) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega; lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises; lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides; lg 4 kohasel elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Laps XXX sündis XXX.a, tema vanemad on XXX ja XXX. XXX lapse isana on kohustatud teda ülal pidama. Kuna hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja nõuet põhjendama ja tõendama. Hageja seadusliku esindaja ja kostja seletustest nähtub, et nad elavad koos lapsega samas korteris ja hageja seaduslikul esindajal ning kostjal on eraldi majapidamised. Laps on mõlema vanema ülalpidamisel. Kostja väide, mida hageja seaduslik esindaja ei ole vaidlustanud on, et ta tasub poolte ühiseks eluruumiks oleva korteri XXX Tallinnas elektri eest ühes kuus 50 eurot ja sideteenuste (telefon ja televiisor) eest 45 eurot. Poolte seletustest ilmneb, et lapsele ostavad toitu mõlemad vanemad ja riideid ostab ainult ema. Eeltoodust nähtub, et isa osaleb lapse ülalpidamises, tasudes lapse eluasemekulude ja toidu eest. Alus elatise väljamõistmiseks on vaid juhul, kui vanem lapse ülalpidamises ei osale. Samuti nähtub poolte seletusest, et pooled elava ühisel pinnal ning kuigi vanemate majapidamised on eraldi, on laps mõlema vanema ülalpidamisel ja seda igapäevaselt. Käesoleval ajal ei ole ka teada, kumma vanema juurde asub laps lahutuse järgselt elama. Alus kummagi vanema elatise nõudeks tekib alles siis, kui vanemad on asunud eraldi elama, on lõpetanud lapse ühise igapäevase ülalpidamise ja kui on selgunud, et eraldi elav vanem ei osale lapse ülalpidamises vabatahtlikult. Käesoleval ajal ei ole alust elatist välja mõista ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.