alusel jätta Sergei Ševtsovi menetluskulud – kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 01.12.2011.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 86 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 02.05.2012.a eelistungil õigusabi osutamise eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 60 senti, kriminaaltoimiku paljundamise eest 5 (viis) eurot ja 35 senti, riigi kanda.
alusel jätta Aleksandr Brešenkovi menetluskulud – kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 87 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 01.12.2011.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 86 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 02.05.2012.a eelistungil õigusabi osutamise eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 60 senti, kriminaaltoimiku paljundamise eest 5 (viis) eurot ja 35 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 14.01.2013.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest 19 (üheksateist) eurot ja 20 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 26.11.2013.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, riigi kanda.
Määruse ärakirjad saata teadmiseks süüdistatavatele, prokurörile, kaitsjatele ning täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Süüdistusakt Sergei Ševtsovi ja Aleksandr Brešenkovi süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi on kohtule esitatud 12.04.2012.a üldmenetluses. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.05.2012.a kohtumäärusega anti süüdistatavad Sergei Ševtsov ja Aleksandr Brešenkov kohtu alla. Sergei Sevtsovi süüdistatakse selles, et ta 22.11.2007a. tegutsedes grupis Aleksandr Brešenkoviga kindlustushüvitise saamise eesmärgil, esitasid AS I K esindusse S D OÜ-sse teatise liiklusõnnetuse kohta, mis tegelikult ei leidnud aset ja oli nende poolt lavastatud. Vastavalt 2 1-12-3424 teatisele 18.11.2008a kella 22.30 paiku Peeterristi külas, Tallinna mnt. ristmikul Sergei Ševtsov, liikudes oma autoga BMW 525 reg.nr.xxx mööda peateed, sai löögi autolt Mitsubisi Galant reg.nr.xxx Aleksandr Brešenkovi juhtimisel, mille tulemusena auto kaotas juhitavuse, sõitis vasakpoolsele teeservale ja rullus üle katuse. Tegelikult liiklusõnnetust, mille kohta Sergei Ševtsov ja Aleksandr Brešenkov teavitasid AS I K S D OÜ, ei toimunud ja oli nende poolt lavastatud, autode kontakt toimus asjaoludel, mil sõiduauto BMW seisis ning andmed, et auto BMW sõitis teelt välja ja rullus üle katuse oli süüdistatavate poolt väljamõeldud kindlustusandjalt kindlustushüvitise summas 1350 eurot saamise eesmärgil. Nimetatud tegudega pani Sergei Ševtsov toime kindlustusjuhtumi esilekutsumise (lavastamine) ning lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, so KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo. Aleksandr Brešenkovi süüdistatakse selles, et ta 22.11.2007a. tegutsedes grupis Sergei Ševtsoviga kindlustushüvitise saamise eesmärgil, esitasid AS I K esindusse S D OÜ-sse teatise liiklusõnnetuse kohta, mis tegelikult ei leidnud aset ja oli nende poolt lavastatud. Vastavalt teatisele 18.11.2008a kella 22.30 paiku Peeterristi külas, Tallinna mnt. ristmikul Sergei Ševtsov, liikudes oma autoga BMW 525 reg.nr.xxx mööda peateed, sai löögi autolt Mitsubisi Galant reg.nr.xxx Aleksandr Brešenkovi juhtimisel, mille tulemusena auto kaotas juhitavuse, sõitis vasakpoolsele teeservale ja rullus üle katuse. Tegelikult liiklusõnnetust, mille kohta Sergei Ševtsov ja Aleksandr Brešenkov teavitasid AS I K S D OÜ, ei toimunud ja oli nende poolt lavastatud, autode kontakt toimus asjaoludel, mil sõiduauto BMW seisis ning andmed, et auto BMV sõitis teelt välja ja rullus üle katuse oli süüdistatavate poolt väljamõeldud kindlustusandjalt kindlustushüvitise summas 1350 eurot saamise eesmärgil. Nimetatud tegudega pani Aleksandr Brešenkov toime kindlustusjuhtumi esilekutsumise (lavastamine) ning lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, so KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo. 26.11.2013.a korraldaval istungil esitas süüdistatava Sergei Ševtsovi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Taotluse kohaselt palub kaitsja lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 1-12-3424 seoses mõistliku aja möödumisega. Kaitsja on seisukohal, et käesolev kriminaalmenetlus ei ole läbi viidud mõistliku aja jooksul. Käesoleva kriminaalasja edasine menetlemine rikkuks Sergei Ševtsovi õigust asja lahendamiseks mõistliku aja jooksul ja selle rikkumise raskuse kaalub üle avalik menetlushuvi käesolevas asjas. Samuti kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks, mille alusel palub kaitsja menetluskulud summas 1980 eurot riigilt välja mõista. Kaitsja on arvamusel, et arvestades väljakujunenud praktikat ja kriminaalasja keerukust ja mahtu, on õigusabikulud kohtueelses menetluses summas 1980 eurot mõistlikus suuruses. Käesolevas kriminaalasjas olid Sergei Ševtsovi õigusabikulud 1980 eurot. Kokku 15 õigusabitunni eest. Üks õigusabitund on 110 eurot, lisandub käibemaks. Nimetatud õigusabi sisaldas kriminaalasja materjale läbitöötamist, kaitsepositsiooni koostamist ja osalemist kahel kohtuistungil. Taotlusele on lisatud kaks arvet: 02.01.2013.a arve nr 130101 summas 990 eurot (825 eurot ja käibemaks 20% - 165 eurot) ja 06.01.2013.a arve nr 120102 summas 990 eurot (825 eurot ja käibemaks 20% - 165 eurot). Menetlusosaliste seisukohad Korraldaval istungil kaitsja toetas oma taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku aja möödumisega. Kui sündmus leidis aset rohkem kui 6 aastat tagasi, kriminaalasja algatamise avaldus on esitatud ligi 4 aastat tagasi, siis riigil puudub vähimgi huvi selle asja edasiseks sisuliseks menetlemiseks.
3 1-12-3424 Seega kaitsja palus hüvitada Sergei Ševtsovile õigusabikulud summas 1980 eurot. Ševtsov kandis kulusid 15 õigusabi tunni ulatuses. Temale on esitatud kaks arvet üldsummas 1980 eurot. Mõlemad arved tasus Sergei Ševtsov. Kaitsja Rogulski on oma kolleegiga nõus. Ta palub ka
ja
Asja läbivaatamise mõistlikud tähtajad on tõesti juba möödunud, see asjaolu peaks kaasama nimetatud paragrahvide alusel menetluse lõpetamist. Brešenkov ei ole vastu, et menetluse lõpetakse nende alustel. Süüdistatav Ševtsov on oma kaitsjaga nõus. Süüdistatav Brešenkov on oma kaitsjaga nõus. Prokurör leidis, et on alust arvata, et selle kriminaalasja arutamine ja menetlemine kuni jõustunud kohtuotsuse saabumiseni võtab päris pikalt aega. Arvestades ka seda, et selles asjas ei ole esitatud tsiviilhagi, siis prokurör ei ole vastu kriminaalmenetluse lõpetamise
2742 alusel, seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kuriteo sündmusest on möödunud juba üle 6 aastat. Kriminaalasja sisulist arutlemist ei ole veel alustatud ja ei ole ka käesolevaks ajaks põhiistungi toimumise aega. Maakohus leidis Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta menetlusaja mõistlikkuse nõuet ega selle rikkumise korral õiguskaitsevahendeid. Küll sätestab EV põhiseaduse § 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
tuuakse omakorda välja, et kriminaalmenetlusõiguse allikaks on nii põhiseadus kui ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Põhiseaduse § 123 lg 2 kohaselt kui Eesti õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingu sätteid. Üheks prioriteetseks EV Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mille artikli 6 lõige 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 274-2 kohaselt, mis jõustus 01.09.2011.a, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-3-04, 3-1-1-100-09 ja 3-4-1-12-08 asunud seisukohale, et EIÕK art 6 lg 1 esimese lause täitmiseks on kohtul, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes, võimalik kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev otsus või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohus on 18.06.2010 lahendis 3-1-143-10 leidnud, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista, vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärast kestust hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. 4 1-12-3424 Sellisel juhul tuleb hoolimata kriminaalasja menetlusstaadiumist kriminaalmenetlus lõpetada või teha õigeksmõistev otsus kohtulikku arutamist lõpule viimata. Kui õigust mõistlikule menetlusajale on riivatud sedavõrd intensiivselt, et see eeldab niikuinii isiku suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist või kriminaalmenetluse lõpetamist, puudub põhjus, kõiki seaduses ette nähtud menetlusstaadiume läbides, seda riivet veelgi süvendada. Juhul, kui kohus leiab, et tema menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud, tuleb süüdistatav
p 2 ja EIÕK artikli 6 lg 1 esimese lause alusel õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja sel hetkel menetletakse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 samuti asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus; isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta. Ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Seejuures on oluline tähele panna, et mõistliku menetlusaja mõiste ei ole sõltuvuses konkreetsest siseriiklikust menetluskorrast, teisisõnu selle spetsiifikast (EÕIK König vs Saksamaa; Ruiz-Mateos vs Hispaania, Tartu RKKo nr 1-04-201). Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikat ja kriminaalmenetluse muudatusi arvestades, tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja maht, kriminaalmenetluse senine käik, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine. Sergei Ševtsovile ja Aleksandr Brešenkovile on esitatud süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi ehk kindlustuskelmuses. KarS § 212 lg 1 näeb ette karistusena rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust, seega, tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kohtu hinnangul on tegemist keskmise keerukusega kriminaalasjaga. Kriminaalasjas on kaks süüdistatavat, kolm tunnistajat ja üks asjatundja. Tegemist ei ole raske kuriteoga või erilise avaliku menetlushuviga. Siinkohal asub kohus seisukohale, et antud süüdistuse puhul selle keerukuse aste – tavaline keskmise keerukusega kriminaalasi – võimaldaks iseenesest asja kiiremat lahendamist, kui seda on käesoleval hetkel. Kuriteo asjaolud, milles süüdistatakse Sergei Ševtsovi ja Aleksandr Brešenkovi, leidsid aset 22.11.2007.a. Kriminaalmenetlus on alustatud 02.12.2009.a. Tõkend Aleksandr Brešenkovi suhtes oli valitud 01.06.2011.a. Sergei Ševtsovile antud kriminaalasjas tõkendit on jäänud valimata. Antud kriminaalasi saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks lühimenetluses 24.10.2011.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.12.2011.a kohtumäärusega kriminaalasja materjalid tagastati prokuratuurile, kuna puudusid lühimenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Sergei Ševtsov keeldus lühimenetlusest. Süüdistusakt Sergei Ševtsovi ja Aleksandr Brešenkovi süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi on kohtule esitatud 12.04.2012.a üldmenetluses. Kohus leiab, et menetlus antud asjas on kunstlikult venitatud, kuid mitte süüdistatavate süül. Dokumentidest ei nähtu, et süüdistatavad oleks menetlust takistanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et süüdistatavad oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud või takistanud tahtlikult menetluse läbiviimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates, kriminaalasjas on süüdistataval õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. Süüdistatavad Sergei 5 1-12-3424 Ševtsov ja Aleksandr Brešenkov pole antud kriminaalasja raames olnud vahi all, kuid Aleksandr Brešenkovi suhtes oli kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Seega, antud menetluses riik oleks pidanud astuma samme menetluse kiiremaks lahendamiseks. Süüdistatavate jaoks on ebakindlus küsimuses, kas nad tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte ja seda oluliselt riigivõimu süü tõttu. Kokkuvõttes leiabki kohus, et kogu menetlus Sergei Ševtsovi ja Aleksandr Brešenkovi süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Tegemist on tavalise keerukusastmega kriminaalasjaga ning isik ega tema kaitsja ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks ning menetlejate toimimine on põhjustanud käesoleva asja lahendamisel teatud viivitusi. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole läbi viidud mõistliku aja jooksul ning, arvestades hilisemat perspektiivi kohtumenetluses, on ilmne, et mõistlikku menetlusaega ületatakse. Kohus leiab ka, et mõistlikku menetlusaega tuleks hinnata ka sellest seisukohast, et üldmenetluses lõpplahendini jõudmine võtab aega, kuivõrd süüdistatavad on jätkuvalt seisukohal, et nendele esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja kuriteokoosseis pole täidetud. Keskmise statistika alusel kuulub kõigi kolme kohtuinstantsi läbimiseks ligikaudu 2 aastat, seega on ka asja läbivaatamise alustamise korral kõik vaidlusalused teod lõpplahendini jõudes aegunud. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Antud juhul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt. Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et riik vastutab oma organite tegevuse eest. Mõistliku menetlusaja hindamisel konkreetses kriminaalasjas tuleb käsitleda ka asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist. Sergei Ševtsovi ja Aleksandr Brešenkovi õigused olid rikutud. Juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumist üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata. Kuriteo asjaolud, milles süüdistataks Sergei Ševtsovi ja Aleksandr Brešenkovi, leidsid aset 22.11.2007.a. Tegemist ei ole erilise avaliku menetlushuviga. Seega, kohtu hinnangul, on otstarbekas lõpetada kriminaalmenetlus Sergei Ševtsovi ja Aleksandr Brešenkovi süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi kohtulikku arutamist lõpule viimata, kuna on rikutud nende õigused kriminaalmenetlusele mõistliku aja jooksul.
Sergei Ševtsovi kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada Sergei Ševtsovile seoses kriminaalasja arutamisega valitud kaitsjale makstud tasu summas 1980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) eurot. Taotluse ning taotlusele lisatud dokumentide kohaselt kulutas kaitsja kriminaalasja materjale läbitöötamiseks, kaitsepositsiooni koostamiseks ja osalemiseks kahel kohtuistungil viisteist tundi. Kohtu arvates tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. 6 1-12-3424
lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt asunud seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2011.a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Sergei Ševtsovile on esitatud süüdistus ühes episoodis KarS § 212 lg 1 järgi. KarS § 212 lg 1 näeb ette karistusena rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust, seega, tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kriminaalasjas on kaks süüdistatavat, kolm tunnistajat ja üks asjatundja. Kohus leiab, et ei ole kriminaalasi oma sisult eriliselt keerukas või mahukas. Kohtu hinnangul on tegemist keskmise keerukusega kriminaalasjaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutanud õigusteenuse vajalikkust. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.12.2011.a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-99-11, p 9). Kohus leiab, et S. Ševtsovile kohtumenetluses osutatud õigusabi tasumäär 110 eurot on mõistlik ning vastab kaitsja kvalifitseerimisele. Põhjendamatult suur on aga õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 15 tundi. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kriminaalasja materjale läbitöötamiseks, kaitsepositsiooni koostamiseks ja osalemiseks kahel kohtuistungil viisteist tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kaitsja osalenud kahel kohtuistungitel, kulutas kokku 30 minutit. Seega jäänud 14 tundi 30 minutit kulutas kaitsja kriminaalasja materjale läbitöötamiseks ja kaitsepositsiooni koostamiseks. Kohus loeb kriminaalasja materjale läbitöötamiseks ja kaitsepositsiooni koostamiseks kulunud ajaks, 14 tundi 30 minutit, põhjendatuks 8 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et tervikuna põhjendatuks ajaks on kokku 8 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et on käesoleval juhul mõistliku suurusega tasu moodustab 935 eurot. Kuna kohus lõpetab kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, siis tuleb menetluskulu (kaitsjakulu)
Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.