) § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. PANKROTIAVALDUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK XXX OÜ esitas 17.10.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus 17.10.2013 seisuga 508 527,30 eurot ning varasid kokku 169 041,58 eurot. Võlgniku omakapital on 10.10.2013 seisuga -309 433,03 eurot. Võlgniku kohustuste maht ületab oluliselt varade mahu, mistõttu puudub võlgnikul vara realiseerimise korral võimalus kõiki kohustusi täita. 25.10.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise halduri 15.11.2013 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara ca 30 000 euro väärtuses ning kohustusi ligikaudu 550 000 eurot. Ajutine haldur leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, nimetada pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik ja määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. 2 2-13-49124 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsniku.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg-st 4 tuleneb, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ligikaudu 30 000 euro väärtuses. Teadaolevate kohustuste maht on ca 550 000 eurot. Majandustegevust võlgnik ei oma ning võlad kasvavad intresside ja viiviste lisandumise tõttu. Võlgniku osanikud ei soovi teha täiendavaid investeeringuid võlgniku maksevõime taastamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse üldine majanduse madalseis regioonis, sh Soomes, kuhu oli suunatud oluline osa võlgniku ekspordist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Eeltoodust lähtudes kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Vastavalt
lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub
lg 1 kohaselt mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.
lg 1 järgi võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Sellisel juhul peab võlgnik sama paragrahvi teise lõike kohaselt vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
§-st 90 tulenevalt võib juriidilisest isikust võlgniku puhul kohaldada sama seaduse §-s 86 sätestatut juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 16 töötunni eest kokku 1440 eurot ning taotlenud ka vajalike kulutuste (transpordikulud, sidekulud, bürookulud, riigilõiv) summas 73 eurot hüvitamist. Võlgnik ei ole nimetatud tasu suurusele vastu vaielnud.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
3 2-13-49124 Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1440 eurot ning vajalike kulutuste katteks 73 eurot. Ajutise halduri tasu kuulub
normidest lähtuvalt pankrotiavalduse rahuldamise korral tasumisele pankrotivarast.
lg 6 järgi võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.