lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt VÕS § 100 loetakse kohustuse rikkumiseks kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisingulepingu punkti 11.1 1) kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja nõuda ja liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist liisingumakset täielikult või osaliselt 2 järjestikusel maksepäeval, või liisinguvõtja ei maksa mistahes muud lepinguga ettenähtud summat ühe kuu jooksul alates vastava summa tasumise tähtpäevast. Kohtule esitatud 20.12.2010 teatisega lepingu ülesütlemise kohta, võlgnevuse koondaruandega ja arvetega nr A10275690, A10305069, A10333756, A10362549 on tõendatud, et liisingulepingu erakorralise ülesütlemise hetkel oli kostjal tasumata nelja järjestikuse liisingumakse võlgnevused. Seega ütles hageja lepingu üles kooskõlas sõlmitud lepinguga. Liisingulepingu punkti 11.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja maksma liisinguandjale kõik liisingulepingu lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad summad. Samuti kohustus liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik lepingu lõpetamisega seotud kulutused. Täiendavalt kohustus kostja vastavalt üldiste tingimuste punktile 11.5. hüvitama hagejale kulutused, mis hagejal tekkis seoses liisingulepingu erakorralise ülesütlemisega. Lepingu maksegraafikuga on tõendatud, et liisingueseme jääkväärtus oli liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeks 8249.97 EUR (käibemaksuta). Hageja ja XXX OÜ müügilepinguga nr XXX 13.04.2011.a. on tõendatud, et hageja võõrandas liisingueseme hinnaga 11 000 EUR (käibemaksuga) so 9167.67 EUR käibemaksuta, millest hageja kustutas osaliselt kostja lepingulised võlgnevused hageja ees. Liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutuste nõue, mis jäi sõiduki müügihinna arvelt kustutamata on alljärgnev: osaliselt tasutud kindlustuse arve 102.42 EUR, vara tagastusteenus 191.74 EUR, sõiduauto osaline keemiline sisepesu, 45.49 EUR, vara remont ja hooldus (ilukilbid) 18.10 EUR, müügiteenus 550.00 EUR, sõiduki tehniline ülevaatus 35.00 EUR ja viivis 08.04.2013 seisuga 19.92 EUR, kokku 962.67 EUR. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kindlustusmakse tasub 4 kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Liisingulepingu punktist 9.1 nähtuvalt peab liisinguese olema kostja poolt kindlustatud ning kõik liisingueseme kindlustusega seotud kulutused kannab ja maksed maksab kostja. Autokindlustuspoliisi nr XXX ja arvega nr A11023070 on tõendatud, et kostja eest tasus kindlustusmakse 219.13 EUR hageja ning esitas kostjale 26.01.2011.a. arve kindlustuse eest tasumiseks. Kostja pidi tasuma arve 02.02.2011.a., kuid jättis tasumata 102.42 EUR. Tasumata makse summalt on arvestatud viivis 2.60 EUR. Kostja ei ole tõendanud 102.42 EUR tasumist. Seega on kindlustusmakse nõue põhjendatud ja tõendatud.
lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale (liisingulepingu) ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vaidlust ei ole, et liisingulepingu ülesütlemise põhjustas liisinguvõtja, kes jättis tasumata lepingust tulenevad maksed. Riigikohus (3-2-1-52-11, punkt 16) on asunud seisukohale, et liisingueseme tagastamisega seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Kostja maksekohustus tuleneb seadusest ja liisingulepingust. Liisingulepingu üldiste tingimuste punkti 6.1 kohaselt kostja kohustus tasuma liisingumakseid ja teisi tasusid vastavalt lepingule ja hinnakirjale. Seega ei ole maksekohustuse tekkimise aluseks mitte väljastatud arve, vaid liisinguleping. Liisingulepingu üldiste tingimuste punkt 6.7 sätestab, et juhul, kui liisinguvõtja ei saa mistahes põhjusel arvet kätte, siis ei vabane ta liisingumaksete tasumise kohustustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja arved kostjale väljastanud. Teatisega lepingu ülesütlemisest on tõendatud, et hageja palus liisinguese koheselt tagastada hageja volitatud esindajale XXX OÜ-ile aadressil XXX, Tallinn. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga 26.01.2011 on tõendatud, et vara võttis kostjalt vastu OÜ XXX, mitte XXX OÜ. XXXOÜ 26.01.2011.a. arvega nr 2 on tõendatud, et ta osutas hagejale sõiduki reg.märgiga XXX tagastusteenust 159,78 EUR (käibemaksuta) eest. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostja liisingueset hagejale vabatahtlikult ei tagastanud, mistõttu oli hageja õigustatud tellima OÜ-lt XXX tagastusteenust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud arve nr A11023074 26.01.2011.a. summas 191.74 EUR tagastusteenuste osutamise eest. Kuna kostja pidi arve tasuma 02.02.2011.a., kuid ei ole seda teinud, siis on hageja arvestanud tasumata summalt viivist 2.39 EUR. Liisingulepingust tulenevateks lisakuludeks on sõiduauto müügiteenus 550.00 EUR, osaline keemiline sisepesu 45.49 EUR ja sõiduki tehniline ülevaatus 35.00 EUR, mis on tõendatud hageja arvega nr A11108063 müügiteenuste eest summas 550.00 EUR ja selle aluseks olnud XXX OÜ 25.04.2011.a. arvega nr 1104079, hageja arvega nr A11045923 sõiduki osalise keemilise sisepesu ja puhastuse eest summas 45.49 EUR, mille aluseks on XXX OÜ 31.01.2011.a. arve nr 1101130 ja hageja arvega nr A11108045 sõiduki tehnoülevaatuse eest summas 35.00 EUR, mille aluseks on XXX OÜ 25.04.2011.a. arve nr 1104080. Hageja on tasumata summadelt arvestanud viivist, põhjusel et kostja esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud. 5 Kuna hageja põhitegevuseks ei ole liisinguesemeks olnud sõiduki võõrandamine, siis on teenuse sisseostmine vastavat teenust osutavatelt äriühingutelt põhjendatud. Teenustasude hinnad on tavapärased ega ole ebamõistlikult suured. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hageja oleks saanud samasuguseid lisateenuseid mõnelt muult teenusepakkujalt odavamalt. Järelikult on eelnimetatud kulude nõue põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise ja tehnoülevaatuse käigus tuvastati, et liisinguese vajab remondi ja hooldustöid, mida hageja arve nr A11066758 ja XXX OÜ 22.02.2011.a. arve nr 1102074 kohaselt teostati summas 18.10 EUR. Hageja arvestas tasumata makse summalt viivist 0.10 EUR. Riigikohus on lahendis 3-2-1-52-11 asunud seisukohale, et remondikulud ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks, sest VÕS § 367 lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Kuna remondikulud ei ole ülesütlemisest tingitud lisakuludeks VÕS § 367 lg 3 mõttes, siis tuleb hageja põhinõue jätta 18.10 EUR ja viivise nõue 0.10 EUR jätta rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 4, § 108 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib laenuandja võlgnikult, arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivist. Liisingulepingu punkt 6.9 sätestab, et kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingumakse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega kohustub liisinguvõtja tasuma iga viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist
sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist kokku summas 19.92 EUR, mida tuleb vähendada 0.10 senti võrra seoses remondikulude nõude rahuldamata jätmisega. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista kokku 944.55 EUR. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1tuleb menetluskulud jätta 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. 6 Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.