1-13-5564/33

1-13-5564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5564 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi Tatiana Babenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi lühimenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti 2013 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Tatiana Babenko Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt Süüdistatav Tatiana Babenko elukoht ja aadress: XXX viibimiskoht: Viru Vangla isikukood: 47506043713 kodakondsus: Vene Föderatsioon haridus: põhiharidus emakeel: vene keel töökoht: töötu Varasem karistatus: kriminaalkorras kahel korral karistatud tõkend ja selle kestus: vahistamine, vahistamise algus 09.01.2013 Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-13-5564 muutmata ja Tatiana Babenko apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 09.08.2013 otsusega tunnistati Tatiana Babenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastast 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistati T. Babenkot vangistusega 2 aastat 2 kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.01.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti T. Babenkole 5 aastat 2 kuud vangistust. T. Babenkot süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – omandamise ja edasiandmise eesmärgil, ajavahemikus 2012 suvest kuni 09.01.2013, ostis süstemaatiliselt vähemalt kaks korda nädalas erinevatelt isikutelt ja nende hulgas K.L. ilt amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet suures koguses vähemalt 5 grammi kaupa, hoidis seda ainet enda juures oma elukohas Narvas aadressil XXX asuvas korteris, lahjendas kofeiiniga ja jagas joobe tekitamiseks piisavateks doosideks ning seejärel müüs 0,5 g doosidena hinnaga 10 eurot erinevatele narkosõltlastele Narvas, s.h.: - N.B. ile 2012 suvest kuni 03.01.2013 1-2 doosi kaupa mitte harvem kui 2 korda nädalas hinnaga 10 ja 20 eurot; - I.N. ile 2012 sügisest kuni 2012 detsembri lõpuni elukoha korteris edastas korduvalt vähemalt ühe doosi kaupa amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet; - E.V. ile 2012 sügisest kuni 24.12.2012 elukoha korteris edastas korduvalt vähemalt viiel korral lahust, mis sisaldas joobe tekitamiseks piisavas koguses amfetamiini; -14.12.2012 elukoha korteris müüs 4 doosi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet O.K. kaudu M.T. ile. 09.01.2013 läbiotsimise käigus korteris asukohaga XXX , võeti ära 7 pakikest narkootilise ainega massiga 2,95 grammi, mis sisaldas 14% ehk 0,3 grammi puhast amfetamiini. T. Babenkole on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise, olles varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ehk KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et T. Babenko pani oma tahtlike tegudega toime narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise, olles varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Kohus luges tõendatuks ka selle, et süüdistatav tegeles narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. See nähtub T. Babenko poolt selliste tegude toimepanemise ajast - 2012 suvest kuni 09.01.2013 -, süstemaatilisusest ja ka sellest, et narkootilised ained olid tema käitluses mitmekordselt ja mitme grammi kaupa korraga. Seda kinnitavad tõendid, samuti süüdistatava tegude iseloomuga. 2 Subjektiivsest küljest – T. Babenko tegutses otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule ja soovis seda. Kuriteo motiiv ja eesmärk, nagu kohus välja selgitas, oli saamahimu, ehkki võib täheldada, et need võivad olla erinevad ning kvalifikatsiooni ei mõjuta. Karistuse mõistmisel juhindus kohus KarS § 56, võttes arvesse süü suurust – I astme kuritegu, samuti karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Asja materjalidest, mis iseloomustavad kohtualuse T. Babenko isikut, nähtub, et teda on varem kohtulikult karistatud, haldusvastutusele ei ole teda võetud, ei ole arvel psühhiaatriaega narkoloogia kabinetis. T. Babenko on varem kriminaalkorras karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest: aastal 2005 § 184 lg 1 järgi karistusega 1 aasta 4 kuud vangistust, aastal 2011 § 184 p 1, 2 järgi, st narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt – karistuseks määrati 3 aastast vangistust 3 aastase katseajaga. Faktiliselt kohe peale seda, olles katseajal, jätkas T. Babenko kuritegude toimepanemist. T. Babenko on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, seega igat liiki tingimisi karistuse kohaldamine on tema suhtes välistatud. Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et T. Babenko suhtes on otstarbekas kohaldada reaalne vangistus. Süüdistatav pani toime tahtliku kuriteo katseajal, mis välistab tema suhtes osalise või täieliku tingimusliku karistuse kohaldamise. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 5 alusel tuleb T. Babenkole mõistetavat karistust suurendada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.01.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 3 aastat vangistust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav T. Babenko, taotledes enda süüdi mõistmist KarS § 183 järgi. Apellandi seisukohad on järgmised. Apellant leiab, et tema ei käidelnud suures ulatuses narkootilist ainet KarS § 184 tähenduses. Seetõttu palub ta kohtul oma tegu ümber kvalifitseerida KarS § 183 järgi. Lisaks märgib ta, et suur kogus algab ühest grammist puhtast amfetamiinist. Samuti palub süüdistatav kohtul arvestada, et tal on alates 25.01.2011 tingimisi karistus ning ta on pool tähtaega pidanud vastu ilma õigusrikkumisteta. Tal on kaks väikest last. Narkootikumide käitlemisega hakkas apellant enda sõnul tegelema väljapääsmatusest, kuna tal ei olnud millegagi korteri eest maksta ning lapsi toita. Apellant palub kohtul mõista endale tingimuslik karistus. Vanglas olles on ta mõistnud, millise vea ta sooritas ning rohkem seda ei kordu. Apellatsioonis palub ta kohtul veel vabastada teda kaitsjatasust ning ekspertiisikulust maksejõuetuse tõttu. Apellandile on kuulutatud füüsilisest isikust pankrot. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja T. Babenko apellatsioonis esitatud väidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 3 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad T. Babenko süüküsimuse lahendamisel talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses on selged, ammendavad ning vastuoludeta. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tuvastanud loogiliselt ja arusaadavalt, et süüdistatav pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise T. Babenko süüküsimuse lahendamisel. T. Babenkole karistuse mõistmisel on maakohus samuti järginud kõiki KarS § 56 lg 1 ettenähtud sätteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata ning piirdub vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikul 2012 suvest kuni
4. jaanuarini 2013 omandas T. Babenko korduvalt narkootilisi aineid ning nimetatud ajavahemiku jooksul müüs neid N.B. ile, I.N. ile, E. Vassiljevile ja M.T. ile. T. Babenko poolt esitatud apellatsioonist nähtuvalt taotleb süüdistatav oma tegevuse ümberkvalifitseerimist KarS § 183 järgi. Taotlust põhjendab T. Babenko asjaoluga, et narkootikumide kogus, mis leiti tema elukohast (puhast amfetamiini 0,3 gr) ning süüdistuses nimetatud isikutele müüdud narkootikumide kogus kokku, ei moodusta narkootikumide suurt kogust KarS § 184 lg 1 mõttes. Seetõttu puudub T. Babenko arvates alus tema tegevuse kvalifitseerimiseks narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemisena. T. Babenko väidete kohaselt algab amfetamiini suur kogus 1 grammist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma mitmetes otsustes leidnud, et narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 esimesel lausel, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Samuti on kriminaalkolleegium leidnud, et narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus. Käsitletavas kriminaalasjas on maakohus tuvastanud ning selles ei ole ka vaidlust, et T. Babenko omandas ajavahemikul 2012 suvest erinevatelt isikutelt nii amfetamiini kui ka psühhotroopset, amfetamiini sisaldavat ainet, mida ostjad nimetasid „3D“. Süüdistatava ütluste kohaselt kinnitasid ostjad, et „3D“ efekt on parem kui nn „rasketel narkootikumidel“, kuid teeb reipaks nagu amfetamiin. T. Babenko enese ütluste kohaselt toodi talle nimetatud psühhotroopset ainet 1 kord kuus ning tema ostis seda ainet 5 grammi kaupa. 1 grammi nimetatud ainet jagas ta 13 osaks ja müüs narkootikumide tarvitajatele. Amfetamiini müüs ta alates 2012 suvest, mil ainet „3D“ veel müügil ei olnud. Viimane kord ostis ta amfetamiini 5 grammi, mille jagas 8 pakikeseks. Ühe doosi müüs ta maha ning 7 doosi võeti temalt läbiotsimise käigus ära. Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on tuvastamist leidnud ka asjaolu, et alates suvest 2012 kuni
5. jaanuarini 2013 müüs T. Babenko tal olnud narkootikume 1-2 doosi kaupa 2 korda nädalas N.B. ile. Samuti on tuvastamist leidnud, et T. Babenko müüs I.N. ile 2012 4 sügisest kuni sama aasta detsembrini korduvalt ühe doosi kaupa narkootilist ainet. Tõendamist on leidnud seegi, et süüdistatav müüs E.V. ile vähemalt viis doosi ja M.T. ile 4 doosi narkootikume. Nimetatud tunnistajatelt narkootilist ainet ära ei võetud, sest tunnistajad olid saadud aine ära tarvitanud. Seega on käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus tuvastamist on leidnud narkootilise aine müük tarvitajatele, kuid seda, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegemist, ei olnud võimalik tuvastada. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd on tõendatud narkootilise aine müümine T. Babenko poolt narkootikumide tarvitajatele ühekordsete annustena ja kuigi pole võimalik müüdud narkootikumide äratarvitamise tõttu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on igati põhjendatud väita, et T. Babenko poolt on narkootilist ainet käideldud iga üksikjuhtumi puhul koguses, millest piisas selle ostjale narkootilise joobe tekitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et T. Babenko tegevust narkootikumide käitlemisel tuleb vaadelda kui jätkuvat kuritegu, ehk teisisõnu narkodiilerlusena. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on taolisel juhul lubatav väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Arvestades T. Babenko tegevuse kestvust, isikute arvu, kellele süüdistatav narkootikume müüs ning neile narkootikumide müümise kordade arvu aga samuti T. Babenko elukohast leitud puhta amfetamiini kogust 0,3 grammi, leiab ringkonnakohus, et on küllaldane alus väiteks, et T. Babenko käitles narkootikume suures koguses KarS § 184 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et T. Babenko väide, nagu algaks amfetamiini puhul suur kogus 1 grammist, on asjakohatu. Tõepoolest on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr 3-1-1-121-06 leidnud, et kroonilise narkomaani puhul võib amfetamiini joovet tekitavaks koguseks olla ca 1 gramm puhast amfetamiini. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma järgmistes lahendites üheselt selgitanud, miks kohtukolleegium nimetatud otsuses taolise väitega nõustus ning rõhutanud, et suur on selline narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ülaltoodu alusel jätab ringkonnakohus T. Babenko ümberkvalifitseerimiseks KarS § 183 järgi rahuldamata. taotluse, tema tegevuse Apellatsioonis taotleb T. Babenko talle mõistetud karistuse tühistamist ning talle mõistetud karistuse tingimuslikult mittekohaldamist. Oma taotlust põhjendab süüdistatav asjaoluga, et narkootikume müüma sundis teda väljapääsmatu olukord, tal puudus raha laste ülalpidamiseks ning korteri üüri tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on T. Babenkole karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 lg 1 ettenähtud asjaolusid. Vastuseks apellatsioonis märgitule, leiab ringkonnakohus, et puudub alus vabastada T. Babenko tingimuslikult talle mõistetud vangistuse kandmisest. Omaksvõetud kohtupraktikast tulenevalt on vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine Kars §-de 73 või 74 mõttes üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse 5 mõistmisel, kui seda tingivad kuriteo toimepanemise tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsed erisused. Ringkonnakohus leiab, et T. Babenko on toime pannud I astme kuriteod ja seega ei ole tegemist vähese raskusastmega kuriteoga. Ka ei esine T. Babenko poolt toimepandud kuriteo tehioludes või T. Babenko isikus taolisi märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid talle mõistetud karistuse tingimusliku kohaldamata jätmise. Siinjuures on märkimisväärne, et T. Babenkot on varasemalt kahel korral karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Viimati karistati T. Babenkot Viru Maakohtu
6. jaanuari 2011otsusega 3 aastase vangistusega, kusjuures nimetatud vangistust ei pööratud tingimuslikult täitmisele. Kuigi T. Babenko oli tingimuslikult vabastatud karistuse kandmisest, ei suutnud süüdistatav tema suhtes ülesnäidatud usaldust õigustada ning alustas katseajal taaskord narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist. Ringkonnakohtu arvates ei tingi T. Babenkole mõistetud karistuse kergendamist ka asjaolu, et süüdistatava ütluste kohaselt oli ta väljapääsmatus olukorras, sest tal puudusid sissetulekud. Ringkonnakohtu arvates ei saa asjaolu, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, kuidagi õigustada uute kuritegude toimepanemist või selle eest mõistetava karistuse vähendamist. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse T. Babenkole mõistetud karistuse osas muutmata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6 Mati Kartau