lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas
lg-ga 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja
§-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuna saadud põhivõlgnevus 319,56 eurot.
lg 1 kohaselt tuleb muu kui majandustegevuses sõlmitud laenulepingu korral maksta intressi juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja vaheline leping pole sõlmitud nende majandus- või kutsetegevuses. Kuivõrd hageja on laenulepingu tõendamiseks esitanud üksnes maksekorralduse, mille kohaselt ta on kostjale kandnud üle 5 000 krooni, ega pole tõendanud kokkulepet intressi tasumise kohta, jääb hagi intressivõlgnevuse (42,12 euro) osas rahuldamata. 2
lõike 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 p-st 6 ja
§-st 113, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 131,97 eurot. Lisaks tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas tasumata põhinõudelt (319,56 eurolt) alates 29.10.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Xxx kasuks. Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1 ja 2 on hagihind 451,44 eurot, millelt hageja tasus 75 eurot riigilõivu. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud jätta hagi rahuldamisega proportsionaalses osas (90% ulatuses) kostja kanda. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3, määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 15,98 euro ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 euro väljamõistmist kostjalt. Eeltoodud menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks 90% (81,90 euro) ulatuses välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.