← Eesti

2-13-40876/6

Obsah (6)§ 468§ 448§ 187§ 444§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2013.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-40876 Tsi

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg 41.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034796011) või Swedbank AS-is (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (arve nr 333416110002) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (arve nr 17001577198), märkides viitenumbriks 3100057358. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue XXXesitas 02.09.2013 Harju Maakohtule hagi XXXvastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub XXXvälja mõista elatise XXXhageja kasuks igakuiselt summas 160 eurot (ükssada kuuskümmend eurot) kuus alates 02.09.2013 kuni XXXtäisealiseks saamiseni, so XXX. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 02.09.2012 kuni 02.09.2013 summas 1860 eurot (4 kuud x145 eurot+8 kuud x160 eurot). Menetluse käik Kostjale on menetlusdokumendid (hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrus) kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 29.09.2013. Kohus kohustas kostjat hagiavaldusele vastama 20 päeva jooksul dokumentide kättesaamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole vastanud, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2 Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt PKS §-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 160 eurot (

  1. aastal) ja 145 eurot (
  2. aastal). PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtule 02.09.
  3. Seega on õigustatud elatis välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 02.09.2012 kuni 02.09.2013 eest summas 1860 eurot (4 kuud x145 eurot+8 kuud x160 eurot). Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluskulu kandnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.