lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Eili Mesipuu, isikukood 45912094214, xxx Kaitsja adv. Paul Järve RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Eili Mesipuu
MS § 175 lg 1 p 2, 3, 5, 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista Eili Mesipuult menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 480 €, - kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €, - ekspertiisitasu 246 €, - tunnistaja sõidukulu 10,15 €. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-12-11986, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas, 1 221023778606 Swedbankis, või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida „nimi, 1-12-11986, rahaline karistus“. Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: tunnistaja ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr 267012001947 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. Edasikaebamiskord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on Eili Mesipuule esitatud süüdistus selles, et tema töötades alates 01.01.1996.a ning olles alates 01.01.2012.a Politsei- ja Piirivalveameti käskkirjaga nr 1038p „Teenistujate ametinimetuste ja ametikoha struktuuris paiknemise muutmine ja põhitöö määramine“ nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanema ametikohale, olles seega ametiisikuks
lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigi asutuses ja kellele on tema ametijuhendist tulenevalt pandud võimuesindaja ülesanded, pani toime ametialase võltsimise. Nimelt oli vastavalt 11.01.2010.a Eili Mesipuu poolt allkirjastatud piirkonnavanema ametijuhendi punktile 3.7 Eili Mesipuul õigus menetleda süütegusid ning ta vastutas juhendi punkt 4.1 alusel koostatud dokumentide ja esitatud andmete õigsuse ja seaduslikkuse eest. Samuti on kindlaks tehtud, et Eili Mesipuu täites 29.02.2012.a teenistuskohustusi ning asudes x linnas x tänaval, viis alates kell 12:54 läbi süüteomenetlust K. P suhtes väärteoasjas nr x. Antud menetluse käigus kuulas Eili Mesipuu kohtuvälise menetlejana üle V. P ning koostas selle kohta tunnistaja ülekuulamise protokolli, mis pärast menetlustoimingu tegemist tunnistaja poolt allkirjastati. Viibides hiljem kabinetis Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonnas aadressil Pärnu Pikk 18, ja kontrollides tehtud tööd, otsustas Eili Mesipuu V. P ülekuulamise protokolli lisada lause vestlusest tunnistajaga selle kohta, et autos oli käed-vaba süsteem, aga tütar ei kasutanud seda. Arvestades asjaolu, et V. P ülekuulamise protokollile väärteoasjas nr x lisati lause „Telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas“ pärast menetlustoimingu teostamist, on see käsitletav juurdekirjutamisena. Selline juurdekirjutus kujutab endast dokumendi ümbertegemist, mistõttu ei ole see enam täielikult autentne ning tegemist on materiaalse võltsimisega. Seega Eili Mesipuu ametiisikuna võltsides dokumenti, pani toime
2 Menetlusosaliste põhjendused kohtus Eili Mesipuu ennast süüdi ei tunnistanud. Ta selgitas, et vaidlusalune lause „Telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas“ on kirjutatud protokolli tema poolt pärast menetlustoimingu lõpuleviimist politseimajas kabinetis. Mitte mingit võltsimise tahtlust tal ei olnud, ta ei mõelnud seda lauset ise välja, see lause oli tunnistaja V. P lause. Lause kirjutamise hetkel ta ei mõelnud, et paneb toime kuriteo. Juurdekirjutatud lausega ta ei tahtnud midagi muuta. See lause ei omanud otsustamise juures tähtsust, lause kirjutas juurde kabinetti jõudes, teades, et seda protokolli ei saa kasutada, sest see on õigustühine, kuna on peale väärteoprotokolli koostatud. Ta kinnitas, et talle on ametidokumendi vormistamise kord teada. Kaitsja palus Eili Mesipuu õigeks mõista. Eili Mesipuu kirjutas protokolli lause juurde, sest arvas, et see lause tuli protokolli kanda. Tunnistaja V. P ütluste protokollist ei sõltunud midagi, ainult Eili Mesipuu ametnikuna eksis. Kaitsja hinnangul ei ole rikkumine nii suur, et selle eest kriminaalkorras karistada. Kaitsja leiab, et subjektiivne külg pole täidetud, sest Eili Mesipuu ei adunud, et ta võltsib. Tegemist ei olnud tahtliku teoga. Prokurör palus Eili Mesipuu kohtus uuritud tõendite alusel
lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses. Kohtu seisukoht Eili Mesipuule on esitatud süüdistus ametialases võltsimises. Tema tegu on kvalifitseeritud
Eili Mesipuu ennast süüdi ei tunnistanud ja väitis, et ta küll kirjutas tunnistaja V. P ülekuulamise protokolli pärast tunnistaja ülekuulamist ja tunnistaja poolt protokolli allkirjastamist juurde lause „Telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas“, kuid selle lause tunnistaja ütles, aga ta unustas selle protokollimata. Tunnistaja K. H ütluste kohaselt oli ta 29.02.2012.a politseinikuna tööl ja koostas K. P ülekuulamise protokolli ning viibis V. P ülekuulamise juures, istus sõidukis. Ta kinnitas, et tunnistaja V. P tunnistas, et K. P võttis kõne vastu ja ütles ka seda, et autos on käed-vabad süsteem, aga millegi pärast ta ei saanud seda kasutada, see ei hakanud tööle. K. H tunnistas, et Eili Mesipuu ütles, et teda nagu vaevab, et ta oleks pidanud protokolli veel midagi juurde kirjutama. Selle lause olemine protokollis või selle puudumine ei oleks kuidagi mõjutanud selle väärteoasja lahendamist. K. H ei vaadanud protokolli ja ei tea kuhu see lause on juurde kirjutatud kuni kohtuistungi päevani. Lause, mida Eili Mesipuu juurde kirjutas vastas tõele, tunnistaja ütles seda, kui ta hakkas protokolli allkirjastama. Tunnistaja V. P ütluste kohaselt kuulati teda 29.02.2012.a väärteomenetluses tunnistajana üle. Teda küsitlesid mõlemad politseiametnikud kordamööda, põhiliselt aga Mesipuu. Mesipuu kirjutas protokolli ütluste järgi, vahe jäi teksti ja allkirja vahele, pärast nähes protokolli seda vahet ei olnud. Lauset „Telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas“ ei olnud protokollis selle allkirjastamisel. Ametniku teenistusleht, Siseministri 30.12.2009.a käskkiri nr 155 p, Politsei- ja Piirivalveameti 29.12.2011.a käskkiri nr 1038p ja Politsei- ja Piirivalveameti 04.04.2012.a käskkiri nr 1.9-2/526p – tõendavad, et 29.veebruaril 2012.a täitis Eili Mesipuu teenistuskohustusi Politsei- ja 3 Piirivalveameti Lääne prefektuuri Korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanemana. Piirkonnavanema ametijuhendi kohaselt omas Eili Mesipuu õigust menetleda süütegusid ning ta vastutas koostatud dokumentide ja esitatud andmete õigsuse ja seaduslikkuse eest. Seega Eili Mesipuu omas erilist isikutunnust
Väärteoasja nr 267012001946 väärteoprotokolliga leidis tõendamist, et 29.veebruaril 2012.a. täitis Eili Mesipuu teenistuskohustusi x, x tänaval. Väärteoprotokolli koostades on Eili Mesipuu pidanud vajalikuks protokolli koostamise koha ja aja märkimisel lisada protokolli ka selle koostamise kellaaja, mida väärteomenetluse seadustik ei nõua. VTMS § 69 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse protokolli selle koostamise kuupäev ja koht. Protokolli kohaselt kell 12.54 koostas ta väärteoprotokolli K. P suhtes. Tunnistaja V. P ja Eili Mesipuu enda ütluste kohaselt selle sama menetluse käigus toimus tunnistaja V. P ülekuulamine, mille kohta koostati tunnistaja ülekuulamiseprotokoll. Pärast tunnistaja ülekuulamist antud protokoll allkirjastati. Nimetatud asjaolu leidis tõendamist nii tunnistaja V. P kui ka süüdistatava Eili Mesipuu ütlustega. Eili Mesipuu enda ütlustega leidis tõendamist, et pärast seda läks ta politseimajja ja kirjutas ühe lause tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde. Tunnistaja V. P kinnitas, et kui tema protokolli allkirjastas, oli jäänud teksti ja allkirja vahele vahe. Lauset „Telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas“ seal ei olnud. Tunnistajana ülekuulatud K. H ütluste kohaselt teel politseimajja ütles Eili Mesipuu talle, et teda nagu vaevab, et oleks pidanud veel midagi juurde kirjutama. Seega on leidnud tõendamist, et Eili Mesipuu kirjutas tunnistaja V. P tunnistajana ülekuulamise protokolli juurde ühe lause pärast protokolli allkirjastamist. Kohus vaatles asitõendi vaatlusprotokolli ja V. P 29.02.2012.a tunnistaja ülekuulamise protokolli, kuhu on täiendavalt lisatud lause: „telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas“. Ekspertiisiakt nr x, mis on koostatud 04.07.2012.a. kinnitab, et vaidlustatud tekstiosa „telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas“ on protokollile juurdekirjutus. Ametialane võltsimine on võimalik nii intellektuaalse kui materiaalse võltsimisena. Eili Mesipuud süüdistatakse materiaalses võltsimises. Materiaalne võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Eili Mesipuu tegigi dokumenti ümber – ta kirjutas protokolli peale selle allkirjastamist juurde ühe lause. Dokumendi võib ümbertegemise teel võltsida ka isik, kes on selle originaali koostaja või üks koostajatest. Ümber või järele tehtud dokument ei ole kunagi täielikult autentne, see tähendab algne. Menetlustoiming lõppes menetlusprotokolli allkirjastamisega, selle õigsust kinnitas omakäeliselt oma allkirjaga tunnistaja V. P ja seal seda lauset ei olnud, see lause tekkis hiljem, järelikult ei ole enam tegemist autentse dokumendiga. Eili Mesipuu lisas V. P ülekuulamiseprotokollile lause „telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabaks süsteem olemas“ pärast menetlustoimingu teostamist, mis on käsitletav juurdekirjutusena, mida tuleb käsitleda materiaalse võltsimisena. Ametialase võltsimise korral kaitstavaks õigushüveks on dokumendi puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäive. Ametialase, so. ametiisiku poolt toimepandava võltsimisena on vaadeldava sättega kaitstavaks õigushüveks ka riigi haldustegevus ja ametialase tegevuse õiguspärasus. Kohus leiab, et tunnistaja ülekuulamise protokolli juurdekirjutusega Eili Mesipuu kahjustas õiguspärasust ametialase tegevuse suhtes ning riigihaldustegevust. Eili Mesipuu väärteomenetluse raames võltsis tõendit. Kohus leiab, et ametialase võltsimisena on karistatav iga dokumendi tunnustele vastava kirjaliku akti ümbertegemine, olenemata sellest, kas seda kasutati või kas sellest 4 midagi sõltus. Protokoll on menetlusdokument VTMS § 47 lg 1 p kohaselt, mis konkreetses asjas vormistati ja kas seda kasutati tõendina või mitte, ei oma tähtsust. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas V. P tunnistajana ülekuulamise protokoll omas asja lahendamisel tähtsust või mitte. Tegemist on väärteomenetlusega, kus menetleja on kohustatud koguma tõendeid. Kui tunnistaja ütlused on võetud ja protokollitud, siis on tegemist menetlusdokumendiga, mida ei ole menetlejal lubatud kõrvaldada või hävitada. Kas nimetatud tõend on lubatud ja asjakohane, hinnatakse konkreetses menetluses, st antud juhul väärteomenetluses, asja lahendamise käigus. Kaitsja on seisukohal, et riigiametniku üks eksimus ei peaks kohe tooma kaasa kriminaalvastutust, kuna ametnikud eksivad tihtipeale. Kaitsja arvates antud asjas oleks olnud õiglane distsiplinaarkaristus. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole pelgalt tegemist vorminõude rikkumisega, tegemist on sisulise ja tõsise rikkumisega. Politseiametnikul, kes ise peab nõudma teistelt õiguskorra järgimist, ei ole mingit õigust ise ametikohustusi täites rikkumisi ja seda enam kuritegu toime panna. Kohus leiab, et Eili Mesipuu pani kuriteo toime kavatsetult. Kaitsja leiab, et asjas on tegemist koosseisueksimusega, E. Mesipuu lauset kirja pannes ei mõelnudki, et ta tegeleb võltsimisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2005.a kohtuotsuses asjas nr x selgitanud, et koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks. Koosseisueksimuse tuvastamisel saab isikut karistada vaid tingimusel, et sama süütegu on karistatav ka ettevaatamatu süüteona. Kohus leiab, et pikaajalise politseiametnikuna teadis Eili Mesipuu nii kehtivat õigust kui ka käitumisnorme, kuid vaatamata sellele eiras ta kehtivat õigust, kirjutades väärteomenetluses tunnistaja ülekuulamise protokolli pärast menetlustoimingu teostamist lause juurde. Eili Mesipuu pidi ametisikuna töötades aru saama, et juurdekirjutuse puhul on tegemist võltsimisega, ametiisik peab olema kõrgendatult tähelepanelik. Eili Mesipuu seadis eesmärgiks protokolli juurdekirjutust teha, ta rääkis sellest ka K. Hle. Eili Mesipuu ütles, et ta kartis, et see lause jääb teiste jaoks kaduma. Järelikult seda teadmist, et dokumenti vaja ei lähe, ei olnud sellel hetkel, tegu pandi tõime teadlikult ja kavatsetult. Seega on Eili Mesipuu käitumine kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Eili Mesipuu oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline. 5 Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi Eili Mesipuu süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada
Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige Eili Mesipuu süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eili Mesipuu on varem karistamata. Tänaseks päevaks on Eili Mesipuu politseiteenistusest lahkunud. Kohus leiab, et Eili Mesipuule tuleb mõista rahaline karistus. Kohus leiab, et vangistuse kui raskema karistuse mõistmine ei ole põhjendatud.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et E. Mesipuud on võimalik karistada rahalise karistuse keskmisest määrast allapoole, ehk rahalise karistusega 100 päevamäära. Kohus leiab, et antud karistus on piisav mõjutamaks E. Mesipuud edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eili Mesipuu 2011.a. tuludeklaratsiooni järgi on tema keskmine päevasissetulek 26 €. Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 €, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasu 246 €, KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt tunnistaja sõidukulu 10,15 € ja KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 €. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Eili Mesipuult menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 480 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €, ekspertiisitasu 246 € ja tunnistaja V. Ple väljamakstud sõidukulu kohtuistungile 10,15 €. Asitõend, tunnistaja ülekuulamise protokoll väärteoasjas nr 267012001947 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. Anu Tammeniit kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.