lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kohus leiab, et kuna tegemist oli piraattoodetega, siis ei vastanud müüdud arvutiprogrammid lepingutingimustele.
lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hagimaterjalidest nähtuvalt hageja seda tähtaega ei järginud. Samas sätestab
lg 1 p 1, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kuna kostja müüs tarkvaratooteid veebikeskkonna vahendusel püsivalt, siis tuleb toodete originaalsuse kontrollimata jätmist pidada kostja raskeks hooletuseks. Sellest tulenevalt ei ole hageja kaotanud puudusele tuginemise õigust.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Tulenevalt
lg 2 p 1 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohus leiab, et kuna kostja müüs hagejale piraattooteid, siis on kostja lepingut oluliselt rikkunud ning hagejal oli õigus lepingust taganeda. Tähtsust ei oma kohtu hinnangul see, et kaup kuulus kostja väidete kohaselt kolmandale isikule. Müügileping sõlmiti hageja ja kostja vahel ning lepingust tulenevad kohustused tekivad samuti lepingu poolte vahel.
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arvutiprogrammide eest makstud raha, s.o 283,77 eurot (põhivõlg). Kuna kostja on viivitanud raha tagastamisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. 3 Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv menetluskulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu (riigilõiv) 60 eurot. Pärnu Maakohtu 07.06.2013 määrusega anti hagejale riigi õigusabi koos kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi osutas advokaat Eve Grass. Eve Grass esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus talle määrata tasuks 242,40 eurot (koos käibemaksuga). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 alusel on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Tulenevalt RÕS § 23 lg 1 määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses. Kohus leiab, et riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning riigi õigusabi tasuks tuleb määrata 242,40 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista õigusabikulud 242,40 eurot. 4 TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. RÕS § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Seega tuleb hageja vabastada kohustusest ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.