KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 14. november 2013, Tartu 3-11-1244 Haldusasi OÜ Hurmi Mõis kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14. veebruari 2011. a maksuotsuse nr 12.2-3/1718-41 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2011. a otsus OÜ Hurmi Mõis apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Hurmi Mõis Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2011. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. detsember 2013). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14. veebruari 2011. a maksuotsusega nr 12.2-3/1718-41 vähendati OÜ Hurmi Mõis 2009. a sisendkäibemaksu 324 600 krooni võrra, suurendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 13 615 krooni võrra ja vähendati enammakstud käibemaksu 310 985 krooni võrra. Maksuotsuse kontrolliperioodiks oli 2009. a detsember. Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud OÜ Hurmi Mõis teinud tehinguid OÜ-ga Tuleviku Maastik. 2. OÜ Hurmi Mõis esitas kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on kaebaja OÜ-ga Tuleviku Maastik vaidlusalused tehingud teinud. 3. Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Kaebaja ei ole kummutanud seisukohta, et ta ei ole OÜ-lt Tuleviku Maastik saanud arvetel näidatud teenuseid. Vaidlust ei ole selles, et Hurmi mõisas on mingil määral pinnase- ja lammutustöid tehtud. Kuid asjas on tõendatud, et teenuse võis osutada kaebaja ise või võis olla tehingu teiseks pooleks tundmatu kolmas isik, mille tõttu ei saanud kaebaja sisendkäibemaksu maha arvata.
- b)Tehingu näilikkusele ja kaebaja teadlikkusele sellest viitab see, et kaebaja ei olnud teenuste eest OÜ-le Tuleviku Maastik tasunud ning viimane polnud tasunud oma allhankijatele. OÜ Tuleviku Maastik vastas reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu tunnustele. Ta ei olnud üldse käibemaksu tasunud ja deklareeritud oli ainult üks töötaja. Pangakontol ei nähtunud ettevõtlusega tegelemisele omaseid kulusid. OÜ Tuleviku Maastik oli moodustatud vahetult enne tehingute vormistamist kaebajaga, deklaratsioonidest ei nähtu rohkem majandustegevusele viitavaid tehinguid ja vaidlusaluselt käibelt on ta jätnud käibemaksu tagastamata. Äriühing ei ole isegi sisendkäibemaksu deklareerinud, mis viitab enda huvide kõrval kellegi teise huvides tegutsemisele. Majanduslikult pole loogiline, et OÜ Tuleviku Maastik pidi allhankijatele tasuma üle kahe korra rohkem, kui pidi saama kaebajalt.
- c)Kaebaja pahausksusele viitab ka see, et tema majandusseis ei võimaldanud arvetel näidatud summasid tasuda, sest erinevatele tarnijatele oli ta juba 3,2 miljonit krooni võlgu. Ka kohtuistungil ei suutnud kaebaja esindaja tööde täpseid finantseerimisallikaid avaldada. Kaebaja on ka varem mõisa ehitamisega seoses esitanud vastustajale valeandmeid. Osade tööde tegemiseks oli kaebaja juhatuse ühel liikmel olemas buldooser ja teises firmas olemas ekskavaator, kusjuures kaebaja ise on teinud varasemalt kaevetöid ettevõttele, kes nüüd oli näidatud OÜ Tuleviku Maastik alltöövõtjana. Osa töid oli jäetud üldse tegemata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Hurmi Mõis esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Kohtuistungil ei toimunud tõendite uurimist. Kohtuotsusest puuduvad viited, kuigi on esitatud loetelu asjaoludest. Kuna kaebaja ei saanud istungil aru, millistele tõenditele kohus võib tähtsust omistada, ei osanud ta esitada istungil taotlusi. Kaebaja soovib ringkonnakohtus tunnistajana üle kuulata kõik isikud, kelle maksumenetluses antud seletustele on kohus otsuse tegemisel tuginenud.
- b)Kohus ei ole vastanud kaebuse väidetele.
- c)Tõendatuks ei saa lugeda asjaolu, mille kohta kohus ütleb, et see asjaolu võis olla. Nii ei saanud kohus asuda seisukohale, et asjas on tõendatud, et teenuse võis osutada kaebaja ise, ja et tehingu teiseks pooleks võis olla hoopis tundmatu kolmas isik. Kohtuotsust ei saa põhjendada oletustega.
- d)Maksuotsust tuleb põhjendada ühe konkreetse alusega - kas tegemist oli maksupettusega, kas kaebaja teadis, või kas kaebaja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga.
- e)Teenuse osutaja on deklareerinud käibemaksusumma, mille kaebaja on deklareerinud sisendkäibemaksuna ja teenuse osutajal on tekkinud vastavas summas maksuvõlg. Sellises olukorras on käibemaksu määramine kaebajale eesmärgipäratu, maksuhalduril tuleb tegeleda maksuvõla sisenõudmisega OÜ-lt Tuleviku Maastik.
- f)Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta teenuse osutaja kinnituse, et tehing on toimunud, tema selgitused tehtud tööde kohta, samuti teenuse osutaja hankijate kinnitused ja selgitused tööde tegemise kohta.
- g)Kaebaja oli OÜ-le Tuleviku Maastik tasunud. OÜ-l Tuleviku Maastik oli vähemalt üks töötaja, kes on kinnitanud tööde teostamist ja selle äriühinguga on teinud tehinguid ka teised äriühingud. Ühe konkreetse töö võis OÜ Tuleviku Maastik tõepoolest kahjumiga teha, kuid kasumit tuleb arvestada kogu projekti kohta. Arvestamata on jäetud, et halduskohtu poolt 2 viidatud buldooseri ja ekskavaatoriga ei olnud võimalik kõiki tehtud töid teha, lisaks ei olnud buldooser töökorras. 5. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt:
- a)Kaebajalt küsiti kohtuistungil korduvalt, kas ta soovib taotlusi esitada. Halduskohus on kohtuotsuse põhjendamise nõude piisavas ulatuses täitnud ning rikutud ei ole ka uurimispõhimõtet.
- b)Kaebaja ei ole kohtumenetluses tunnistajate ülekuulamise taotlust esitanud. Isikud on maksumenetluses seletused andnud, seega ei ole isikute ülekuulamine kohtus vajalik.
- c)Halduskohus pole põhjendanud oma seisukohti oletuste ja kahtlustega, vaid toimikus asuvate tõenditega ja kohtuistungil öeldu hindamise tulemusel tehtud järeldustega.
- d)Väited maksuotsuse faktilise aluse puudumise kohta on otsitud. Maksuhaldur on lugenud vaidlusaluse arve fiktiivseks ja teinud sellest järelduse, et tehing oli näilik ja OÜ Tuleviku Maastik kaebajale teenust ei osutanud.
- e)Käibe mittetoimumise korral on sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamine juba iseenesest maksueeliseks. Tegemist on olukorraga, kus sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole tehingu mittetoimumisest tulenevalt üldse võimalik.
- f)Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud tõendeid, mis kummutaksid halduskohtu otsuse seisukohti. Apellatsioonkaebuse väited on paljasõnalised ja tõendamata. Apellant ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et arve on OÜ-le Tuleviku Maastik tasutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus rahuldamiseks ei ole alust. 7. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub halduskohtu otsusest, et kaebuse põhiseisukohtade osas on halduskohtu otsuses seisukoht võetud. Halduskohtu otsuses on välja toodud põhilised asjaolud, miks kohus leidis, et maksuotsus on põhjendatud ja õiguspärane. Asjaolu, et halduskohtu otsuse analüüs võinuks olla kaebaja väidete osas üksikasjalikum, ei ole käesoleval juhul halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Ka konkreetsetele tõenditele viitamata jätmine ei tingi halduskohtu otsuse tühistamist, sest otsuse kontekstist on selge, et halduskohus on tuginenud maksuhalduri poolt maksuotsuses viidatud asjaoludele ning seega on halduskohtu otsus kontrollitav. Täpne viitamine asja materjalidele võinuks seda kontrolli vaid mõnevõrra hõlbustada. Seega ei ole tegemist menetlusveaga, mis tingiks halduskohtu otsuse tühistamise. 8. Kohtuistungi protokollist nähtub, et menetlusosalistele anti korduvalt võimalus taotluste esitamiseks nii istungi alguses (tl 84) kui lõpus (tl 85p-86). Seega oli taotluste esitamise võimalus kaebajale tagatud ja see pidi olema kaebaja esindajale arusaadav. Kui isik leiab niisuguses olukorras alles pärast kohtuotsusega tutvumist tagantjärgi, et oleks soovinud istungil mingisuguseid taotlusi esitada, ei ole see kohtule etteheidetav. 9. Taotlus tunnistajate ülekuulamiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjas HKMS § 198 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis õigustaksid halduskohtu menetluses kogumata tõendite kogumist ja hindamist alles apellatsioonimenetluses (vrdl RKHKo 3-3-1-42-13, p 10). Lisaks on haldusasi võimalik lahendada olemasolevate kirjalike tõendite põhjal. 10. TsMS § 436 lg 2 ls-st 2 ja kehtiva HKMS § 157 lg-st 3 tuleneb tõepoolest, kui asi vaadati läbi kohtuistungil, ei või kohus oma otsust rajada tõendile, mida istungil ei uuritud. Samas ei ole 3 alust arvata, et käesolevas asjas on otsus rajatud tõenditele, mida ei uuritud. Kohtutoimiku sisu ja selle lisaks oleva maksutoimiku sisu on menetlusosalistele teada ja kõigil menetlusosalistel on olnud võimalik sellega tutvuda. Halduskohtu istungi protokollis on märge, et kohus avaldab asjas kogutud kirjalikud tõendid. Neile asja materjalidele tuginedes ongi kohtuotsus koostatud. Kohtuotsuse tegemisel ei ole kasutatud tõendeid, mille olemasolust menetlusosalised ei teadnud. Seega ei saa kohtule viidatud menetlusnormide rikkumist ette heita. Ringkonnakohus märgib, et ei halduskohtumenetluse seadustik ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei täpsusta, milles täpselt peab seisnema tõendite uurimine istungil. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa järeldada, et tõendite uurimine istungil peab tähendama iga asja materjalides oleva kirjaliku tõendi menetlusosalistele ettelugemist ja tutvustamist. See oleks ebamõistlikult ressurssi raiskav tegevus, milleks puudub ka vajadus, kuna menetlusosalistele tehakse teiste menetlusosaliste seisukohad koos lisadega teatavaks, samuti peab kohus tutvustama menetlusosalistele neid tõendeid, mida ta on kogunud enda initsiatiivil. Kohtuistungi eesmärk on eeskätt kohtu jaoks asja lahendamiseks vajalike asjaolude ja seisukohtade väljaselgitamine, mitte tarbetu ja ressurssi raiskav tegevus formaalse tõendite uurimise sildi all. 11. Etteheide halduskohtu otsuse lause "Antud asjas on tõendatud, et teenuse võis osutada kaebaja ise, tehingu teiseks pooleks võis olla hoopis tundmatu kolmas isik" sõnastusele on otsitud. Ringkonnakohtu hinnangul pidas halduskohus silmas, et tõendatud on asjaolu, et teenuse osutas kas kaebaja ise või tundmatu kolmas isik. Sellise järeldusega tuleb nõustuda. Olukorras, kus on tõendatud, et arvetel näidatud isik teenust ei osutanud, on järelikult tõendatud ka see, et tehtud tööd pidi tegema kas kaebaja ise või keegi kolmas isik. 12. Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebuses üle tähtsustatud küsimus, kas maksuotsuses on eristatud seda, kas kaebaja teadis või kas kaebaja pidi teadma seda, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Lõppkokkuvõttes tähendab olukord, kus isik "pidi teadma" (jättes siin kõrvale hoolsuskohustuse täitmata jätmise, vt RKHKo 3-3-1-81-12, p 15, 3. lõik) ja olukord, kus isik "teadis", ühte ja sama, sest mõlemal juhul tuleb lõppkokkuvõttes asuda seisukohale, et isik oli tehingu tegelikest asjaoludest teadlik. Ka termin "maksupettus" on selline, mille ühest definitsiooni ei ole, mistõttu ei ole välistatud selle termini kasutamine ka olukorra kohta, kus isik teadis (sh ka olukord, kus isik pole teadmist omaks võtnud, mistõttu tuleb leppida järeldusega, et ta pidi teadma) sellest, et arvetel näidatud isik pole müüa ja et kaup või teenus on saadud kolmandatelt isikutelt, ning soovib seega sisendkäibemaksu alusetult maha arvata. Riigikohtu praktikas on tõepoolest selgitatud, et emmale-kummale neist alustest tuginemine võib tähendada, et oma seisukohta põhjendatakse erinevate asjaoludega (RKHKo 3-3-1-1810, p 11). Kuid käesolevas asjas ei näe ringkonnakohus, et maksuhaldur oleks selle nõude vastu eksinud. Maksuotsusest on valdavalt selgelt väljaloetav, millistest asjaoludest missuguse järelduse makshaldur tegi. Ka ei ole võimalik leida, et maksuotsuses oleks mingitest asjaoludest tehtud täiesti võimatuid järeldusi. 13. Maksuotsus on seega eelkäsitletud aspektis piisavalt arusaadav. Maksuotsuses on leitud, et kaebaja on teadlikult esitanud fiktiivse arve sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamiseks (maksuotsuse lk 25-26). Ringkonnakohtu arvates on sellest järeldusest ilmne, mida maksuhaldur kaebajale ette heitis - et kaebaja käitus fiktiivse arve esitamisel teadlikult. Arutlemine niisuguses olukorras selle üle, kas õige oleks kasutada terminit "teadis" või "pidi teadma", on vaidluse põhiküsimustest tähelepanu eemalejuhtiv, formalistlik ja ebavajalik. 4 Ringkonnakohus nõustub siinkohal maksuhalduri järeldusega, et kaebaja käitumine viitab sellele, et ta esitas fiktiivse arve teadlikult. Sellele viitavad üheselt nii maksuotsuses, halduskohtu otsuses kui käesoleva otsuse põhjendustes viidatud asjaolud. Iseäranis viitab sellele arve tasumata jätmine kaebaja poolt - see näitab, et kaebaja eesmärk oligi vaid kunstliku sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse loomine ning tegelikult arvel näidatud tehingut ei toimunud. Niisuguses olukorras pidi kaebaja käituma teadlikuna tehingu tegelikest asjaoludest. 14. Väide, et maksuotsuses on palju asjassepuutumatut, võib olla küll põhjendatud, kuid ei ole käesoleval juhul maksuotsuse tühistamise aluseks. Liigne motiveerimine võiks olla haldusakti tühistamise aluseks juhul, kui haldusakti on kuhjatud nii palju põhjendusi, sealhulgas väheolulisi või asjassepuutumatuid põhjendusi, et see muudab haldusakti põhjenduste mõistmise väga raskeks või võimatuks. Käesoleval juhul sellise olukorraga kindlasti tegemist ei ole. Maksuotsusest on arusaadavad põhilised asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur on oma järeldused teinud, ning nagu nähtub kaebaja argumentidest, on ta maksuotsusest aru saanud. 15. Asjaolu, et teenuse osutaja ja väidetavad hankijad on tehinguid maksuarvestuses kajastanud, ei tähenda vältimatult seda, et kaebajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sellise vaidluse lahendamisel on oluline eeskätt see, kas tehingud tegelikult toimusid ja kui ei toimunud, siis kas kaebaja oli sellest teadlik. Käesolevas asjas on tõendatud see, et tehinguid tegelikult ei toimunud ja kaebaja pidi sellest teadlik olema. Olukorras, kus kaebaja ja arvetel müüjana näidatud isik on kokku leppinud, et ostja küsib riigilt käibemaksu tagasi, aga müüja jätab käibemaksu tasumata (maksuotsuse lk 25), on ostja saanud maksueelise ning maksuotsuse tegemine tema suhtes on põhjendatud. Kaebaja seisukoht, et maksuhalduril tuleks tegeleda maksuvõla sissenõudmisega ostjalt (OÜ Tuleviku Maastik) on suunatud üksnes vastutusest vabanemisele. 16. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kaebaja oli tegelikult ikkagi OÜ-le Tuleviku Maastik arve tasunud, on tõendamata. Maksuhaldur on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kaebaja ei esitanud ka halduskohtu istungil allikat, kust ta võis saada sularaha kassa väljamineku orderil nr 59 märgitud summa 1 047 600 krooni väljamaksmiseks. Maksuotsuses on leitud, et see on vaid üks kaebaja poolt fabritseeritud dokumentidest (maksuotsuse lk 26). Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Sularahas sellise summa saamine ja tasumine olukorras, kus kaebajal olid väga suured summad teistele isikutele võlgu (vt maksuotsuse lk 15-16) ei ole usutav. 17. Apellatsioonkaebuses tehakse etteheide, et OÜ Tuleviku Maastik määratlemisel reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguna on jäetud arvestamata, et äriühingul oli vähemalt üks töötaja, kes on tööde tegemist kinnitanud ja et see äriühing on teinud tehinguid ka teiste äriühingutega. Maksuotsuses on viidatud sellele, et OÜ Tuleviku Maastik käive põhines 2009. a detsembris vaid vaidlusalusel arvel, et ta pole kordagi reaalselt makse tasunud, omas kontrolli ajal vaid suurt maksuvõlga, et ca aasta jooksul ei olnud osaühingul mingeid rendi- ega telefonikulusid, töötasude ega maksude tasumist ega muid tavapäraseid majandustegevusega tegelevale äriühingul iseloomulikke kulutusi, ja et 7. oktoobril 2010 kustutas maksuhaldur selle äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist (maksuotsuse lk 6-7). Need ja muud maksuotsuses tuvastatud asjaolud viitavad ringkonnakohtu hinnangul piisavalt veenvalt sellele, et maksuhalduri ja halduskohtu tehtud järeldus on õige. See, et OÜ Tuleviku Maastik ainus töötaja kinnitab tööde toimumist, ei 5 lükka ümber neid tõendeid ega nendest tehtud järeldusi. Lisaks ei ole selle töötaja ütlused selgelt ühildatavad muude isikute seletustega, kuna töötaja kinnitusel puhastas ta vana hoone kive üksinda (maksuotsuse lk 12), kuid OÜ Tuleviku Maastik juhatuse liikme sõnul osales kivide puhastamises 5 inimest, kelle nime ta ei teadnud (maksuotsuse lk 11). Olukorras, kus kõik tõendid ja faktilised asjaolud kinnitavad maksuhalduri versiooni toimunust, ei lükka seda ümber ka kaebaja ja OÜ Tuleviku Maastik juhatuse liikme ütlused teistsugusest versioonist, mille kinnitamiseks aga igasugused reaalsed ja usaldusväärsed tõendid puuduvad. Määravat tähtsust ei saa omistada asjaolule, et väidetavate tööde teostamist võiks justkui järeldada ka nende äriühingute esindajate ütlustest, kes väidetavalt OÜ Tuleviku Maastik heaks alltöövõtu korras tööd tegid. OÜ Tuleviku Maastik seaduslik esindaja on korduvalt kinnitanud, et ta oli nende äriühingute esindajatega hea (maksuotsuse lk 8) või lausa väga hea tuttav (maksuotsuse lk 19). Seega on võimalik, et OÜ Tuleviku Maastik seaduslik esindaja M. Anderson ja väidetavate alltöövõtjate esindajad kui omavahelised head tuttavad olid lihtsalt kokku leppinud ühesuguste ütluste andmises. Seda kinnitab asjaolu, et neile äriühingutele OÜ Tuleviku Maastik väidetavalt tehtud tööde eest tasunud ei ole (maksuotsuse lk 12), samuti ei ole sõlmitud ka lepinguid ning peale arvete pole ka muud dokumentatsiooni tehtud tööde iseloomustamiseks, samuti oli osadele alltöövõtjatele esitatud tellimus-garantiikirjad enne seda, kui Tuleviku Maastik OÜ tegi hinnapakkumise kaebajale (maksuotsuse lk 18-19). 18. Ringkonnakohus märgib, et välistada ei saa, et keegi ülal kirjeldatud isikutest on mingis osas ja mingil viisil kunagi Hurmi mõisa objektil tehtud töödega seotud olnud. Ka see võib selgitada, miks osad maksumenetluses üle kuulatud isikud on tehtud töid kinnitanud. Kuid kõiki ülejäänud asjaolusid arvestades on selge, et kaebaja poolt näidatud viisil, ulatuses ja mahus ei ole neid töid toimunud ja seega on maksuotsus õiguspärane. 19. Mis puudutab väidet, et kaebajal endal kasutada olnud ekskavaator ei sobinud vaidlusaluste tööde tegemiseks ja et kaebaja juhatuse liikme isiklik buldooser polnud töökorras, siis selles osas on maksuhaldur võtnud seisukoha juba maksuotsuses. Maksuotsuses on märgitud, et ainus kaebaja heaks tööd teinud füüsiline isik on kasutanud oma ütluste kohaselt ka buldooserit, ning järelikult on väide, et buldooser polnud töökorras, vale. Samuti on maksuhaldur märkinud, et kasutada olnud ekskavaatoriga saanuks teha lihtsamaid töid. Ringkonnakohtu arvates on need maksuhalduri seisukohad veenvad. Apellatsioonkaebuses korratakse maksumenetluses juba esitatud väidet, kuid maksuhalduri viidatud vastuväite osas apellatsioonkaebuses seisukohta ei võeta. Väite osas, et ekskavaator oli hõivatud lumekoristusega, puuduvad ka igasugused tõendid. 20. Ringkonnakohus osundab, et maksuotsuses on püstitatud ka versioon, kuidas viidi alusetult riigilt saadud käibemaks äriühingust välja - see vormistati laenu andmisena kaebaja juhatuse liikme õele (maksuotsuse lk 16). Seegi asjaolu kinnitab, et kaebaja eesmärk oli riigilt alusetult käibemaksu tagasisaamine ja selle äriühingust väljaviimine. 21. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (riigilõiv 958,67 eurot, tl 118) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Madis Ernits Agu Timmi 6 Einar Vene