) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõtu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selles, et XXX on hageja seadusliku esindaja ja kostja alaealine laps, kes elab koos emaga ning on ema ülalpidamisel. Kostja lapsega koos ei ela ning seega on täidetud elatise saamise esmane eeldus. Kostja hinnangul ei ole hageja nõue 215 euro suuruse elatise saamiseks põhjendatud. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses esitanud lapse vajaduste loetelu, mis kokku on 215 eurot. Elatise palub hageja välja mõista miinimumsummas, mis käesoleval ajal on 160 eurot kuus. Kostja on palunud väljamõistetava elatise suurust vähendada, kuid ei ole põhistanud missuguses summas on ta võimeline lapse ülalpidamiskohustust täitma. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal on eelmisest abielust lapsed, kelle ülalpidamisel ta on kohustatud osalema ning tõendamata on kas kostja laste ülalpidamist ka reaalselt täidab. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendit oma tervisliku seisundi kohta, mis annaks aluse kohtul kaaluda elatise summa vähendamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas lapse huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis
Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata, kuna hageja ei ole põhjendanud elatise mittenõuetekohase tasumisega hagejale kahju tekitamist ega selle suurust. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.