumääruste täitmist ja avaldajat ei saa pidada vastutavaks selle eest, et laps kasutab oma põhiseadusest tulenevat õigust keelduda vanemaga suhtlemast ning keeldub kategooriliselt jääma lasteaeda nendel päevadel, millal kohtu poolt on määratud toimuma lapse ja isa kohtumised ilma ema ja kõrvaliste isikute juuresolekuta. Sunniraha määramine on põhjendatud juhul, kui täitedokumendi täitmata jäämine on tingitud üksnes kohustatud isiku tahtest või raskest hooletusest ja sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et sunniraha motiveerib kohtulahendit täitma. 3. Puudutatud isik S N A palus jätta avaldaja kaebused rahuldamata. Erinevad kohtuastmed (Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus) on teinud poolte ühist last puudutavates tsiviilasjades arvukalt määrusi, millised on avaldaja poolt rikutud sisuliselt terves ulatuses. Käesolevaks ajaks enam kui neli aastat kestnud kohtumenetlus on veenvalt tõendanud, et avaldaja näol pole tegemist õiguskuuleka isikuga, keda pole võimalik panna kohtulahendeid nõuetekohaselt täitma. Avaldaja interpretatsioon kohtumääruse täitmise kohta on asjakohatu ja annab tunnistust tema püüdest õigusemõistmist jätkuvalt naeruvääristada. Kohtud on kõnesolevat määrust tehes mitmel korral detailselt kuulanud ära mõlema kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ja lapsele määratud advokaadist esindaja ning jõudnud veendumusele, et määratud suhtlemiskord on lapse huvides. Tsiviilasja nr 2-10-50766 materjalides nähtub lapse esindaja ja lastekaitsetöötajate korduvalt väljendatud mure, et avaldaja töötleb intensiivselt 4-aastast last, kultiveerib temas hirmu teise vanema vastu ja kasutab seda põhjendusena kohtumääruse ignoreerimisel. 3-4 aastane lapse ei tee iseseisvalt otsustusi vaid käitub vaistlikult nii, nagu käitub temaga kooselav vanem. Avaldaja arusaam, et ta täidab suhtlemiskorra määrust korrektselt jalutades määratud päevadel lasteaiani ja tagasi, last lasteaeda mitte jättes ja seega kohtumised võimatuks muutes, ei kannata kriitikat. Põhjendus, et laps ei soovivat lasteaeda jääda, pole kohtumääruse ignoreerimise õigustus. Kohtutäituri võimalused sundida suhtlemiskorra määrust ignoreerivat vanemat seda täitma on suhteliselt piiratud. Kohtutäitur on korduvalt avaldajale selgitanud, et kohtumäärust tuleb täita vabatahtlikult ning heas usus. Käesoleval juhul ei ole tegemist kohtulahendi mõnekordse ja vabandatavatel asjaoludel rikkumise, vaid pikaajalise ja süstemaatilise tegevusega, mille eesmärgiks on last kõlbeliselt rikkuda ja välistada lapse kontaktid isaga. Seega on seadusega võimaldatud sunnimeetmete (ja nendega hoiatamine) rakendamine ainuke võimalus mõjutada avaldajat seadusjõus olevaid kohtulahendeid täitma. Harju Maakohtu 09.02.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-16627 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2011 määrusega samas tsiviilasjas määrati, et alaealisel S H J Vl on lubatud lahkuda Eesti Vabariigist vaid tema vanemate ühisel nõusolekul. Avaldaja seda ei teinud (isegi ei teavitanud enne lapse Itaaliasse toimetamist), misjärel Eesti Vabariigi Justiitsministeerium algatas menetluse lapse 3
(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 tagasitoomiseks
  1. Haagi Lapseröövi Konventsiooni alusel. Kuna avaldaja keeldus edasiselt last Eestisse tagastamast suunati asi lahendamiseks Milano Alaealiste Kohtule, kes tegi eelmärgitud konventsiooni alusel otsuse laps Eestisse tagastada. Seega toimetati kohtulahendi vastaselt Itaaliasse viidud laps Eestisse tagasi Itaalia kohtulahendi alusel ja sunnimeetmete abil. Lapse Itaalias viibimise ajal rikkus avaldaja Eesti kohtute poolte tehtud suhtlemiskorra määrusi ning keeldus ka edasiselt kohtumääruse kohaselt ärajäänud kohtumisi asendamast. Avaldaja teguviis on käsitletav vanema õiguste kuritarvitamisena ja sellele on korduvalt tsiviilasja nr 2-10-50766 menetlemisel juhtinud tähelepanu nii kohus kui avalikku huvi kaitsma määratud menetlusosalised. Kohtutäitur tegi korduvalt avaldajale kirjalikke ettepanekuid kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks, käis Keilas kohtumäärusega sätestatud kohas olukorda kontrollimas ja hoiatas avaldajat, et kohtumääruse jätkuval ignoreerimisel on täituril õigus määrata sunniraha. Avaldaja vastas kohtutäituri teavitustele ülbe sisuga ekirjadega. Avaldaja kaebuse rahuldamine tähendaks tema poolt valitud taktika aktsepteerimist ning muudaks lapse ja tema isa õiguste kaitseks kohtupidamises tehtud lahendite täitmise võimatuks. Kohtutäitur on toiminud talle antud õiguste piires arvestades kujunenud olukorda ning määranud sunniraha seadusega lubatud minimaalses ulatuses.
  2. Kohtutäitur Mati Roodes palus jätta kaebused rahuldamata. Seoses suhtlemiskorra määramisega Harju Maakohtu poolt on kohtutäitur teostanud kontrolle 18.05.2010, 01.06.2010, 06.07.2010, 03.08.2010, 04.11.2011 ja 11.11.
  3. Ühelgi eelnimetatud kuupäeval avaldaja koos lapsega kokkusaamisele ei ilmunud. 01.12.2011 saatis kohtutäitur avaldajale sunniraha määramise hoiatuse, millega kohustas avaldajat 13.01.2012 täitma Harju Maakohtu määrust nr 2-10-50776 ja Tallinna Ringkonnakohtu määrust nr 2-08-16627, vastasel juhul on kohtutäitur sunnitud määrama avaldajale sunniraha. 13.01.2012 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale sunniraha määramise hoiatuses täiteasjas nr 026/2010/447 ja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. 03.02.2012 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. 03.02.2012 sunniraha määramise otsuses kohtutäitur otsustas nõuda avaldajalt Harju Maakohtu määrusest nr 2-10-50766 ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nr 2-08-16627 tuleneva kohustuse täitmatajätmise tulemusena sisse sunniraha summas 192 eurot, mis kuulus tasumisele 30 päeva jooksul. 01.12.2011 sunniraha määramise hoiatusest sõltumata ei ole avaldaja kohtumäärusi täitma asunud.

§ 261

lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud täitaja jooksul täidetud. Seoses pideva kohtumääruse mittetäitmisega oli kohtutäitur sunnitud kohtumääruste täitmiseks kasutusele võtma kõik seaduses lubatud sunnimeetmed. Kuna avaldaja ei olnud sunniraha määramise hoiatuses märgitud tähtaja jooksul asunud täitma Harju Maakohtu määrust nr 2-10-50776 ja Tallinna Ringkonnakohtu määrust nr 2-08-16627, oli kohtutäitur sunnitud määrama avaldajale sunniraha.

  1. Harju Maakohus jättis rahuldamata E V-D M kaebused Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 03.02.2012 otsuse peale täiteasjas nr 026/2010/447 ja 02.03.2012 otsuse peale täiteasjas nr 026/2010/
  2. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Kohus leidis, et kohtutäituri poolt sunniraha määramise hoiatuse tegemine avaldajale oli igati õigustatud kuna avaldaja on korduvalt hoidunud kõrvale Harju Maakohtu 21.09.2011 määruse nr 2-10-50766 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2010 määruse nr 2-08-16627 nõuetekohasest täitmisest. 01.12.2011 saadetud sunniraha määramise hoiatusest sõltumata ei ole avaldaja kohtumäärusi täitma asunud.

§ 261

lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud täitaja jooksul täidetud. Seoses kohtumääruste pideva mittetäitmisega oli kohtutäitur sunnitud kohtumääruste täitmiseks kasutusele võtma kõik seaduses lubatud sunnimeetmed. Kuna avaldaja sunniraha määramise hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei asunud Harju Maakohtu 4

(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 määrust nr 2-10-50776 ja Tallinna Ringkonnakohtu määrust nr 2-08-16627 täitma, oli kohtutäitur sunnitud määrama avaldajale sunniraha. Kohus selgitas, et avaldajal on võimalik pöörduda kohtu poole suhtlemiskorra muutmiseks, kui Harju Maakohtu 21.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-50766 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2010 määrusega tsiviilasjas nr 208-16627 määratud suhtlemiskord on avaldaja arvates poolte ja lapse huvidega vastuolus. 6. E D M palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus millega kaebused rahuldada või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kohtutäitur Mati Roodese kanda. Vastavalt

§ 179

lg-le 2 võib kohtutäitur kohaldada kohustatud isiku suhtes käesoleva seadustiku § 183 sätteid, kui viimane takistab sundtäitmist. Nimetatud sättega on seadusandja jätnud kohtutäiturile kaalutlusõiguse, mis eeldab kohtutäituri poolt otsustamist, kas tegemist on sundtäitmise takistamisega. Kohus on jätnud arvesse võtmata seisukoha, mille kohaselt on seadusandja kohtutäiturile andnud õiguse otsustada, kas elulisi asjaolusid arvestades on tegemist sundtäitmise takistamisega või mitte. Kohus on määruses korranud üldreeglit, mille kohaselt formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäituril õigus lahendada kohtulahendi sisulisi küsimusi. Kohtu seisukoht on segadust tekitav, sest lahendis on märgitud, et kohtutäitur peab eelkõige lähtuma kohtuotsusest. Nimetatu viitaks justkui täitemenetluse piiratud dispositiivsusele, samas pole määruses kõne alla võetud, miks kohtutäitur ei ole arvestanud oma kaalutlusotsuste tegemisel elulisi asjaolusid, ega teinud kindlaks kohtulahendite täitmist takistanud asjaolusid ja analüüsinud, kas sunniraha määramise hoiatuse ja sunniraha otsuse tegemise kaudu on võimalik saavutada tulevikus kohtulahendite täitmine. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei või kohtutäitur tegeleda täitedokumendi sisuliste vaidlusküsimustega, kuid sunnivahendi määramine on kohtutäituri kaalutlusotsus, mida kohtutäitur võib, aga ei ole kohustatud rakendama. Avaldaja arvates on kohtutäitur kohustatud otsustama, kas sunniraha määramise abil on võimalik tagada kohtulahendite täitmine. Selleks peab kohtutäitur andma hinnangu põhjustele, mis on takistuseks kohtulahendite täitmisele, sh arvestama lapse huvide ja õigustega. Kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et suhtlemiskorrast kinnipidamist ei ole

§ 183

kohaselt võimalik tagada üksnes avaldajal.

§ 183

kohaselt kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Käesoleval juhul ei olene kohtulahendi täitmine üksnes avaldajast, vaid oleneb ka lapsest. Tähelepanuta on jäetud erilised asjaolud, milleks on lapse tervislik seisund ja sellest tulenevad erivajadused. Lapsel esinevad psüühikaja käitumishäired ning on oluline aktsepteerida lapse raskusi teatud olukordades toime tulla ja tema soovi pingeolukorda vältida. Laps vajab kasvukeskkonda, kus on turvalised lähisuhted, hoidvad ja toetavad täiskasvanud. Lapse sundimine isaga kohtumiseks kahjustab oluliselt lapse suhet isikuga, kellega teda kohtuma sunnitakse, samuti inimesega, kes last sunnib. Sündmused lapse elus peaksid olema prognoositavad, ebakindlus tuleviku suhtes võib viia pingelisse, vaenulikku olukorda. PKS § 124 lg 1 kohaselt tuleb emal kui isikuhoolduse teostajal hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine keelatud. Sissenõudja õiguste tagamisel tuleb arvestada lapse kui isiksusega ning ema poolt lapse maha jätmine viimase ärevusseisundis on vastuolus lapse tervise ja heaoluga. 5

(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 Seega enne sunniraha määramist (kaalutlusotsuse tegemisel) on kohtutäitur seadusest tulenevalt kohustatud hindama, kas sunniraha määramise abil on võimalik tagada kohtulahendite täitmine või mitte. Selleks peab kohtutäitur välja selgitama põhjused, miks ei ole kohtulahendit täidetud ja seejärel andma hinnangu põhjustele, mis on olnud takistuseks kohtulahendite täitmisele, sh arvestama lapse huvide ja õigustega ning vajadusel koguma tõendeid. Kui kohtutäituril tekib kohtulahendi täitmisel küsimusi, sh kaalutlusotsuse tegemisel, kas on otstarbekas teha sunniraha määramise hoiatus, määrata sunniraha, siis

§-st 8 ja §-st 26 tulenevast eesmärgist ja uurimisprintsiibist, on kohtutäitur kohustatud koguma vajaliku teabe ja arvestama täitemenetluse läbiviimisel lapse huvidega. Kohus jättis kõik eelnimetatud väited ja avaldaja poolt kohtule esitatud tõendid analüüsimata ja arvestamata ning ei põhjendanud, miks tõendeid ei arvestatud. Kohtutäitur ega kohus ei arvestanud avaldaja väidet ega tõendeid, et sissenõudja ei ole käitunud täitemenetluses hea usu põhimõttega kooskõlas ja eksitas kohtutäiturit ja sellest tulenevalt oli põhjendamatu avaldajale sunniraha määramine. Sissenõudja nõudis kohtutäiturilt kohtulahendi täitmist ajal, millal talle oli teada, et avaldaja ei saanud tulenevalt oma tervislikust seisundist Itaalia Vabariigist Eestisse naasta. Sissenõudja tegi ettepaneku kohtuda Tallinnas loomaaia värava juures ning kaasas kohtutäituri ja lastekaitsetöötajad, et kõik saaksid veenduda, et avaldaja ei ilmunud kohtumisele. Samuti jättis kohus tähelepanuta avaldaja fakti, mille kohaselt laps keeldub isaga suhtlemast sissenõudja hirmutava käitumise tõttu. Lapse psühhiaater on leidnud, et käesolevalt domineerib sissenõudjal võitlev, enesekeskne hoiak, mis on saanud takistuseks isa ja lapse suhte arengule. Sissenõudja vägivaldne käitumine, empaatiavõime puudumine, puudulikud vanemlikud oskused, keelebarjäär lapsega (lapse isa ei valda eesti keelt, laps ei oska inglise ega rootsi keelt) on peamised põhjused, miks laps ei usalda isa ja väldib temaga suhtlemist. Laste näol ei ole tegemist täitemenetluse objektidega, mille osas subjektid ja kohtutäitur saavad omal äranägemisel õigusi rakendada. Seega ei saa kohtutäitur lähtuda täitemenetluse eesmärgi sisustamisel üksnes sissenõudja, kohustatud isiku huvidest ja täitedokumentidest vaid peab arvestama ka lapse huvidega. Sunniraha määramine on põhjendatud üksnes juhul, kui täitedokumendi täitmata jäämine on tingitud üksnes kohustatud isiku tahtest või raskest hooletusest ning sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et sunniraha motiveerib kohtulahendit täitma. Täitemenetluses lapse huvidega arvestamata jätmise ja üksnes sissenõudjaks oleva lapsevanema huvide järgmisega rikub kohtutäitur jämedalt

sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ja ei arvesta

§-s 8 sätestatud täitemenetluse eesmärgipärasust. Sõltumata täitemenetluse poolt täiteasjas püstitatud eesmärkidest on lapsel õigus ja vabadus otsustada, kas ta soovib või ei soovi teise vanemaga suhelda, lapse õigust tuleb käsitleda antud täitemenetluses ülimuslikuna ja riik on kohustatud tagama lapse õiguste kaitse ka täitemenetluses. Maakohtu poolt menetlusõigusenormide rikkumine (kaebuse esitaja väidete ja tõendite analüüsimata jätmine) ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamine (

§ 179

lg 2 tõlgendamine) tõi kaasa ebaõige ja ebaõiglase kohtulahendi tegemise, mille jõusse jäämise korral juurduks praktika, mis kohustab vanemaid sunniraha määramise ähvardusel vahendeid valimata ja vägivalda kasutades laste suhtes sundima lapsi suhtlema vägivaldse vanemaga, sh 6

(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 suhtlema ka siis kui laps on haige. Kohtutäitur ja maakohus ei ole adunud, et mõtlematult ja vastutustundetult sunniraha määramisega (sh sunniraha määramise hoiatusega) õhutatakse lapsevanemaid kasutama laste suhtes vägivalda, millega rikutakse jämedalt laste põhiõigusi ning õhutatakse ühiskonnas vägivalda laste suhtes, mis on täiesti lubamatu ja otseselt vastuolus seadusega. Maakohtu viide, et avaldajal on võimalik pöörduda kohtu poole suhtlemiskorra muutmiseks, kui määratud suhtlemiskord on lapse huvidega vastuolus, on ainetu ja kohatu. Avaldaja on viimase 2 aasta jooksul taotlenud kohtult lapse ja isa vahelise suhtlemise korra muutmist lapse isa kahjuliku mõju tõttu lapsele. Juba enne Harju Maakohtu 21.09.2011 kohtulahendi tegemist esitas avaldaja vastuväiteid korra osas, mis kokkuvõttes määrati kohtu poolt lapse esindaja ettepanekul ja lastekaitsetöötakjate heakskiidul. Harju Maakohtu 21.09.2011 lahendi näol oli tegemist esialgse õiguskaitse korras kohtu poolt määratud lapse ja isa vahelise suhtumise korraga. Avaldaja taotles pärast 21.09.2011 kohtulahendi tegemist suhtluskorra muutmist, kuid Harju Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti avaldaja taotlus rahuldamata. 20.02.2012 tegi Harju Maakohus lahendi avaldaja avalduse osas suhtlemise korra muutmiseks, mis määrati tsiviilasjas nr 2-08-16627 ning muutis esialgse õiguskaitse korras 21.09.2011 määrusega kehtestatud suhtluskorda. Kuna ka 20.02.2012 määrusega määratud lapse ja isa suhtlemise kord on otseselt vastuolud lapse huvide ja õigustega (mh otseselt vastuolus lapse raviarsti poolt antud ravijuhistega, lapse tervislik seisund halvenes pärast uue suhtluskorra rakendamist, käitumis- ja psüühikahäired süvenesid, tekkisid ninaverejooksud jms), siis esitas avaldaja kaebuse Harju Maakohtu 20.02.2012 määruse osas Tallinna Ringkonnakohtule ja taotles ka esialgse õiguskaitse korras lapse ja isa vahelise suhtlemise korra muutmist. Käesoleval ajal on nii avaldaja kui sissenõudja määruskaebused tsiviilasjas nr 2-10-50766 Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Juhul kui kohus oleks rakendanud uurimisprintsiipi, oleks kohus saanud ise välja selgitada, et avaldaja on järjepidevalt taotlenud lapse ja isa vahelise suhtluskorra muutmist koheselt pärast seda kui ilmnes, et suhtluskord avaldab lapse tervislikule seisundile kahjulikku mõju. 7. Puudutatud isikud S N A ja Tallinna kohtutäitur Mati Roodes palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. 8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määrauskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebuse esitaja tugines kaebuses paljuski samadele asjaoludele, millele maakohtuski. Maakohus on selles osas seisukoha kujundanud ja ringkonnakohus nõustub sellega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist. 10. Maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Määruskaebuse esitaja ei ole sellistele konkreetsetele rikkumistele viidanud, samuti ei nähtu selliseid rikkumisi ka tsiviilasja materjalidest. 11. Maakohus on täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet õigesti rakendanud. Kohtutäitur peab täitemenetluses lähtuma täitmisele pööratud täitedokumendist. 7
(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 Määruskaebuses on esitatud hulgaliselt väiteid selle kohta, et täitmisele pööratud maakohtu määrus on sisuliselt vale, ebaõige ja kahjustab lapse huvisid. Määruskaebuses esitati ka väide, et samadele asjaoludele tugines määruskaebuse esitaja maakohtus juba enne täitmisele pööratud maakohtu määruse tegemist, kuid sellest hoolimata tegi maakohus määruse, mis on käesoleva määruskaebuse esitaja hinnangul vale ja ebaõiglane. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäitur ega kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus ei saa hakata hindama seadusjõus kohtulahendi põhjendatust. Seadusjõus kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud. Seda, et kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskord oleks tulnud kindlaks määrata teistsugustel tingimustel, sai määruskaebuse esitaja väita selles menetluses, kus lapsega suhtlemise korra vaidlust lahendati. Selle menetluse raames sai kohus kõikide puudutatud isikute seisukohti ja nende poolt kohtu ette toodud asjaolusid arvestades teha kõiki asjaolusid arvestava ning vanemate ja lapse huve ja õigusi arvestava lahendi. Käesoleva menetluse raames ei saa enam diskuteerida selle üle, kas seadusjõus kohtulahend on hea või halb või kas see määruskaebuse esitajale sobib või ei meeldi. Seadusjõus kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud ning neid tuleb täita, seda ka siis, kui lahend mõnele menetlusosalisele ei meeldi. Käesoleva menetluse raames kontrollib kohus üksnes seda, kas kohtutäituri poolt tehtud sunniraha hoiatus ja sunniraha määramine on õiguspärane või mitte. 12. Kohtutäitur peab tagama seaduses sätestatud võimaluste piires, et täitemenetlus oleks kiire ja efektiivne ning et isikud, kes on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse ja seejärel jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmiseks kohtutäituri poole, saaksid õiguskorra poolt ka reaalset ja efektiivset abi. Üheks selliseks vahendiks on sunniraha instituut. Olukorras, kus täitemenetluse võlgnik täitmisele pööratud seadusjõus kohtulahendit ei täida, tuleb kohtutäituril kaaluda kõikide võimalike meetmete rakendamist ning tagada seeläbi isikute õiguste tõhus kaitse. Seetõttu ei ole sunniraha rakendamise võimalus mitte ainult kohtutäituri õigus vaid see on viidatud olukordades ka kohtutäituri kohustus. Sunniraha rakendamisel tuleb kohtutäituril kontrollida üksnes seaduses sätestatud sunniraha rakendamise eeldusi. Vastavad eeldused on sätestatud

§-des 179 lg-s 2, §-s 183 ja §-s 26¹. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et sunniraha rakendamise eeldusena tuleks kohtutäituril tuvastada ja kontrollida veel teisigi, seaduses sätestamata eeldusi. Piirduda tuleb üksnes seaduses sätestatud eeldustega. Vastavaid eeldusi on kohtutäitur ja maakohus kontrollinud ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldustega. Kohtutäitur ja maakohus tuvastasid õigesti, et võlgnik ei ole täitnud täitedokumendist tulenevaid kohustusi ja võlgniku poolt esitatud väited ja tõendid ei anna sunniraha kohaldamata jätmiseks alust. Kohtutäitur ja maakohus tuvastasid õigesti, et määruskaebuse esitaja on rikkunud neid kohustusi, mida sai määruskaebuse esitaja täita ja mis tema suhtes täitedokumendist tulenevalt kehtivad. Ajal, mil laps on võlgniku vanemliku võimu all, vastutab vanem lapse eest ja vanemal tuleb oma seadusest tuleneva vanemliku võimu realiseerimise teel tagada, et ta täidaks neid kohustusi, milleks ta on seadusjõus kohtulahendist tulenevalt kohustatud. Oluline on ka see, et lapsega suhtluskorra kindlaksmääramise määruse täitmisele peavad mõlemad vanemad kaasa aitama sellega, et nad austavad vastastikku teist vanemat ning üritavad teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra määruse täitmine õnnestuks tõrgeteta ja et ka laps oleks suhtluskorda ja selle täitmisesse positiivselt meelestatud. Neljaaastasel lapsel võib olla raske mõista kõike seda, miks vanemad omavahel kokku ei lepi ja miks peab suhtlemine toimuma kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorra alusel. Selleks, et sedavõrd väike laps seda kõike mõistaks ja oleks emotsionaalselt valmis suhtluskorda täitma, peab lapsevanem sellesse oluliselt positiivselt panustama. Ilma sellise toetuseta ja vanemapoolse panuseta võib suhtluskorra täitmine tekitada probleeme. Kuid sellised probleemid ei ole aluseks täitemenetluse peatamisele ega täitemenetluse läbiviimisel mõnede täitemenetluse tagamise vahendite rakendamata jätmisele. 8

(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 Maakohus märkis õigesti, et juhul, kui määruskaebuse esitaja leiab, et seadusjõus suhtluskorra kindlaksmääramise muutmiseks esinevad alused, on tal võimalik seda vastavas kohtumenetluses taotleda. Kohtuotsuse täitmiseks rakendatud täitemenetluse raames määruskaebuse esitamine ei ole selleks kohane viis.
  1. Lapse ema saab ja peab lapse eest igakülgselt hoolitsema, sellise hoolitsemise hulka kuulub ka kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorra täitmise eelduseks oleva positiivse suhtumise loomine. Juhul, kui tõepoolest peaks esinema olukord, et lapsele on tema isaga kohtumine psühhiaatriliselt vastunäidustatud ja kahjulik, siis on kohane käitumisviis see, et lapse ema esitab suhtlemiskorra muutmiseks avalduse ja taotleb selle raames esialgset õiguskaitset, mitte aga see, et lapse ema keeldub seadusjõus kohtulahendi täitmisest.
  2. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid ega neid tõendatud, mille kohaselt saaks järeldada, et sissenõudja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Lapse kohtumine lapse isaga ei ole inimväärikust alandav ega kujuta mitte kellegi põhiõiguste lubamatut riivet. Ka see, kui vanem annab oma lapsele vanemliku võimu teostamise käigus korraldusi ja kohustab teda teatud asju tegema, ei ole iseenesest inimväärikuse ega põhiõiguste vastane. Lapse arvamust ja lapse huvisid kaaluti ja arvestati suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses. Määruskaebuse esitaja väidetel, et vaidlustatud maakohtu määruse jõussejäämise korral juurduks praktika, mis kohustab vanemaid sunniraha määramise ähvardusel, vahendeid valimata ja vägivalda kasutades laste suhtes sundima lapsi suhtlema vägivaldse vanemaga, sh suhtlema ka siis, kui laps on haige, ei ole seost käesoleva tsiviilasjaga. Maakohtu viide, et lapsega suhtlemise korra muutmist on võimalik vastavate aluste olemasolu korral taotleda kohases menetluses, on igati asjakohane. See, et määruskaebuse esitaja on sellesisulisi taotlusi esitanud, ei tähenda, et ta võiks enne küsimuse vastavas menetluses lahendamist või esialgse õiguskaitse saamist seadusjõus kohtulahendi täitmisest hoiduda. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  3. TsMS § 172 lg 1 lausest 2 tulenevalt tuleb käesoleva menetluse kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, sest ta esitas alusetu kaebuse ja alusetu määruskaebuse ning sunniraha määramine on tingitud tema käitumisest. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Gaida Kivinurm Kaupo Paal Imbi Sidok RIIGIKOHUS ÜLDKOGU 9
(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-4-13 Määruse kuupäev Tartu,
  1. detsember
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu Kohtuasi E D M kaebus kohtutäitur Mati Roodese sunniraha määramise otsuse peale täiteasjas nr 026/2010/447 Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-6527 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E D M määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja E D M (isikukood vandeadvokaat Ene Ahas xxxxxxxxxxx), esindaja Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Roodes Puudutatud isik S N A (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Riigikogu Õiguskantsler Justiitsminister Vabariigi Valitsust esindav sotsiaalminister MTÜ Lastekaitse Liit Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. aprilli
  9. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  10. juuli
  11. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-
  12. Teha E D M
  13. veebruari
  14. a kaebuse osas uus määrus, millega jätta tema kaebus sunniraha määramise hoiatuse kohta läbi 10
(11)Tsiviilasi nr: 2-12-6527 vaatamata. Saata asi E D M
  1. märtsil 2012 sunniraha määramise kohta esitatud kaebuse osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  3. Tagastada E D M määruskaebuselt
  4. juulil 2012 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO OÜ-le.
  5. Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada. 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.