Obsah (9)

§ 174§ 176§ 317§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-54541 Tsiviilasi XXXAS-i hagi XXXja XXXvastu võlgne

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus on jõustunud 02.04.2013.a. XXXAS-i lepinguline esindaja esitas 19.04.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Avaldus vastab

§ 174lg 3 nõuetele.

3.

§ 176

lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 1 07.05.2013.a määruse koos avaldusega sai kostja II kätte 12.07.2013.a. Kostjale I toimetati määrus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.10.2013.a avaldatud teatega.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb määruse kostjale kättetoimetatuks 30.10.2013.a. Kohus andis kostjatele võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Avaldusele tähtaegseid vastuväiteid ei esitatud. 4.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulude põhjendatust ja vajalikkust. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel ja nõude suurendamisel tasutud riigilõiv 533,46 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 383,46 eurot ja haginõude suurendamisel täiendavalt 150 eurot (I kd, tlk 35 - 36, maksekorraldused), kokku 533,46 eurot. Seega on hageja poolt riigilõivu tasumine tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Riigilõiv 533,46 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
2. Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja sellele lisatud arvetelt nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 28h 10min ulatuses tunnihinnaga 76,69 eurot (käibemaksuta), kokku 2 160,13 euro eest. Kohus, arvestades koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning neile lisatud tõendeid, istungite kestvust ja nende kulgu, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on ülejäänud osas põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulud kokku on 2 693,59 eurot (riigilõiv 533,46 eurot + lepingulise esindaja kulu 2 160,13 eurot), milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
3. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 3 941,13 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 6 400 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 3 200 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 2 9.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3