Obsah (4)

§ 477§ 622§ 377§ 378

2-13-31756 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-31756 Tsiviilasi XXX avaldus Kaz

) § 475 lg 1 p-i 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine hagita asi.

§ 477

¹ lg 1 ja 2 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutisel reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 622

lg 3 kohaselt võib kohus rakendada avalduse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõusid.

§ 377

lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Esialgse õiguskaitse rakendamise vajadust on avaldaja põhjendanud asjaoludega, et kuna võlgnik ei ole midagi oma kohustuste täitmiseks ette võtnud, on reaalne oht, et võlgnik ei kavatsegi seda teha ning võib asuda oma vara varjama. Lisaks

1. a majandusaasta aruande kohaselt teenis võlgnik kasumit 15 609 eurot ning
2. a majandusaasta aruande järgi moodustab osaühingu vara väärtus 19 016 eurot, mis aga üldsummas ei ole piisav avaldaja kogu nõude täitmiseks.
3. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse rakendamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt märgib kohus, et vaatamata kohtu 01.07.
4. a avalduse käiguta jätmise määruses sisalduvale korraldusele, ei ole avaldaja endiselt avalduse resolutiivosa p-ides 2.1, 2.2 ja 2.3 konkreetselt märkinud, millisele kostja kaubamärgile, millistele sõidukitele tuleb registerpant seada ja millised on need vallasasjad, mille suhtes tuleb kostjat kohustada kommertspandi avaldaja kasuks seadma (ei ole ka aru saada, mis

§ 378lg-s 1 sätestatud hagi tagamise abinõudega tegemist on).

Seega on esialgse õiguskaitse rakendamise avaldus selles osas endiselt piisavalt määratlemata, kuid kohus leiab, et avaldaja ei ole ka esialgse õiguskaitse rakendamise avalduses esile toonud asjaolusid, mis lubaksid kohtul väita, et esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine võiks kohtuotsuse, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotletakse, täitmist raskendada või selle võimatuks teha. Kohus leiab, et selleks ei saa olla üksnes võlgniku võlgnevus. Avaldaja on viidanud hüpoteetilisele võimalusele, et puudutatud isik võiks asuda oma vara varjama, esitamata asjaolusid, mis annaks alust seda arvata. Avaldaja on ise märkinud, et

1. a majandusaasta aruande kohaselt teenis puudutatud isik kasumit 15 609 eurot ja isikul on vara. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on OÜ XXX
2. a käive olnud 1 011 785 eurot, mis võimaldab järeldada, et tegemist on igati toimiva äriühinguga. Kohus leiab samuti, et asjast puudutatud isiku arvelduskontode arestimine võib viia olukorrani, kus kostjal puudub võimalus arendada normaalset ja igapäevast majandustegevust, mis oleks kohtu arvates ilma välisriigi kohtuotsuse Eesti kohtu poolt tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta asjast puudutatud isiku õiguste ebaproportsionaalne piiramine (

§ 378lg 4).

Avaldaja taotlus ei ole seega põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel tuleb XXX esialgse õiguskaitse rakendamise avaldus jätta rahuldamata.

1. Kohus selgitab, et kuigi XXX avaldus Kazahstani Mangistauski oblasti Aktau linna majandusasjadele spetsialiseerunud kohtu 8.10.
2. a tsiviilasjas nr 2-1441/1-2012 tehtud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks on jagatud kohtuniku Indrek Parresti menetlusse, lahendas antud esialgse õiguskaitse rakendamise avalduse kohtunik Kaija Kaijanen kohtuniku Indrek Parresti töökohustustest eemalviibimise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik