4-13-5856/22

4-13-5856 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. oktoobril 2013, Narva kohtumaja Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Ljubov Makarenkova Tõlk Riina Palmi, Irina Ogurova Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Maksim Baburtšenkov isikukood 38608283712, töökoht: xxx Menetlusaluse isiku kaitsja Lepinguline kaitsja Mihhail Tuštšenko aadres: Vaksali 23, 20308 Narva Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Politseijaoskond asukoht Rahu 38, 41533 Jõhvi Väärteoasi 4-13-5856 (2440,13,005209) elukoht xxx kodakondsus, Prefektuuri Jõhvi Maksim Baburtšenkovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 19.08.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr
2. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Maksim Baburtšenkov Kaenuse esitaja kaitsja: Mihhail Tuštšenko Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova Tunnistajad: Xxx, Xxx Kohtuistungi toimumise aeg 25.09.
3. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3 ja § 135 lg 2 Rahuldada Maksim Baburtšenkovi kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 19.08.2013 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,13,
4. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Maksim Baburtšenkovi suhtes liiklusseaduse § 225 lg 1 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu. 1 4-13-5856 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
5. novembrist
6. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova koostas 19.08.2013 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,13,005209, mille kohaselt Maksim Baburtšenkov 20.07.2013 kella 15:35 ajal Ida-Viru maakonnas, Permisküla-Agusalu tee 4 kilomeetril olles mootorsõiduki omanik, lubas mootorsõidukit juhtima Xxxi, ik 38406103711, kes oli joobeseisundis. Maksim Baburtšenkov pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 225 lg 1 järgi. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokolliga, tunnistaja ütlustega ja kohtuotsuse koopiaga. Kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § 225 lg 1 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, so summas 600 eurot. 04.09.2013 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Mihhail Tuštšenko eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalve Ida Prefektuuri otsuse täies ulatuses tühistada ja lõpetada menetlus. Kaebuse kohaselt ei saanud väärteoprotokolli koostanud politseiametnik ning teised politseitöötajad olla pealtnägijateks menetlusaluse isiku tegevusele- sõiduki juhtimise üleandmisele alkoholijoobes viibivale isikule. Ajal, kui politseipatrull sõitis menetlusaluse isiku juurde, sõiduk ei olnud sõiduteel ning Maksim Baburtšenkov ja Xxx seisid sõiduki kõrval. See tähendab, et ajal ja kohas, mis on toodud väärteoprotokollis Maksim Baburtšenkov ei andnud sõiduki juhtimist üle alkoholijoobes viibivale isikule ning Xxx antud sõidukit ei juhtinud. Seega menetlusaluse isiku kaitsja leiab, et ei ole aluseid väärteomenetluse alustamiseks. 20.09.2013 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde ja toetab oma kaebust. Kaitsja sõnas, et väide mille kohaselt Xxx ei juhtinud autot on vale ja nad loobuvad sellest, aga jäävad muude põhjenduste juurde, mis on kaebuses toodud. Kaitsja on seisukohal, et väärteoasja ei menetletud põhjalikult, ei ole kogutud tõendeid, mis tõendaksid seda väärtegu. Vaidlustatava otsuse tõendite loetelu kohaselt on otsuse tegemisel lähtutud: väärteoprotokollist, tunnistaja ülekuulamise protokollist ja otsuse koopiast. Ei ole märgitud otsuse koopia rekvisiite, selle otsuse numbrit ega kuupäeva, millal oli otsus vastu võetud. Kaitsja leiab, et menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad väärteo tunnused ja ta palub VTMS § 29 lg 1 alusel menetluse lõpetada. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus rahuldamata. 2 4-13-5856 Kaebaja andis istungil ütlusi, et tol hommikul ta võttis auto, istus sinna ja jäi magama. Hiljem ütles kaebaja, et läks autosse umbes kella kahe paiku. Ta ei tea, kuidas vend istus autosse. Kui metsas olid, siis vend äratas ta üles. Ta ei jälginud, kas vend tarvitas alkoholi või mitte, kui ta teda nägi, siis vend oli kaine. Kaebaja ütles, et tol päeval ta ei tarvitanud alkoholi aga jõi mahla. Auto kinni pidanud piirivalvurit nägi ta siis, kui nende auto seisis paigal, ta seisis auto juures ja vehkis kätega. Seejärel tuli politsei kohale. Kui vend puhus torusse, siis tuli välja, et ta oli purjus. Kohtuvälise menetleja taotlusel avaldatud ütluste kohaselt on kaebaja varem öelnud, et 20.07.2013 kell 15.00 vend Xxx istus juhiistmele, mis asub reisija istme kõrval. Mina istusin kõrval tulime selleks, et juua mahla. Seda vastuolu selgitas kaebaja asjaoluga, et vend äratas teda ning ta oli veel unine, kui neid ütlusi andis. Tunnistaja Xxx andis istungil ütlusi, et 20.07.2013 oli patrullis, kuskil 15.35 sõitis patrullauto Permisküla poole ja saatja teatas, et talle tuli vastu punane Wolksvagen, autojuht oli neile peaaegu otsa sõitnud ja juht võis olla joobeseisundis. Kuna tema asus Permisküla teel kuulis ta, et üks auto keeras metsateele, peatus teeristis ja autouksed käisid. Kuna tunnistaja oli põõsaste taga, siis ta ei näinud, mis seal toimus. Kui ta hakkas liikuma ettepoole nägi ta esmalt punast autot, seejärel hakkas auto liikuma ja sõitis tunnistaja suunas. Ta pidas auto kinni, seal oli kaks isikut. Palus autost välja tulla, alguses nad ei reageerinud, istusid autos natukene ja siis tulid välja. Tunnistaja teatas saatja kaudu, et pidas selle auto kinni. Ootas, kui ekipaaž tuli kohale ning kohale jõudis ka vahetuse ülem, kes tuvastas alkomeetriga auto roolis olnud isiku joobe. Kuna neil mingisuguseid dokumente ei olnud, siis kontrolliti neid arvuti järgi ja siis selguski, et reisija istmel istus Maksim, kes oli auto omanik ning ta oli samuti joobeseisundis ja teine isik, kes oli roolis oli Xxx ja andmete järgi tal ei ole lube ja ta oli joobes. Millised olid näidud, seda tunnistaja ei mäleta, kuna seda mõõtis teine isik. Vist oli 1,
7. Seejärel tuli politseipatrull kohale ja nad mõõtsid vist 1,
8. Joove tuvastati ainult roolis olnud isikul. Kuid talle tundus, et ka kõrvalistuja oli alkoholijoobes. Kinnipidamisel ta nägi autos kahte isikut. Kas auto liikumise ajal kõrvalistuja magas või mitte, ta öelda ei oska. Kui kõrvalistuja autost väljus, ei öelnud ta tunnistajale midagi, alguses ta oli kontaktivõimetu. Tema vend oli aktiivsem. Selles, et ta magas, juttu ei olnud. Tunnistaja Xxx keeldus istungil ütlusi andmast. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.07.2013 kohtuotsusest nähtub, et Xxx tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 tähenduses (alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARBK-0070 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,17 mg/l.) 20.07.2013 kella 17:07 paiku Permisküla – Agusalu tee 4 km juhtis ta mootorsõidukit Volkswagen Golf reg. nr 513 TDM. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.07.2013 jõustus 08.08.
9. Karistusregistri andmetest nähtub, et Xxxit on varasemalt ühel korral karistatud ning kaebajat on varasemalt ühel korral väärteo eest karistatud. kriminaalkorras Kohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 4-13-5856 Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et Maksim Baburtšenkovi kaebus tuleb rahuldada. Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsus tuleb tühistada ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Maksim Baburtšenkovile liiklusseaduse § 90 lg 2 ja § 225 lg 1 alusel ette, et 20.07.2013 kella 15:35 ajal Ida-Viru maakonnas, Permisküla-Agusalu tee 4 kilomeetril, mootorsõiduki omanikuna lubas ta mootorsõidukit juhtima joobeseisundis isiku Xxxi, ik
10. Liiklusseaduse § 225 lg 1 kohaselt on rahatrahviga karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 5 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastab objektiivselt liiklusseaduse § 225 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu tunnustele - sõiduki omaniku poolt joobeseisundis isiku mootorsõiduki juhtimisele lubamine. Selles osas ei ole asjas vaidlust. Antud juhul on aga vaidlus selles, kas on tõendatud kaebaja poolt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanek. Tunnistaja Xxxi ütlustest nähtuvalt tuvastati sündmuskohal, et kõrvalistuja Maksim Baburtšenkov on kinnipeetud sõiduauto omanik. Samas ühtki dokumentaalset tõendit selle kohta väärteoasja materjalides ei ole. Tõsi, kaebaja ise on samuti öelnud, et ta on auto omanik, kuid seda alles kohtumenetluses ning antud juhul asub kohus seisukohale, et kaebaja ütlusi ei saa tõendina arvestada, kuivõrd need tuleb ebausaldusväärse tõendina tõendite kogumist välja jätta. Ülaltoodud kaebaja ütlustest nähtuvalt on tema poolt kohtuvälise menetluse käigus antud ütlused vastuolus sellega, mida ta rääkis kohtus. Isegi, kui lugeda põhjendatuks tema selgitusi, et ta oli vahetult peale ärkamist unine ja seetõttu ei pruugi tema varasemad ütlused olla õiged, esinevad vastuolud ka tema poolt kohtumenetluses antud ütlustes. Nii on ta ülekuulamise algul öelnud, et ta läks autosse magama hommikul. Hiljem väitis kaebaja, et läks autosse umbes kahe paiku päeval. Selle vastuolu kohta kaebaja mingeid usutavaid selgitusi ei andnud. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et tema ütlusi ei saa ebausaldusväärsuse tõttu tõendina arvestada. Väärteootsuse kohaselt ei ole neid otsuse tegemisel arvestanud ka kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja ei ole vaidlustatud väärteootsuses nimetanud, millist kohtuotsust on ta tõendina arvestanud, viidatud on üksnes kohtuotsusele. Ka kohtule edastatud väärteotoimikus ei olnud ühtki kohtuotsust. Kohtumenetluses esitas kohtuvälise menetleja esindaja asja materjalidele lisamiseks Viru Maakohtu 23.07.2013 kohtuotsuse nr 1-13-
11. Kohus võttis nimetatud dokumendi, kui asjast olulist tähtsust omava dokumendi, asja materjalide juurde. Arvestades kõnealuse kohtuotsuse sisu, on ilmselgelt tegemist otsusega, millele kohtuväline menetleja on oma otsuses viidanud. Viru Maakohtu 23.07.2013 kohtuotsuse nr 1-13-6665 kohaselt on Xxx tunnistatud KarS § 424 järgi süüdi selles, et olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 tähenduses (alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARBK-0070 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,17 mg/l.) 20.07.2013 kella 17:07 paiku Permisküla – Agusalu tee 4 km juhtis ta mootorsõidukit Volkswagen Golf reg. nr 513 TDM. 4 4-13-5856 Arvestades, et tegemist on jõustunud kohtuotsusega, loeb kohus sellega tuvastatuks, et Xxx, olles joobeseisundis, juhtis 20.07.2013 kella 17:07 paiku Permisküla – Agusalu tee 4 km mootorsõidukit Volkswagen Golf reg. nr 513 TDM. Kaebajale heidetakse antud asjas aga ette, et ta lubas samal päeval kell 15.35 oma sõiduautot juhtima joobeseisundis Xxxi. Kuivõrd nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud, et Xxx juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit kell 17.07, siis ei ole tegemist tõendiga, mis kinnitaks asjaolu, et Xxx oli joobeseisundis ka kell 15.35 ning et ta juhtis sel ajal kaebajale kuuluvat sõidukit. Poolteist tundi on piisav aeg, mille jooksul saanuks isik viia end kohtuotsuses nimetatud joobeseisundisse (väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,17 mg/l). Ainsaks tõendiks, mis kinnitab, et kaebaja ja Xxx viibisid koos kaebaja sõidukis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, on tunnistaja Xxxi ütlused. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et roolis oli Xxx ning ta oli joobes. Kuivõrd aga liiklusseaduse §-st 69 tulenevalt on liiklusseaduse § 225 koosseisu tunnuseks olev joobeseisundi olemasolu seotud konkreetse numbrilise näiduga, ei saa seda tuvastada üksnes tunnistajate ütluste pinnalt. (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-09) Tunnistaja sõnul mõõdeti hiljem kohale saabunud ametnike poolt alkomeetriga autojuhi organismis oleva alkoholi sisaldust ning tuvastati vist 1,17, kuid mingeid vastavaid dokumente väärteoasjas ei ole ning kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes ega protokolli koostades neile ka viidanud. Lisaks sellele ei kinnita tunnistaja Xxxi ütlused ka asjaolusid, et kaebaja andis Xxxile loa sõidukit juhtida ning et ta oli või pidi olema teadlik, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas sõiduauto roolis istunud Xxx oli või võis olla alkoholijoobes. Neist ütlustest küll järeldub, et nad olid kinnipidamise hetkel koos autos, kuid samas on tunnistaja öelnud, et kõrvalistuja oli alguses täiesti kontaktivõimetu. Kuivõrd ei ole teada, kas hetkel, mil auto roolis olnud isik asus sõidukit juhtima oli kaebaja samuti kontaktivõimetu või mitte, siis ei saa välistada, et Xxx asus sõidukit juhtima ilma, et kaebaja oleks seda teadnud või selleks talle reaalselt loa andnud. Tõendeid, mis seda kinnitaks või ümber lükkaks, antud asjas kogutud ei ole. Kõike eelnevat kokku võttes ei võimalda antud asjas kogutud tõendid teha tõsikindlat järeldust, et sõiduk, mida Xxx väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas juhtis, kuulus kaebajale. Samuti ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et sõidukit juhtinud isik oli väärteoprotokollis nimetatud ajal joobeseisundis. Ning kolmandaks ei ole kohtuvälise menetluse käigus kogutud ka tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja oli või pidi olema teadlik sellest, et roolis olev isik on joobeseisundis ning et ta andis sellele isikule loa sõidukit juhtida. Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik teha järeldust, et kaebaja tegevuses esinevad liiklusseaduse § 225 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Ülaltoodust nähtuvalt on arutatavas väärteoasjas jäänud kogumata asja lahendamise seisukohast olulise tähtsusega tõendid. Kuigi kohtul on pädevus määrata asja lahendamiseks vajalike täiendavate tõendite kogumist, ei pea kohus seda antud juhul võimalikuks. Kaebaja tegevuses liiklusseaduse § 225 lg 1 tunnuste esinemise tuvastamiseks oleks käesoleval juhul vajalik koguda tõendeid sisuliselt kõikide koosseisuliste tunnuste esinemise kohta. Seega ei saa rääkida vajadusest koguda üksnes täiendavaid tõendeid. Asudes välja selgitama väärteoprotokollis kirjeldatud tegu tõendavate tõendite olemasolu ning neid koguma, võtaks kohus antud juhul üle kohtuvälise menetleja ülesanded ja rolli. Lisaks sellele ei ole kohtu hinnangul enam võimalik koguda asja lahendamise seisukohast olulisi subjektiivset külge puudutavaid tõendeid - tõendeid, mis iseloomustaks menetlusaluse isiku seisundit sündmuse ajal ning kas ta sai või pidi aru saama, et roolis istuv isik on joobeseisundis. Samuti tõendeid, millest nähtuks, kas ta andis sellele isikule loa sõiduki juhtimiseks. 5 4-13-5856 Seega on kohus seisukohal, et asjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid tuvastamaks Maksim Baburtšenkovi käitumises liiklusseaduse § 225 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemist ning seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumisega. Kõike eelnevat arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 rahuldab kohus Maksim Baburtšenkovi kaebuse ning tühistab Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 6