Obsah (5)

§ 108§ 99§ 102§ 70§ 61

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 11.07.2

) §-le 96, § 97 p-le 1, § 100 lg-le 2, § 99 lg-tele 1 ja

1. Vaidlust ei olnud selles, et hageja elab koos oma emaga ja kostja ei ole tasunud hagejale elatist alates oktoobrist
2. Pooled vaidlesid elatise suuruse üle.
3. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Kostja igakuine sissetulek on umbes 1964 eurot ning hageja seaduslikul esindajal 1000 eurot kuus.
4. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kulutusi 800 eurot kuus. Hageja pangakonto väljavõte, millelt hageja ema kannab elukaaslasele majapidamiskulude jaoks raha, ei tõenda hageja kulutusi kommunaalkuludele. Pindi Kinnisvarahaldus OÜ arve kohaselt olid korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxx alevikus kommunaalkulud novembrikuu eest 188 eurot. Nimetatud korteris elab hageja koos oma ema ja ema elukaaslasega. Seega 188 eurot tuleb jagada kolmele ning hageja ligikaudseteks kommunaalkuludeks tuleb arvestada 63 eurot. Mõistlikeks ja põhjendatud toidukuludeks arvestas kohus 100 eurot kuus.
5. Transpordikulusid 60 eurot ei ole hagejale tõendatud. Kütuse eest tasumise kohta hageja arveid või tšekke esitanud ei ole. Kohus arvestas hageja transpordikuludeks 20 eurot. Kohus leidis, et riiete ja jalanõude kulud 125,30 eurot kuus on tõendamata. Kohus arvestas riietele ja jalatsitele 60 eurot kuus, mis teeb aastas kokku 720 eurot ning on kohtu arvates igati mõistlik. Koolitarvete ja muudeks kooliga seotud kulutusteks arvestas kohus 35 eurot. Harrastustele on põhjendatud 50 eurot kuus, kuna hageja balletis enam ei käi. Perepuhkusele on samuti mõistlik arvestada 16,48 eurot. Vaba aja kulud 124,62 eurot ühes kuus 10-aastasele lapsele ei ole põhjendatud. Hageja sünnipäeva pidamise kulud peavad hageja vanemad omavahel ise kokku leppima väljaspool igakuist elatist. Mõistlikud ja põhjendatud vaba aja kulud on 20 eurot kuus. Kulutused arstimitele ja ravimitele ühes kuus 7,84 eurot ning kulutused sidevahenditele 9,81 eurot, mobiiltelefoni järelmaksule 7,16 eurot on vajalikud ja tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud õueriiete ja õuemänguasjade kulutused ja kohus nimetatud kulutusi igakuise elatise alla ei arvesta. Kohus arvestas muudele kuludele 20 eurot. Kohus leidis, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
6. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus 409,29 eurot, millest ühe vanema kanda jääb elatis 204,64 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, s.o alates 19.09.
7. 14.

§ 108

alusel tuleb kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi september 2011 august 2012 eest 2455,68 eurot (12 x 204,64 eurot), kuna kostja ei ole andnud hagejale alates oktoobrist 2010 ülalpidamist. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Kostja palub jätta tagasiulatuvalt elatise välja mõistmata ja mõista välja igakuine elatis 160 eurot kuus. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
2. Kostja peab oma esmaseks prioriteediks seda, et lapsel säiliks võimalus isaga kohtumiseks. Isa elab Suurbritannias, ema viis lapse 2006 Eestisse ning isa on sunnitud kandma suuri kulutusi lapsega kohtumiseks. Isa igakuuliseks sissetulekuks on 1964 eurot, mis arvestades tema elukoha riigi elukallidust ei ole märkimisväärne summa. 3 Kostja ise peab oma sissetulekut Suurbritannias elamiseks toimetuleku piiril. Lapse emal on Eestis olnud tunduvalt paremad võimalused lapse materiaalse heaolu tagamiseks, kuna hagist nähtuvalt on kulunud lapsele kuus üle 900 euro, s.o rohkem, kui Eesti keskmine palk.
3. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Eeltoodut arvestades peab kohus tegema esmalt kindlaks lapse mõistlikud vajadused ja määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida vanemad saavad võimaldada. Maakohus luges küll tuvastatuks, et lapse vajadused ja tema tavalisele elulaadile vastav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimumelatis, kuid ei ole oma järeldust põhjendanud, s.h viidanud tõenditele. Kohus on jätnud tuvastamata ka kostja varalise seisundi ning varalist seisundit täpselt tuvastamata ei ole õige kostjalt seaduses sätestatud miinimumist suurema elatise väljamõistmine.
4. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
5. Kostja palub jätta temalt välja mõistmata ka tagasiulatuv elatis 2455,68 eurot, kuna peab seda põhjendamatuks ning lisaks muudab sellise summa väljamõistmine J. X võlgnikuks, kuna tal puuduvad rahalised vahendid nõutava summa tasumiseks. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Sellist seisukohta on Riigikohus väljendanud lahendis 3-2-1-57-
6. Vastustaja seisukoht
7. Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
8. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 22.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Maakohus on lähtunud elatise suuruse määramisel eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, arvestades seejuures ka kostja vastuväidetega. Ema on esitanud lapsele tehtavatest kulutustest tabeli kujul ülevaate, millele kostja esitas üldsõnalised vastuväited, et kulutused on üle paisutatud. Seetõttu hindas maakohus kõiki kululiike eraldi ja vähendas summasid mõistliku ulatuseni. Kostja ei ole konkreetseid kulusid vaidlustanud, mistõttu ei pidanud hageja neid ka eraldi tõendama. Ka apellatsioonkaebuses ei too kostja välja, milline kohtu poolt mõistlikuks peetud kulutus on üleliigne, ei ole vastavuses lapse vajadustega või Eesti tegelike hindadega.
2. Kostja etteheide apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis tuvastamata kostja varalise seisundi ning seetõttu ei oleks saanud kostjalt seaduses sätestatud miinimumist suuremat 4 elatist välja mõista, ei ole põhjendatud.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus tuvastas kostja varalise seisundi kostja enda poolt antud andmete alusel, millest nähtub, et kostja on võimeline tasuma miinimumist suuremat elatist. Kostja töötab insenerina lennunduse suurettevõttes, mis tähendab, et tal on vastav haridus ja stabiilne palk. Kostja igakuine sissetulek on 1700 £ (praegu umbes 2000 eurot). Kostja arvamus, et tema sissetulek on Suurbritannias elamiseks toimetuleku piiril, on paljasõnaline, väheusutav ja vastuolus toimiku materjaliga. Kohtule esitatud avaldusest varandusliku seisundi kohta nähtub, et kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid peale hageja ja igakuised vältimatud püsikulutused on 715 £ (841 eurot). Seega jääb kostjal iga kuu kulutamiseks veel 985 £ (1159 eurot). Seega pole mingit alust väita, et kostja pole suuteline väljamõistetud elatist tasuma ja seda ka siis, kui ta iga kuu kulutaks tütre külastamisele 550 £ kuus, nagu ta avalduses näitab. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta tegelikult ka iga kuu tütart külastab. Ringkonnakohus peab ebamõistlikuks nii suure summa kulutamist igas kuus Eestisse sõitmiseks, eriti kui see toimub lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise arvel, arvestades, et suhelda saab ka telefoni, interneti ja skype’i kaudu. 25. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem peaks esitama elatisenõude kohe selle õiguse tekkimisest alates, pannes vastasel juhul tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel kostja materiaalselt raskesse olukorda.

§ 108

näeb sõnaselgelt ette õigustatud isiku õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Vaidlust pole selles, et kostja pole ülalpidamiskohustust täitnud juba varasemast ajast. Kostja on töövõimeline ning mingit objektiivset mõjuvat põhjust, miks ta ei saa ülalpidamiskohustust vajalikus ulatuses täita, ta välja toonud ei ole. Riigikohtu lahend, millele kostja apellatsioonkaebuses viitab, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Lahend on tehtud kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel ja selles leidis Riigikohus, et

§ 70

lg-s 2 on sätestatud elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise piirang juhuks, kui kohus tuvastab

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolu.

See on asjaolu, mille tõttu kohustatud isik ei saa elatist vajalikus ulatuses maksta. Käesoleval juhul sellist asjaolu ei esine. Menetluskulude jaotus ja selgitus

1. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päx jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 5 6