) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise 2 lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemal on
ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos oma emaga. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tasunud hagejale alates oktoobrist 2010 elatist. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja palub välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest 400 eurot ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kogusummas 4 800 eurot. Kostja vaidleb nimetatud summale vastu ja on nõus maksma 160 eurot. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Kostja igakuine sissetulek on u 1964 eurot ning hageja seaduslikul esindajal u 1 000 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda kulutusi summas 800 eurot kuus. Kohus leiab, et eluasemekulud summas 100 eurot kuus on tõendamata. Hageja pangakonto väljavõte, millelt hageja ema kannab elukaaslasele majapidamiskulude jaoks raha ei tõenda hageja kulutusi kommunaalkuludele summas 100 eurot kuus. Kohtule esitatud Pindi Kinnisvarahaldus OÜ arve kohaselt olid korteriomandi asukohaga Xxx kommunaalkulud novembrikuu eest 188 eurot. Nimetatud korteris elab hageja koos oma ema ja ema elukaaslasega. Seega ei saa olla hageja kommunaalkulud 100 eurot ning 188 tuleb jagada kolmele ning hageja ligikaudseteks kommunaalkuludeks tuleb arvestada 63 eurot. Mõistlikeks ja põhjendatud toidukuludeks arvestab kohus 100 eurot kuus. Kohus leiab, et transpordikulud summas 60 eurot hagejale ei ole tõendatud. Hageja seadusliku esindaja sõnul kaasneb kütusekulu lapse kooli, huviringidesse ja sõprade juurde viimise jms sõitudega. Kütuse eest tasumise kohta hageja arveid või tšekke esitanud ei ole. Kohus arvestab hageja transpordikuludeks 20 eurot. Kohus on seisukohal, et riiete ja jalanõude kulud summas 125,30 eurot kuus on tõendamata. Kohus arvestab riietele ja jalatsitele 60 eurot kuus, mis teeb aastas kokku 720 eurot ning on kohtu arvates igati mõistlik. Koolitarvete ja muudeks kooliga seotud kulutusteks arvestab kohus 35 eurot. Harrastustele on põhjendatud 50 eurot kuus, kuna hageja balletis enam ei käi. Perepuhkusele on samuti mõistlik arvestada 16,48 eurot. Vaba aja kulud summas 124,62 eurot ühes kuus 10-aastasele lapsele ei ole põhjendatud. Hageja sünnipäeva pidamise kulud peavad hageja vanemad omavahel ise kokku leppima väljaspool igakuist elatist. Kohtu hinnangul on mõistlikud ja põhjendatud vaba aja kulud 20 eurot kuus. Kulutused arstimitele ja ravimitele ühes kuus 7,84 eurot ning kulutused sidevahenditele 9,81 eurot ja mobiiltelefoni järelmaksule 7,16 eurot on vajalikud ja tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud õueriiete ja õuemänguasjade kulutused ja kohus nimetatud kulutusi igakuise elatise alla ei arvesta. Õueriided lähevad riiete-jalanõude kulutuste alla. Hageja on kinnitanud, et tšekke nende kulutuste kohta ei ole aga kulutused on reaalsed. Samuti on hageja kinnitanud toa sisustuse kulude ja elektritarvete, pesupulbri, taskuraha, taimede kasvatamise jms kohta kogusummas 65 eurot ühes kuus, et tšekke nende kulutuste kohta ei ole aga kulutused on reaalsed. Kohtu arvestab muudele kuludele 20 eurot. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. 3 Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus 409,29 eurot. Vastavalt perekonnaseaduse
Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma last ülal pidada ning mõlemal vanemal tuleb lapse ülalpidamiskohustust kanda võrdselt. Eeltoodust tulenevalt jääb ühe vanema kanda elatis 204,64 eurot kuus. Igakuine elatis tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, so alates 19.09.2012.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise võlgnevus perioodi september 2011 kuni august 2012 eest summas 2 455,68 eurot (12 x 204,64 eurot), kuna kostja ei ole andnud hagejale alates oktoobrist 2010 ülalpidamist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Riigi õigusabi tasu kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna kohus määras 04.12.2012 määrusega Joseph Fraynele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja on esitanud kohtule taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks elatise määramise osas. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele ja kohus tunnistab elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamatult täidetavaks igakuise elatise väljamõistmise osas summas 204,64 eurot kuus alates 19.09.2012. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.