← Eesti

2-05-15717/26

Obsah (6)§ 162§ 436§ 657§ 654§ 652§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Kaupo Paal 25.09.2013, Tallinn 2-05-15717

§ 162lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud

§ 436lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

07.08.2002 lepingu tõlgendamisel on kohus lähtunud kostja lepingulise esindaja tõlgendusest, kes ei ole osalenud selle lepingu sõlmimisel, mis on vastuolus VÕS § 29 lg 1 mõttega. Kohus oleks pidanud üle 3 kuulama lepingu sõlminud isikute tõlgendused. Kostja poolt sõlmis lepingu kostja endine juhataja H N, kelle hageja palub tunnistajana üle kuulata. 07.08.2002 lepingu p-i 2 teises lõigus nimetatud võlg (3 000 000 krooni) on tekkinud enne aastat

  1. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 25.04.2002 lepingu täitmine peab olema kinnitatud poolte allkirjadega ning nimetatud lepingu järgi on ettenähtud tagastamise tähtaeg 22.08.2002, mistõttu pooltel ei olnud vajadust 25.04.2002 laenulepingu alusel antud raha liita 21.07.2002 vormistatud lepingusse. 21.07.2002 lepingu summa (3 000 000 krooni) oli ümber arvestatud 07.08.2002 lepingusse. Seega nendes lepingutes kajastatud summa ei sisalda 22.05.2002 kostjale antud summat, mis on saadud hageja vara müügist. Selles lepingus on see laen kajastatud eraldi rahalist summat nimetamata. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus tunnistab, et 07.08.2002 lepingus on kaks erinevat kostja kohustust, kuid edaspidi liidab need üheks summaks (3 000 000 krooni). Maatükk tagastati hagejale 01.09.2003, mitte 07.08.2002 ning korter pole käesoleva hetkeni tagastatud, kuigi kostja pidi AS-ilt Hansa Liising korteri ostmisega hageja kasuks laenu tagastama. Kostja kuritarvitas oma menetlusõigusi, muutes oma vastuväidete põhjendusi asja 8-aastase menetlemise järel. 07.08.2002 lepingust sai kostja teada vähemalt 5 aastat enne menetluse uuendamist. Nende aastate jooksul on laenu väärtus vähenenud peaaegu 50% ulatuses. Kostja seisukoht
  2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ta

§ 654lg 6 kohaselt kordama põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ta ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus rikkunud asja läbivaatamisel menetlusnorme. Kohus on poolte vahel 07.08.2002 lepingut tõlgendanud ja tuvastanud, et lepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud, et lepingu allkirjastamisega kaotavad kehtivuse kõik varem kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingud, v.a lepingu p-des 2 ja 3 märgitud kohustused. Seega kaotas kehtivuse ka 25.04.2002 poolte vahel sõlmitud laenuleping, mis on käesoleva nõude aluseks, kuigi 25.04.2002 laenulepingut ei ole 07.08.2002 lepingus eraldi märgitud. Poolte vahel 21.07.2002 lepingu sõlmimisel arvestasid pooled omakorda 25.04.2002 lepingust tulenevaid kohustusi. 07.08.2002 lepingu p-s 2 on tehtud viide 21.07.2002 lepingule, milles pooled vormistasid kuni 21.07.2002 sõlmitud laenulepingud. Ringkonnakohus leiab, et pooltel ei ole 25.04.2012 lepingust tulenevaid nõudeid teineteise vastu. 4 Menetluskuludest 7. Kuna menetlus on alanud 2005.a, tuleb välja mõista menetluskulud varemkehtinud

§ 60lg 1 ja lg 8 ning § 61 lg 1 kohaselt.

Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jäävad riigilõivukulud ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja on palunud maakohtus kantud õigusabikulude katteks hagejalt välja mõista 396 eurot 80 senti, millist nõuet peab kohus asja keerukust ja lahendamisele kulunud aega arvestades põhjendatuks ja rahuldab nõude. Ringkonnakohtus vastustaja õigusabikulude väljamõistmist vastaspoolelt ei taotlenud. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Kaupo Paal 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.