Kriminaalasi nr. 1-09-9401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- detsembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-9401 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 02.12.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Bedrit´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Bedrit isikukood 37212052722 xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Sergei Bedrit tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Bedriti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Bedrit tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.09.2009 otsusega KarS § 25 lg 1,2 - § 200 lg 2 p 8,10 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 18.05.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 06.04.2009 ja lõpp 06.04.
- 1 Kinnipidamisasutuses Sergei Bedrit kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama venna juurde aadressile xxx. Korter on kolmetoaline, vend, tema naine ja tütar elavad tähtajatu üürilepingu alusel. Kinnipeetaval on kehtiv ID-kaart kuni 24.01.
- Kinnipeetaval on keskharidus Väidetavalt asus õppima xxx), kuid jättis õpinguid pooleli. Väidetavalt omab B-ja C-kategooria juhilubasid. Riigi keelt valdab suhtlustasandil, sooritanud B2 taseme eksami. 2010 aastal katkestas õpingud Tartu Vanglas puidupingitöölise erialal. Isik omab ametlikku ja mitteametlikku töökogemust turvamehe, autojuhi ja ehitajana, töötas pikaajaliselt turvamehena. Viimased kaheksa kuud enne vangistust oli väidetavalt töötu, töötuna ennast arvele ei vormistanud. Kinnipeetaval on olemas teatud tööoskused ja töökogemus. Toimepandud kuritegu on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust oli pikaajaliselt töötu, väidetavalt teenis raha juhutöödega, sissetulek oli ebaregulaarne, tekkisid võlgnevused kommunaalmaksude eest. K-Raha andmetel 25.02.2013 andmete seisuga on tasumata nõudeid 1846,52 eurot ning vabanemisfondis 320,02 eurot. Alates 01.08.2013 töötab isik väljaspool vanglat xxx tootmisüksuses abitöölisena. Vabanedes kindel töökoht puudub, kuid vend on nõus S. Bxx vabanedes materiaalselt toetama. Tunnistab alkoholi kuritarvitamist, väidetavalt tarvitas alkoholi põhiliselt seltskonnas. Tunnistab, et alkoholijoobes on käitunud agressiivselt. Väidab, et saab oma sõltuvusprobleemiga ise hakkama, seega vangistuse ajal ei ole olnud motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema. Alates 04.02.2013 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. 28.02.2013 ja 27.03.2013 külastas isik Eesti Töötukassat. Külastuste eesmärk leida vabanemisjärgseks perioodiks töökoht ning omandada oskusi tööturul konkureerimiseks (CV koostamine, töövestluses suhtlemine jne). Lisaks on isik vangistuse jooksul tegelenud järgnevaga: - 02.02.2010-31.05.2010 osales riigikeele B1 taseme kursustel. Sooritas eksmai 98,5%. - 30.07.2013-20.10.2010, 25.03.2011-25.06.2011 oli isik määratud Tartu Vanglas majandustööle. - 01.09.2013-13.09.2010 alustas õpinguid xxxs õpinguid puidupingitöölisena, kuid katkestas enda soovil. - 01.02.2012-28.05.2012 osales isik Tartu Vanglas riigikeele B2 taseme kursustel. Läbis kursuse, lõpetas. Kursuse lõpueksami tulemus 100%. Valdab vabalt riigikeelt nii kõnes kui kirjas. Oli intelligentne ja püüdlik õpilane. - 15.02.2013-21.04.2013 oli isik määratud Viru Vanglas majandustöödele sise- ja väliskoristajaks. - 22.04.2013-30.06.2013 töötas isik väljaspool vanglat xxx maastiku hooldustöötajana. - 05.07.2013, 21.09.2013, 28.09.2013 oli isikule võimaldatud külastada Maanteeametit Liiklusregistri Jõhvi büroo, et isik taastas juhiload. Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vabadusekaotuslikku karistust kannab esmakordselt. Käesolev kuritegu toimepandud katseajal ning ettekavatsetult. Varasemalt on karistatud kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest, kus ohvriks oli endine elukaaslane. Käesolevalt kahetseb antud tegu. Mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Sergei Bedritil on vabaduses olemas sotsiaalselt toetav inimene venna A. Bxxx näol. Vennanaisega omakorda on suhted probleemsed. Sergei tutvusringkond väike, kriminaalkorras karistatud tuttavad puuduvad. Kinnipeetava vend A. Bxxxt on samuti mitmel korral kriminaalkorras karistatud. 2 Vend Aleksandr tarbib enda sõnul alkoholi väga harva ning arvas, et ka Sergei saaks karske eluviisiga hakkama. Sergei Bedrit on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ühel korral, Tartu Maakohtu 18.05.2007.a. otsuse alusel. S.Bedrit sai karistada kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest. Katseajal esines mõningaid registreerimiskohustuse rikkumisi, samuti sai ta kahel korral karistada väärteo korras. Kuu aega enne katseaja lõppu (04.04.2009) pani S.Bedrit toime uue kuriteo, mille tulemusel kannab praegust vanglakaristust. Kuritegu oli ettekavatsetud ja kinnipeetav kasutas kannatanu suhtes vägivalda. Karistusregistri 19.09.2013.a. andmetel on Sergei Bedritit kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning väärteo korras 3 korda. Prokurör, kirjalikult esitatud arvamusest nähtub, et ta ennetähtaegselt vabanemisega. nõustub kinnipeetava vangistusest Sergei Bedrit ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ja soovib karistuse kanda lõpuni kinnipidamiskohas. Ta ei nõustu elama asuma venna juurde, kuna vennanaisega ei ole tal sõbralikud suhted. Vend on sageli komandeeringus ja sel ajal toimub vennanaise ja tema tuttavate seltskonnas alkoholi tarvitamine, mistõttu elamine venna korteris on temale vastunäidustatud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Sergei Bedriti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Bedriti isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Bedritil distsiplinaarkaristused puuduvad. Sergei Bedrit on vanglas esimest korda. Varem kriminaalkorras karistatud 1 kord (kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest). Praegune, teine karistus, mõisteti röövimise eest. Väärteo korras karistatud 3 korral. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Sergei Bedriti puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist 3 kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Sergei Bedritile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Sergei Bedriti uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Bedriti vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.