lg 2 järgi arestiga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega neljaks kuuks, juhtis 21.juunil 2013 kella 00:02 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Kuusiku külas sõiduautot BMW registreerimisnumbriga xxx xxx, millega rikkus temale kohtuotsusega kehtestatud mootorsõiduki juhtimise keeldu ja hoidus kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Siim Rahneli tegu on kvalifitseeritud KarS § 329 ettenähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja ei esitanud süüdistusele vastuväiteid ja süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta oli 20.juunil k.a. Rapla maakonnas Kuusikul kohtu poolt määratud üldkasulikku tööd tegemas. Süüdistatav oli seal oma autoga. Teda sõidutas tuttav, kellel oli juhtimisõigus. Töö tegemise ajal kohtus süüdistatav ühe tuttavaga, kes elab muidu Soomes. Nad hakkasid koos õlut ja siidrit jooma. Selle ostmiseks sõitsid nad süüdistatava autoga Raplasse, kuid seda juhtis siis veel sama tuttav. Alkoholi joomine kestis südaööni, mil tuli plaan sõida Hagudisse. Selleks ajaks enam ühtegi kainet autojuhti ei olnud ja süüdistatav asus ise auto juhtima. Esmalt sõitsid nad Märjamaale, kus ostsid alkoholi ja käisid tanklas. Seal märkas teenindaja, et süüdistatav oli joobes. Süüdistatav sõitis koos tuttavaga tagasi Rapla suunas. Tee peal läks autol rehv katki ja nad jäid seisma. Selle aja sees sõitis neist Rapla suunas mööda politseiauto. Süüdistatav sai oma auto korda ja nad sõitsid samuti Rapla poole. Kuusikul hakkas neile järgi sõitma politseiauto. Süüdistatav ehmus ja hakkas eest ära sõitma. Ta sõitis mööda kruusateid kuni Mõisaaseme külani, kus auto läks teelt välja. Seejärel jooksis süüdistatav politseinike eest ära. Süüdistatav teab, et Harju Maakohtu otsusega oli temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Kohtuotsuse sai ta kätte. Aresti kandmiselt vabanes ta 30.mail k.a. Kohtu seisuskoht Mõlema süüks arvatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on S.Rahneli tegevuses tõendatud ja puuduvad süüd ning õigusvastasust välistavad asjaolud. Tegemist on KarS § mõttes kavatsetult toime pandud kuritegudega. KarS § 424 ette nähtud kuriteo objektiivsed tunnused S.Rahneli tegevuses on tõendatud järgmiselt:
lg.4 p.1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema veres leidub ühe grammi kohta vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. 4. Harju Maakohtu 06.mai 2013.a.otsusega oli S.Rahnelilt mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks ära võetud ja S.Rahnel oli otsusest teadlik. Seega ei täitnud S.Rahnel süüdistuses märgitud ajal autot juhtima asudes ka kohtuotsust. Karistust kergendavaid asjaolusid S.Rahneli tegevuses ei ole. Raskendavaks asjaoluks tuleb KarS § 58 p.7 kohaselt lugeda kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil, mis seisnes suurel kiirusel politseiauto eest ära sõitmises ja sellega teistele liiklejatele kõrgendatud ohu põhjustamises. Samuti tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada mõlema kuriteo toimepanemist kavatsetult. Neil põhjustel kohus leiab, et rahaline karistus süüks pandud tegude ohtlikkusele ei vastaks ega oleks õiguskorra kaitseks küllaldane ja kohus peab vajalikuks mõista S.Rahnelile arutatavate kuritegude eest vangistuse, mille määr peab olema vähemalt pool sanktsioonis ettenähtust ja kohaldada tuleb pooles võimalikus ulatuses ka lisakaristust. Arutatavad kuriteod on toime pandud ühe ja sama teoga, mistõttu tuleb KarS § 63 lg. 1 kohaselt mõista üks karistus raskemat karistust ette nägeva KarS § 424 järgi. Arutatavate tegude asjaolud ja S.Rahneli isiksus ei võimalda vangistuse kandmiselt tingimisi vabastamist vastavalt KarS § 74 lg.1 ega vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. S.Rahnel on karistatud 05.märtsil 2013.a. kohtu poolt
2 järgi s.o. mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava õiguseta ja 06.mail 2013.a.
2 järgi s.o. mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, kus see oli alkoholi tarvitamise tunnuste tõttu keelatud. Mõlemal korral oli karistuseks arest, kuid esimesel korral mõistetud aresti asendas kohus üldkasuliku tööga.
lg.1 ja 2 järgi on S.Rahnel karistatud ka 07.mail, 14.detsembril ja 18.detsembril 2012.a. Esimesel korral oli karistuseks rahatrahv ja teistel kordadel 5 arest. Süüdistuses märgitud päeval vahetult enne autoga sõitmaminekut oli S.Rahnel tegemas aresti asenduseks ette nähtud üldkasulikku tööd. Kriminaalkorras on S.Rahnel karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest neli korda. Viimati karistas S.Rahnelit KarS § 424 järgi Pärnu Maakohus 16.septembril 2010.a. Mõistetud vangistus loeti kantuks Harju Maakohtu poolt 17.juunil 2010.a.mõistetud ühe aasta ja kümne kuulise vangistusega, millest kuus kuud kuulus ärakandmisele ja vangistuse ülejäänud osa kandmisest vabastati S.Rahnel kahe aastase katseajaga. 23.juulil 2008.a. Kars § 424 järgi karistust mõistes kohaldas kohus S.Rahneli suhtes samuti vangistuse kandmisest vabastamist vastavalt KarS § 74 lg.1. Seega on S.Rahneli suhtes juba kohaldatud piisavalt muid karistamise võimalusi. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt võib kohus süüdistatava osaliselt menetluskulude kandmisest vabastada, kui nende tasumine ei ole süüdistatavale ilmselgelt jõukohane. Kohus leiab, et antud juhul tuleb seda teha. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.