). Pooled vaidlevad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ja selle muutmise kokkuleppest tuleneva teenuse mahu kasutamise eest tasumisele kuuluvate maksete suuruse osas. Kostja vaidlustab poolte vahel sõlmitud lepingute kehtivuse. Poolte vahel 04.02.2011 sõlmitud lepingu punktist 3.1 tulenevalt on kostjal õigus tasu eest kasutada programmi (litsentsi) lepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lepingu punktist 5.2 tulenevalt kohustus kostja lepingust tulenevaid õigusi kasutama. Õiguste mittekasutamine ei vabasta teda ühegi kohustuse täitmisest hageja ees. Lepingu punktis 9.1 on pooled kokku leppinud, et lepingu maksumus koos käibemaksuga on 2 178,36 eurot, mis tasutakse igakuiste maksetega kaheteistkümnes osas alates lepingu sõlmimisest vastava kuu alguseks. Kostjale esitatakse sellekohane arve iga kuu eest. Seega sõlmisid pooled lepingu, millest tulenevalt on kostja kohustatud igakuiselt hageja esitatud arve alusel viimasele lepingus sätestatud summa tasuma (tl 31-33). Lepingu punkti 10.1 kohaselt jõustub leping sõlmimise momendist ning pikeneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki pooltest ei ole kolm kuud enne lepingu lõppu teatanud tähitud kirjaga lepingus toodud aadressil lepingu lõpetamisest. Lepingu punktist 10.2 tulenevalt tasutakse lepingu pikenemisel kord aastas vastavalt hinnakirjale järgneva aastase perioodi eest selle perioodi alguseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingus sätestatud viisil lepingu lõpetamisest hagejat teavitanud. Seega on poolte vahel sõlmitud leping ja selle lahutamatuks osaks olevad lisad kehtivad.
lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lõikest kaks tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lõikest 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3
kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille esinemisel oleks kostjapoolne kohustuse täitmine vabandatav. Kostja ei ole eistanud vastuväiteid selle kohta, et hageja oleks jätnud omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitmata, mille tulemusena võiks olla vabandatav kostja poolt arvete tasumisega viivitamine. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid lepingus sätestatud programmi vähendatud mahus kasutamise kokkuleppe kohta ning seega on kostja jätnud oma väited ka selles osas tõendamata. Hageja oli lepingust tulenevalt õigustatud kostjale programmi kasutamise eest lepingus sätestatud mahus ja ulatuses arveid esitama ning kostjal oli kohustus arvete tasumiseks. Kostja poolt tarbitud teenuse eest hagejale arvete tasumata jätmine ei ole vabandatav. Kostja tugineb arvete maksmata jätmisel asjaolule, et pooled olid suuliselt kokku leppinud lepingu lõpetamises ja seetõttu on hagejapoolne arvete esitamine kostjale ootamatu. Kohus ei pea kostja sellekohaseid väiteid usaldusväärseteks, kuna pooled allkirjastasid 06.05.2012 04.02.2011 poolte vahel sõlmitud litsentsilepingu ja 13.01.2012 lepingu muutmise ajutise kokkuleppe, mis muuhulgas sisaldas kokkuleppeid teenuse eest tasumise kohta kuni 30.04.2013 ja lepingu pikenemise ning teenuse eest tasumise korda alates 01.05.2013. Samuti oli 04.02.2011.a lepingus sätestatud lepingu pikenemise ja lõpetamise kord. Kostja teavitas hagejat soovist teenuse kasutamine lõpetada 22.04.2013 e-kirjaga. Seega oli kostja teadlik lepingu kehtivusest ning kohustusest teenuse eest tasuda. Kostja on jätnud hagejale tarbitud teenuse eest tasumata arved kogusmummas 3096,80 eurot.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud tasumisega viivitamise korral viivise määraks 0,75%, mis hagi esitamise seisuga moodustab 3201,33 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 2 903,20 euroni. Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks lisaks põhivõlale välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 2 903,20 eurot. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.