Obsah (9)

§ 116§ 129§ 118§ 68§ 115§ 117§ 69§ 125§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2013.a Tartu Tsiviilasja number 2-11-34

§ 116

lg-st 2 tulenevalt tuleb eeldada, et töötajal on olemas volitus majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Dirolex OÜ ja Textuur AS on ostu-müügilepingu p-s 1.3. leppinud kokku, et ostja kohustub esitama müüjale volikirja isikute kohta, kes võivad OÜ Dirolex nimel müüjalt kaupa tellida. Kohus leidis, et nimetatud sättega soovisid pooled määrata kindlaks need isikud, kellel on õigus AS-ilt Textuur kaupa tellida. Hageja ei ole esitanud kohtule volikirja, mis tõendaks, et E. N. oli volitus OÜ Dirolex nimel kauba tellimiseks.

§ 129

lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Antud juhul ei ole tõendatud, et E. N. oli volitus OÜ Dirolex nimel kauba tellimiseks, samuti ei ole OÜ Dirolex (pankrotis) E. N. poolt tehtud tehinguid heaks kiitnud. Seetõttu on E. N. poolt tehtud tehingud tühised vastavalt

§ 129lg-le 1.

Kohus nõustub hagejaga selles, et asjaolu, et AS-i Textuur ees tasumata arved kajastuvad OÜ Dirolex raamatupidamises, ei tähenda nimetatud nõude põhjendatust. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kes võttis OÜ Dirolex poolt kauba vastu. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud panna kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on ebaõige on kohtu seisukoht, et OÜ Dirolex poolt ei ole AS-lt Textuur kaupa tellitud ja E. N. poolt kauba tellimused on oma olemuselt tühised. Antud asjas olid hageja ja OÜ Dirolex vahel väljakujunenud pikaajalised lepingulised suhted ja kauba tellijaks ei olnud ostja poolt kirjalikult kindlat isikut määratud. Pikaajalisel lepinguperioodil oli kauba tellijaks kogu aeg OÜ Dirolex töötaja E. N.. OÜ Dirolex kiitis kõik E. N. poolt esitatud tellimused heaks ja vastuvõetud kauba eest tasuti vastavalt kauba saatedokumentidele arvetele. OÜ Dirolex ei ole mitte ühelgi korral esitanud AS-le Textuur vastuväidet selles osas, seda ei ole teinud ka pankrotihaldur; 2) sai E. N. käsitada OÜ Dirolex esindajana tulenevalt

§ 118lg-st 2.

Müüja ei kahtlustanud, et E. N. puudusid volitused kauba tellimiseks. E. N. tegutses ostja nimel, tellis ostja nimel kaupa, kaup võeti OÜ Dirolex teiste töötajate poolt vastu, kaup läks OÜ Dirolex tootmisse ümbertöötlemiseks. OÜ Dirolex on oma käitumisega E. N. poolt esitatud kaubatellimused heaks kiitnud. Heakskiit avaldub kauba tegelikus vastuvõtus ja kauba müüja esitatud arvete aktsepteerimises. Kauba vastuvõtmisega OÜ Dirolex poolt loetakse ostumüügi tehing teostatuks ja ostja ei saa hiljem vaidlustada tellimuse esitanud isiku volitusi; 3) ei ole tellimust vaidlustanud OÜ Oga Invest antud asjas lepingupooleks; 4) on kohus jätnud tähelepanuta hageja viite

§ 116lg-le 2.

Riigikohus asus oma kohtulahendis 3-2-1-20-02 p.9 seisukohale, et nimetatud isikute puhul volituste olemasolu eeldatakse ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima. Praegusel juhul olid kauba tellijateks ja vastuvõtjateks OÜ Dirolex töötajad, keda hageja esindajad tundsid oma pikaajaliste suhete põhjal; 5) lubasid OÜ Dirolex juhatuse liikmed tasuda AS-ile Textuur oma võla, kuid võla tasumiseks seoses majandusraskustega puudusid rahalised vahendid. Seega OÜ Dirolex juhatuse liikmed on tunnustanud OÜ Dirolex võlgnevust; 4 6) on müügitehingute puhul on oluline kauba tegelik üleandmine. Müüja ei saa ostjalt nõuda kauba eest tasumist, kui kaup müüja poolt ostjale tegelikult üle antud ei ole. Samuti on ebaõige ka kohtu seisukoht, et võlgnevuse kajastumine OÜ Dirolex raamatupidamises ei oma tähtsust. Siiani ei ole mitte keegi vaidlustanud OÜ Dirolex raamatupidamise õigsust. Võlgnevuse kajastamine OÜ Dirolex raamatupidamises tähendab sisuliselt OÜ Dirolex poolset võla tunnistamist AS-ile Textuur. OÜ Dirolex aktsepteeris AS-i Textuur poolt esitatud arveid ja esitas maksuametile käibedeklaratsioonid, mille kohaselt küsis ta maksuametilt tagasi käibemaksu AS-ilt Textuur ostetud kauba eest. Kauba ost- müük on kajastunud mõlema lepingupoole raamatupidamises ja sellelt on AS Textuur maksnud riigile käibemaksu; 7) on tehingu puhul tähtis poolte tegelik tahe. OÜ Dirolex soovis osta AS-lt Textuur töödeldud puitu oma tootmise jätkamiseks. AS Textuur nõustus sellega ja väljastas OÜ Dirolex töötaja poolt esitatud tellimuste alusel kaupa, mis võeti OÜ Dirolex poolt vastu ja tasuti vastuvõetud kauba eest. Kui E. N. puudusid kirjalikud volitused kauba tellimuseks, tuleb

§ 68

lg 3 kohaselt lugeda, et OÜ Dirolex poolt kauba tellimuste heakskiit on olemas, mis väljendus kauba tegelikus vastuvõtmises OÜ Dirolex poolt ja AS-i Textuur poolt esitatud arvete aktsepteerimises. Kui OÜ Dirolex ei oleks tehinguid aktsepteerinud, oleks tulnud keelduda kauba vastuvõtmisest ja see tagastada. 7. OÜ Oga Invest (vastustaja 1) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige maakohtu seisukoht, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tõendamata on pooltevahelises müügilepingus kokkulepitud tingimuste täitmine OÜ Dirolex esindajal volituse olemasolu osas. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtes ning käesoleval juhul on lepingupoolte ühine tegelik tahe fikseeritud pooltevahelises ostu-müügilepingus. Olukorras, kus pooled on kirjalikus lepingus kokku leppinud, et esindusõiguse aluseks on volikiri, tuleb lähtuda antud kokkuleppest ning lugeda esindusõigusega tehtud tehinguks üksnes sellise tehingu, mis on tehtud volikirjas nimetatud isikute poolt. OÜ Oga Invest on seisukohal, et juhul, kui pooled ei oleks volikirja olemasolu pidanud oluliseks, oleks vastav punkt ka lepingust välja jäetud ning sellisel juhul oleks kuulunud kohaldamisele seaduses sätestatu; 2) on esindusõiguseta mitmepoolne tehing

§-s 129 lg 1 kohaselt tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid E. N. poolt esindusõiguseta tehtud tehingu heakskiitmise kohta OÜ Dirolex pädevalt isikult

§ 129lg 4 tähtaja jooksul.

Seega juhul, kui esindusõiguseta tehtud tehingut ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul heaks kiidetud, loetakse tehing lõplikult tühiseks ning hilisem heakskiit ei too enam kaasa tehingu kehtivaks muutmist. Kuivõrd OÜ Dirolex (pankrotis) on esitanud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite AS Textuur nõudele, siis nähtub ka vastuväite esitamise faktist asjaolu, et OÜ Dirolex (pankrotis) ei pea AS Textuur nõuet põhjendatuks; 3) saanuks esindusõiguseta tehingu OÜ Dirolex poolt heaks kiita isik, kes on pädev vastu võtma OÜ-le Dirolex (pankrotis) õiguslikult siduvaid kohustusi, mistõttu ei saa heakskiiduna käsitleda kauba väidetavat vastuvõtmist isikute poolt, kes on alla kirjutanud kaubaveose saatelehtedele; 4) kuivõrd tehingu heakskiitmine peab toimuma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, siis on õige maakohtu seisukoht, et arvete kajastamine raamatupidamises ei tähenda tehingu heakskiitmist; 5 5) ei ole õige apellatsioonkaebuse väide, et kuivõrd OÜ Oga Invest ei ole vaidlusaluse tehingu pooleks, siis ei oma OÜ Oga Invest kui kolmanda isiku vastuväited tähtsust. Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-95-11 tulenev, et OÜ-l Oga Invest on õigus esitada seisukohti ja vastuväiteid OÜ Dirolex ja AS Textuur vahelisetele tehingule, muuhulgas tehingu kehtetuse vastuväite.

1. OÜ Dirolex (pankrotis /vastustaja 2) juhatuse liige A. Kasak esitas e-posti teel ringkonnakohtule allkirjastamata vastuse, milles vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on tõendamata pooltevahelises müügilepingus ettenähtud tingimuste täitmine OÜ Dirolex esindajal volituse olemasolu osas. Lepingu sõlmimisel oli OÜ Dirolex huviks piiritleda konkreetselt isikute ring, kellel on õigus äriühingu nimel tehinguid teha. E. N. niisugune õigus puudus ning sellest oli teadlik ka apellant. Vastustaja ei nõustu apellandi käsitlusega sellest, nagu oleks OÜ Dirolex pooltevaheliste lepingusuhete käigus muutnud oma käitumisega lepingu tingimusi. OÜ Dirolex ei nõustu ka sellega, nagu võiks allkirju saatelehtedel käsitada tehingu heakskiitmisena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus, millega rahuldada AS Textuur hagi ja tunnustada AS Textuur nõuet Dirolex OÜ pankrotimenetluses summas 65 517,81 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
3. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas AS-i Textuur ja OÜ Dirolex (pankrotis) vahel loodi ajavahemikus märtsist maini 2009 lepinguline võlasuhe, mille alusel tekkis AS-l Textuur õigus nõuda OÜ-lt Dirolex 1 025 131 krooni ehk 65 517,18 euro tasumist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et OÜ Dirolex ja AS Textuur sõlmisid 27.02.2009.a kirjalikus vormis ostu-müügilepingu nr 1 ehk nn raamlepingu, milles lepiti kokku AS-i Textuur poolt (müüja) OÜ-le Dirolex (ostja) kaupade tarnimise üldistes tingimustes. Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus müüja müüma ja ostja ostma lepingus ettenähtud tingimustel ostja poolt eelnevalt kinnitatud tellimuse alusel kaupa, mille nomenklatuur, kvaliteet, kogus ja hind kuulus fikseerimisele tellimusel. Lepingu p 1.2 kohaselt kohustus müüja väljastama ostjale koos kaubaga koheselt saatelehe ja arve. Punktis 1.3 sätestati ostja kohustus esitada müüjale volikiri isikute kohta, kes võivad OÜ Dirolex nimel müüjalt kaupa tellida. Seega ei tekkinud AS-l Textuur kui müüjal OÜ Dirolex kui ostja vastu rahalist nõuet veel ainuüksi 27.02.2009.a kirjaliku ostu-müügilepingu alusel, vaid nõuete tekkimise ning sissenõutavaks muutumise eelduseks oli OÜ Dirolex poolt müüjale kaubatellimuste esitamine ning AS-i Textuur poolt nende tellimuste täitmine.
4. Tartu Maakohtu on oma 27.06.2012.a otsuses tuvastanud ja pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud asjaolu, et
5. märtsil 2009,
6. märtsil 2009,
7. märtsil 2009,
8. märtsil 2009,
9. märtsil 2009,
10. märtsil 2009,
11. aprillil 2009,
12. aprillil 2009,
13. aprillil 2009,
14. aprillil 2009,
15. aprillil 2009 ja
16. aprillil 2009 (s.o kokku 12-l korral) on e-kirja teel AS-ile Textuur OÜ Dirolex nimel esitanud kaubatellimused E. N. Kostjad (vastustajad) asusid menetluses seisukohale, et E. N.’e poolt e-posti teel esitatud tellimuste alusel ei tekkinud äriühingute vahel lepingulisi võlasuhteid (s.o eelkõige ostja kohustust tasuda müügilepingu alusel tarnitava kauba eest), kuna esiteks puudus E. N.’el 6 vormikohane volikiri OÜ Dirolex nimel tellimuste esitamiseks ja teiseks ei olevat tõendatud ka kauba tegelik üleandmine OÜ-le Dirolex. Maakohus jättiski hagi rahuldamata eeskätt põhjendusel, et kaupu tellinud isikul E. N.’el puudus tellimuste esitamiseks nõuetekohane volikiri. Kohus asus seisukohale, et 27.02.2009.a ostu-müügilepingu nr 1 p 1.3 kohaselt soovisid pooled määrata kirjaliku volikirja alusel kindlaks need isikud, kellel on õigus AS-lt Textuur kaupa tellida. Vaidlust ei ole selles, et ASle Textuur (müüjale) ei olnud esitatud niisugust volikirja, milles OÜ Dirolex oleks kirjalikult kinnitanud E. N.’e õigust tellida OÜ Dirolex nimel AS-lt Textuur kaupa. Eeltoodust järeldas kohus, et E. N.’e poolt OÜ Dirolex nimel tehtud tellimusi tuleb käsitada tühiste tehingutena, s.o tekkinud ei ole lepingulist suhet (müügilepingu järgi tasu maksmise kohustust), mille täitmist AS-l Textuur oleks õigus OÜ-lt Dirolex nõuda.
17. Maakohus on oma otsuse põhjendustes küll viidanud

§ 116

lg-le 2, kuid ei ole võtnud sisulist seisukohta selle kohalduvuse osas.

§ 116

lg 2 kohaselt eeldatakse juhul, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud sättest tuleneb, et kui E. N. oli OÜ Dirolex töötaja ja ta tegi tehingu, mis on seotud OÜ Dirolex majandustegevusega, siis kehtib seadusest tulenev eeldus, et tehing tehti tööandja (OÜ Dirolex) nimel, s.o töötajal ei tule tehingu tegemisel igakordselt rõhutada oma tegutsemist tööandja nimel. Nende eelduste täidetuse korral rakendub

§ 115

lg 1 teine lause (esindaja tehtud tehing kehtib vahetult esindajatava suhtes) ning tehingust ei tekkinud õigusi ega kohustusi E. N.’ele kui füüsilisele isikule.

§ 116

lg 2 ei sätesta iseenesest seadusest tulenevat esindusõiguse olemasolu eeldust majandus- või kutsetegevuses tegutsenud ettevõtja töötajale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-2002 viitab

-i 1994.a redaktsioonile).

§ 117

lg 2 kohaselt võib esindusõigus olla antud tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Töötaja puhul, kes tegutseb oma ettevõtjast tööandja majandus- või kutsetegevuses, saab tegemist olla tehingulise esindusõigusega ehk volitusega. 5. Volituse andmine toimub

§ 118

lg 1 kohaselt esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Seega võis tööandja anda (mh suulises vormis) volituse, mille kohaselt E. N.’el tekkinuks õigus tööandja nimel tehinguid teha, kas töötajale endale või AS-le Textuur, kellelt kavandati kaupu tellida. Kuna volitus antakse tahteavalduse tegemisega, siis kohaldub volituse andmisele

§ 69

, mille lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Käesoleval juhul ei ole kostjad vaidlustanud asjaolu, et E. N. oli enne 27.02.2009.a lepingu sõlmimist tegutsenud OÜ Dirolex esindajana ja tellinud mh AS-lt Textuur kaupu. Pooled vaidlevad selle üle, kas alates 27.02.2009.a kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmimisest oli E. N. õigustatud OÜ Dirolex nimel kaupu tellima. Vastavalt eelmärgitule sätestati lepingu p-s 1.3 ostja (OÜ Dirolex) kohustus esitada müüjale (AS-le Textuur) volikiri isikute kohta, kes võisid OÜ Dirolex nimel müüjalt kaupa tellida. Kõnealusest lepingupunktist ei nähtu iseenesest OÜ Dirolex tahe võtta tagasi kõik enne lepingu sõlmimist antud võimalikud volitused (

§ 125lg 2 p 5, § 126 lg 1).

Kokkuleppe sisuks on sätestada, et volitus OÜ Dirolex nimel kaupade tellimiseks antakse edaspidi kirjalikus vormis. Kohtule ei ole esitatud niisugust kirjalikku volikirja, millest nähtuks E. N.’e esindusõigus OÜ Dirolex suhtes. 7 6. Maakohus on aga jätnud kohaldamata asjassepuutuvad

-i sätted esindusõiguse olemasolu tõendamise vajalikkuse ning tehingute tegemise kohta kokkulepitud vorminõuetest kõrvalekalduvas vormis. Seega on maakohus kohaldanud materiaalõigust olulises osas ebaõigesti ning rikkunud ka menetlusnormi, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et käesoleval juhul on asjakohane juhinduda

§ 118lg-st 2.

Nimetatud sätte kohaselt loetakse volitus esindatava poolt antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Tegemist on volituse tekkimisega nn õigusnäivuse alusel, kus esindusõiguse tekkeks ei ole vajalik esindatava poolt esindusõiguse (volituse) andmisele suunatud tahteavalduse tegemine, vaid volitus loetakse erandina tekkinuks seaduse alusel.

§ 118

lg-s 2 sätestatu ei kujuta endast pelgalt eeldust esindusõiguse andmise kohta, mille esindatav saaks volituse puudumist kinnitavate tõendite esitamise kaudu ümber lükata. 7. Kolleegiumi arvates on põhjendatud apellandi seisukoht, et OÜ Dirolex esindajana tegutsenud E. N.’e avaldused ning käitumine lõid apellandile (hagejale) mõistliku aluse uskumaks, et E. N.’ele oli antud volitus tehingu tegemiseks – s.o kaupade tellimiseks. Volituse olemasolu eeldamist õigustavaks seoseks OÜ Dirolex ja E. N.’e vahel oli töösuhe ning asjaolu, et ka äriühingute vahelises varasemas koostöös oli sama isik OÜ Dirolex nimel kaupu tellinud. Vastustajad on esitanud menetluses väiteid, nagu ei oleks OÜ Dirolex ja E. N.’e vahelise töösuhte olemasolu või kestmine vaidlusaluste tehingute tegemise ajal piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Hageja on kohtule tõendina esitanud Dirolex OÜ (pankrotis) töötajate tunnustatud nõuete nimekirja (21.06.2011.a seisuga, t I kd lk 150 jj). Nimekirjast nähtuvalt on töötaja E. N.’e nõuet tunnustatud OÜ Dirolex pankrotimenetluses II järgu nõudena summas 2570,28 eurot (t lk 150). Kohtule ei ole esitatud mistahes tõendeid selle kohta, et E. N.’e töösuhe OÜ-ga Dirolex oleks lõppenud enne tööandja pankroti väljakuulutamist. Hagejal ei tekkinud töösuhte olemasolu tõendamise osas täiendavat tõendamiskoormist ainuüksi kostjate üldsõnalistest väidetest, et ei ole täpselt teada, missugusel ajavahemikul E. N. OÜ-s Dirolex konkreetselt töötas. Nõustuda tuleb apellandi seisukohaga, et töösuhte puudumise tõendamise võimalus oli tööandja juhatuse liikmel. Eeltooduga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et E. N. oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal OÜ Dirolex töötaja. 8.

§ 118

lg 2 alusel volituse tekkimine eeldab ühtlasi, et esindatav (OÜ Dirolex) teadis või pidi teadma, et esindaja (E. N.) tegutses tema nimel esindajana, ja talus sellist tegevust. Esindaja tegevusest teadmine ning selle talumine võib seisneda nii positiivses teadmises kui ka esindatava poolses hooletuses, s.o olukorras, kus esindajal on faktiliselt võimalik pikema aja jooksul tehinguid teha ning esindatav sellesse ei sekku, ehkki tal oleks selleks võimalus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaoludel tuleb lugeda tuvastatuks, et OÜ Dirolex teadis või pidi teadma, et E. Naaris tegutses tema nimel esindajana ning talus sellist tegevust. Ajavahemikul märtsi algusest aprilli lõpuni 2009 on E. N.’e poolt esitatud 12 tellimust, kusjuures tellimuste alusel tekkinud maksekohustused leidsid kajastamist OÜ Dirolex raamatupidamises (vt OÜ Dirolex ajutise pankrotihalduri koostatud nimekiri tasumata ostuarvetest, t I kd lk 64). Eeltoodust lähtudes asub kolleegium seisukohale, et E. N.’e poolt AS-le Textuur tellimuste esitamine ei saanud olla OÜ-le Dirolex teadmata ning esindatavana talus ta sellist tegevust. 8 9. Tulenevalt sellest, et

§ 118

lg 2 kohaselt tekib volitus (esindusõigus) vahetult seaduse alusel ega eelda esindatava poolse tahteavalduse tegemist, ei oma asja lahendamisel sisulist tähendust see, kas OÜ Dirolex oli andnud E. N.’ele AS-ga Textuur tehingute tegemiseks kirjaliku volikirja või mitte. Kokkulepe, mille kohaselt volitused tellimuste esitamiseks pidanuksid olema vormistatud kirjalikult, ei välista seadusest (

§ 118lg 2) tuleneva taluvusvolituse tekkimist.

OÜ-l Dirolex oli võimalik soovi korral takistada E. N.’e poolt kaupade tellimist, kuid seda võimalust ta ei kasutanud. Ka

§ 118

lg 2 alusel tekkinud taluvusvolituse saanuks tagasi võtta

§ 126lg 1 alusel, s.o teisele lepingupoolele sellekohase tahteavalduse tegemisega.

Samal põhjusel puudub vajadus hinnata esindusõiguseta isiku tehtud tehingu heakskiitmist

§ 129lg 1 alusel.

Kuna esindusõigus tuli lugeda tekkinuks

§ 118lg 2 alusel, ei olnud tegemist esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingutega.

Eeltoodu põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et E. N.’el oli vaidlusalusel ajavahemikul, s.o alates märtsi algusest kuni aprilli lõpuni 2009.a, õigus esitada Dirolex OÜ nimel kaupade tellimusi AS-le Textuur. Esindusõiguse olemasolust tulenevalt puudub alus lugeda tehinguid tühisteks

§ 129järgi.

1. Ainuüksi tellimuste esitamisega ei tekkinud Dirolex OÜ-l veel AS-i Textuur ees raha maksmise kohustust. Pooltevahelise kirjaliku ostu-müügilepingu p 4.1 kohaselt tekkis ostjal kohustus tasuda kvaliteedinõuetele vastavate kaupade eest 30-40 kalendripäeva (vastavalt arvel näidatud tähtajale) jooksul alates kauba kättesaamise momendist. Lepingu p 1.2 kohaselt kohustus müüja väljastama ostjale koos kaubaga koheselt saatelehe ja arve. OÜ Oga Invest esitas väite, et hageja poolt esitatud arved ja kaubaveo saatelehed kui raamatupidamislikud dokumendid ei tõenda kauba üleandmist. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kohtule esitatud kaubaveo saatelehtedel on Dirolex OÜ töötajate R. V., K. D.’i, E. N.’e ja R. S.’i allkirjad (loetelu t I kd lk 149). Ringkonnakohus märgib, et ka R. V., K. D.’i ja R. S.’i töösuhe OÜ-ga Dirolex tuleb lugeda tõendatuks samal alusel nagu E. N. töösuhe (vt eelpool p 7 ja nimekiri töötajate tunnustatud nõuetest tööandja pankrotimenetluses, t I kd lk 150 jj). Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kaubaveo saatelehtedel olevad allkirjad kuuluvad nimetatud isikutele. Kolleegium leiab, et Dirolex OÜ töötajate poolt allkirjastatud kaubaveo saatelehtedega on võimalik kauba üleandmist tõendada, kuivõrd tavapärases praktikas toimubki saatelehtede allkirjastamine kauba üleandmisel. Saatelehele allkirja andmisega kinnitab isik, et on saatelehel näidatud kauba kätte saanud. Ka pooltevahelise lepingu p 1.2 kohaselt nähti ette, et nii saatelehed kui arved väljastatakse koos kauba üleandmisega. Seega on põhjendamatu vastustaja seisukoht, nagu omaksid kaubaveo saatelehed ainuüksi raamatupidamislikku tähendust. Kuna käesoleval juhul on saatelehtedel kauba kättesaamist oma allkirjadega kinnitanud OÜ Dirolex töötajad, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et saatelehtedel märgitud kaup anti OÜ-le Dirolex üle. Kauba üleandmine ja vastavalt selle kättesaamine oli aluseks OÜ-l Dirolex arvetel näidatud rahasummade tasumise kohustuse tekkimisele.
2. Vastustaja OÜ Oga Invest on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei vasta E. N.’e poolt eposti teel esitatud tellimused osaliselt AS-i Textuur poolt väljastatud arvetele ja kaubasaatelehtedele tellitava kauba liigi, koguste jm oluliste omaduste osas. Vastuväide puudutas
3. aprilli 2009.a arvet nr 90240 ja sellele vastavat saatelehte nr 240 (t I kd lk 2223). Arvel on müüdava kaubana märgitud männikilp, kuid arvel viidatud saatelehe kohaselt on üle antud kasekilp. Hageja on selle arve ja saatelehega seonduvalt esitanud 24.04.2012.a 9 dateeritud õiendi, mille kohaselt on saatelehel nr 240/03.04.2009 ekslikult märgitud ülemisele reale „kasekilp“ ja õigeks tuleb lugeda „männikilp (t I kd lk 153). Kolleegium on seisukohal, et hageja (apellant) on veenvalt tõendanud, et AS Textuur poolt 03.04.2009.a väljastatud saatelehel nr 240 on ülareal märgitud ekslikult tarnitava kauba liigina „kasekilp“, kuid tegelikult oli tellitud ja mõlemad pooled pidasid ka silmas männikilpi. Toimikus oleva e-kirjavahetusega (t I kd lk 156 ja lk 159) on tõendatud, et OÜ Dirolex töötaja E. N. esitas 01.04.2009.a tellimuse männikilpide saamiseks 5-l real ning 31.03.2009.a männikilpide saamiseks 2-l real. Lisaks esitati 09.03.2009 tellimus kasekilpide saamiseks (t lk 163). Eelnimetatud männikilpide tellimused täideti täies mahus 03.04.2009 ning samaaegselt täideti osaliselt ka 09.03.2009.a kasekilbi tellimus (tellimuse IV rida). Nii 03.04.2009.a arvelt nr 90240 kui ka sama kuupäeva kandvalt kaubaveosaatelehelt nähtub, et tarnitud kauba kõik mõõdud ja kogused vastavad tellimustele. Samuti vastab arvel nr 90240 näidatud kauba maksumus männikilbi tellimuse alusel hageja poolt tehtud hinnapakkumusele. Kuna arve nr 902240 ja kaubaveosaatelehe nr 240 alusel tarniti nii männi- kui kasekilpi, on kaubaveosaatelehel nr 240 tarnitud kaup tähistatud osaliselt ebaõigesti. Kolleegiumi arvates ei muuda tarnitud kauba osaliselt ebaõige tähistus saatelehel vaieldavaks asjaolu, et telliti ja tarniti männikilpi, mille eest tekkis OÜ-l Dirolex ka kohustus tasuda. Ka ülejäänud osas on hageja nõude arvestus ringkonnakohtu arvates kooskõlas esitatud tõenditega. Asja materjalidest nähtub, et tellimusi esitati e-kirja teel jooksvalt vastavalt tootmistegevuses tekkinud vajadusele, s.o mitte ühtselt vormistatud tellimustena, vaid kohati edastati ka mitu tellimust eri toodetele (mõõtudele ja kogustele) ühe päeva jooksul. Kolleegium ei tuvastanud mittevastavusi esitatud tellimuste ning kauba tarneid kajastavate arvete ning kaubaveosaatelehetede vahel. Kostjad ei ole vastuväiteid esitanud ka viiviste arvestusele (OÜ Dirolex pankroti väljakuulutamise aja seisuga).
4. TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust. Kuna AS Textuur hagi rahuldatakse, tuleb asjas kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel OÜ Oga Invest kanda. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt PankrS §-de 104 ja 106 koostoimest puudub alus jätta menetluskulusid OÜ Dirolex (pankrotis) kanda. PankrS § 104 lg 1 kohaselt ei takista võlgniku vastuväide võlausaldaja nõude tunnustamist. Hageja ei ole tuginenud hagi esitamisel PankrS § 104 lg-le 2 ega väljendanud menetluses soovi, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus. Seega põhjustas vajaduse käesoleva hagi menetlemiseks asjaolu, et AS Textuur nõudele esitas vastuväite OÜ Oga Invest, puudunuks. Olukorras, kus pankrotihaldur ei ole võlausaldaja nõudele vastu vaielnud, ei oleks pankrotiseaduse mõttega kooskõlas jätta pankrotivara arvel kandmiseks menetluskulusid, mille tekkeks ei ole pankrotihaldur oma tegevusega põhjust andnud ning mille kujunemist ei ole pankrotihalduril võimalik kontrollida. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 10