TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-394 Otsuse kuupäev 25.10.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Eduard Pavljutšenko kaebus Viru Vangla toim

§ 9

lg-s 1 sätestatu kohaselt on mittevaralise kahju nõude üheks tingimuseks seatud, et kahju ei olnud võimalik vältida. Vastustaja märgib, et kaebaja oli teadlik, et kartserisse paigutamisel väljastatakse talle kartseririided ja kui ta soovis olla soojemalt riietatud ja paikneda oma elukambris, oli tal võimalik distsipliinirikkumist mitte toime panna ning sisekorda järgides ja õiguspäraselt käitudes kartserisse paigutamist ära hoida. Vastustaja on seisukohal, et isegi kui kaebaja tundis kartseris teatud ebamugavusi, oli ta need põhjustanud endale ise. Vastustaja leiab, et igasugune ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse alandamine ja igasugune ebamugavustunde tundmine ei too endaga kaasa veel rahalise hüvitise väljamaksmist. Vangla on seisukohal, et kaebajale ei ole tekkinud alates 08.12.

1. a kartseris viibimisega selliseid hingelisi üleelamisi ja tervisekahju, mille kompenseerimiseks oleks õigustatud hüvitise väljamõistmine. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta Eduard Pavljutšenko kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukoht Käesolevas asjas on Viru Vanglas kinni peetav isik Eduard Pavljutšenko esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 ja p 6 kohaselt hüvitamis- ja õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning taotleb Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist seoses kaebaja hoidmisega külmas kartserikambris alates 08.12.
2. a kuni 19.03.
3. a ja kaebaja hoidmisega kartseris õhukeses kartseririietuses alates 15.02.
4. a ning sellega seoses kahju hüvitamist summas 10 000 eurot (seoses inimväärikuse alandamisega). Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.

§ 9

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

§ 7

lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. 4 Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks olnud tegevusetuses, s.o et kambris, kus viibis kaebaja 18.12.

1. a - 19.03.
2. a oleks olnud külm, et põrand oleks olnud külm ja et seoses sellega, et kaebajal oli õhuke kartseririietus, ta külmetas. Kohus ei ole tuvastanud, et kambris, kus kaebaja viibis ülalnimetatud perioodil oleks õhusoojus alla 18°C ja see oleks Vabariigi Valitsuse 26.01.
3. a määruse „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 rikkumine. Kohtul ei ole alust mitte usaldada vastustaja poolt esitatud tõendeid, et vaidlustataval perioodil ja kambris, kus kaebaja viibis, oleks olnud külmem ettenähtud normidest. Vastustaja teatas 08.02.
4. a kaebajale (t.l 76), et Viru Vangla eluhoonete kütteks on ette nähtud põrandaküttega vesikeskküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringselt ühenduses soojatootjaga, kõikides siseruumides hoiab etteantud , normidele vastavat temperatuuri automaatika, mille on häälestanud AMECON OÜ (protkoll 06.03.
5. a nr 071334 „Küttesüsteemi tasakaalustusventiilide mõõtmine“). Katsetused teostati 10.12.
6. a – 28.02.
7. a. AMECON OÜ on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja omab kütte-ja jahutussüsteemide mõõtmise valdkonnas registreerimistunnistust LO
8. Viru Vangla küttesüsteemid on töötanud vangla käivitamisest peale laitmatult. Kaebaja kambri sisetemperatuur mõõdeti 10.01.
9. a infrapuna termomeetriga Fluke
10. Mõõtmine toimus vastavalt juhendile. Kaebaja kambri sisetemperatuur vastab Vabariigi Valitsuse 26.01.
11. a määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“. Finants-ja majandusosakonna peaspetsialist Veljo Kallip märgib oma 20.02.
12. a õiendis, et kogu vanglakompleks on aastaringselt ühenduses soojatootjaga, kõikides siseruumides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri (s.o mitte alla 18°C) protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade. Ühtegi riket küttesüsteemis ei ole esinenud ning temperatuur vastab kehtestatud nõuetele (t.l 85). Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et vangla on taganud kaebajale kõrgema temperatuuri kui seaduses sätestatud miinimum seda ette näeb ja ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Vastustaja kinnitas kohtule esitatud dokumentides, et kaebaja poolt märgitud perioodil vastas tema kambri põranda ja õhu temperatuur normile ja kohtul ei ole alust kahelda nendes teatistes (t.l 66-67, 77-78, 90-91). Kaebaja väidab, et õhukese kartseririietuse tõttu ta külmetas kartseris. Kohus tuvastas, et kartseris viibides anti kaebajale kartseri arvel olev riietus vastavalt VangS § 651 lg
13. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse kartseris viibimise ajaks hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Viru Vanglas kasutusel olev kartserivorm koosnes linasest riidest pükstest ja lühikeste käistega särgist.
14. a asendus linane kartserivorm uue puuvillase kartserivormiga ja seetõttu vahetati kaebajal
15. a kartserivorm välja uue vastu. Kartserivorm on mõnevõrra õhem, kui tavaline vangla vorm. Viru Vangla direktori 18.10.
16. a käskkirjaga nr 1.1-1/198 on kinni peetavatele isikutele, k.a kartserikaristuse kandmise ajal, antud luba ajaperioodil 19.10.
17. a – 30.04.
18. a omada kambris ühte komplekti isiklikku pikka aluspesu, s.o kartseririiete all on lubatud kanda pikka sooja aluspesu. Alates 27.01.
19. a on kaebajal olnud soe pesu kambris. Seega oli kaebajal võimalus soojalt riietuda ja ta ei pidanud külma taluma. Tuvastatud ei ole, et kaebaja tervis oleks kannatanud 5 ja et ta oleks pöördunud meditsiiniosakonda seoses kartseris külmetamisega. 06.02.
20. a viibis kaebaja arst J. Kogani juures, kuid kaebusi tal ei olnud (t.l 34, 66 (pöördel)-67, 84, 86). Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 10 000 eurot seoses inimväärikuse alandamisega, et kartseris oli külm ja kartseririietus on õhuke. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks oma toimingutega tekitanud kaebajale kahju inimväärikuse alandamisega. Ei ole tuvastatud, et vangla käitus süüliselt, et oleks rikutud kaebaja õigusi ja et oleks alandatud kaebaja inimväärikust. Kohus ei välista, et kaebajal võis enda arvates olla kartseris külm, kuid tuvastatud ei ole, et vangla toimingud ei oleks olnud õiguspärased. Kuna vangla toimingud olid õiguspärased, siis ei saanud need kaebajale kahju tekitada. Seoses sellega, et kartserikambri temperatuur oli normis ja kartseririietus vastas VangS § 651 lg 2 ning et kaebaja õigusi ja tema inimväärikust ei olnud alandatud, ei pea kohus käesolevas asjas vajalikuks defineerida inimväärikuse mõistet. Kohus leiab, et vastustaja õigusvastane toiming ei ole tõendatud ja seega kaebus kahjunõudes rahuldamisele ei kuulu. Lähtudes ülaltoodust jätab kohus Eduard Pavljutšenko kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tamara Hristoforova Kohtunik 6