MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tiina Pappel 03.12.2013, Tartu Haldusasi Oleg Bulkini kaebus Meeksi Vallavalits

) §-le 40 tuleb likvideerida ohtlik, ajutine või ehitusloata püstitatud ehitis. Järelikult ei sõltu ehitise lammutamisettekirjutuse tegemine asjaolust, kas kaebaja on rikkunud minevikus kehtinud korraldusi ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamiseks ega ka sellest, kas need korraldused olid õigusvastased, vaid sellest, kas ehitis on ehitatud õigusliku aluseta. Tuvastamiskaebuste rahuldamine ei tekita ehitise ehitamisele õiguslikku alust ega aita seetõttu kaasa lammutamise ettekirjutuse vältimisele. Kui isik soovib ehitise lammutamist vältida, tuleb tal haldusorganile esitada dokumendid, mis kinnitaksid, et ehitamiseks on olemas õiguslik alus. Vaidlusalune ettekirjutus ei kohusta kaebajat ehitist lammutama, mistõttu ei saa kaebajal olla õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivset huvi sarnase korduva ettekirjutuse vältimiseks.

1. b)Kaebuses ei ole välja toodud, millised negatiivsed tagajärjed haldusorgani vaidlustatud tegevusest kaebajale tulenesid ning milliste õiguste kaitseks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik. Tuvastamiskaebuse eesmärgiks ei saa olla haldusakti või toimingu tühisuses või õigusvastasuses veendumine põhjusel, et kaebaja hinnangul on tema õigust heale nimele või heale haldusele rikutud. Haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda haldusaktide õigusjõudu ning kohtul ja kaebajal puudub võimalus kohustada vastustajat millegi tegemiseks või tegemata jätmiseks, sealhulgas lammutamisettekirjutuse väljastamata jätmiseks. Kaebusest nähtub, et käesoleva kaebuse esitamise seisuga ei pane vaidlustatud ettekirjutus, korraldus või vaideotsus kaebajale mingeid kohustusi. Kaebaja on ise nõustunud vallavalitsuse seisukohaga, et vaidlustatud 30.05.2012. a ettekirjutus ei kehti enam. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. O. Bulkin esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.10.2013. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendused:
2. a)Kaebaja on nõus vastustaja seisukohaga, et täitekorraldus nr 143 on tunnistatud kehtetuks ning ettekirjutus ja hoiatus on kaotanud oma kehtivuse. Kaebaja ei nõustu aga vaideotsuse põhjendustega. Vaideotsuse vaidlustamine on lubatud, kui see rikub kaebaja õigusi iseseisvalt. Rikutud on kaebaja õigust heale nimele, heale haldusele ja omandile. Tuvastamiskaebus on vajalik 2 kaebaja õiguste kaitseks ka seetõttu, et vältida lammutamisettekirjutuse tegemist kaebaja kinnistul asuvate ehitiste suhtes.
3. b)Kohtuasjas nr 3-08-2297 tehtud otsuses on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et lammutamisnõude proportsionaalsuse üle otsustamisel tuleb arvestada ehitise omaniku heausksusega ja halduse tegevusega. Sama seisukoht tuleneb ka Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-65-06. Kui käesolevas haldusasjas leiab tuvastamist seaduse rikkumine ehitamisel, kuid vastustaja, olles sellest teadlik, ei ole astunud õigusrikkumise lõpetamiseks mingeid samme, muutub lammutamisnõude võimalik esitamine tulevikus raskesti põhjendatavaks. Sellisel juhul tuleb eelistada seadustamist. Järelikult aitaks käesoleva kaebuse rahuldamine kaasa lammutamisnõude vältimisele.
4. c)Tuvastamiskaebuse eesmärgiks võib olla ka plaan esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Kui kaebus rahuldatakse, esitab kaebaja vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude, kuna viimane on talle vaidlustatud aktidega moraalset kahju põhjustanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et O. Bulkini kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada. 7. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamine eeldab, et kaebeõiguse puudumine oleks ilmselge. Kaebeõiguse puhul tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kaebuses on vaidlustatud ettekirjutust ja hoiatust ning soovitud nende tühisuse tuvastamist või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ehitustegevust lõpetama. Hoiatus tehti seetõttu, et kaebaja ei täitnud ettekirjutuses sätestatud kohustust tähtaegselt. Praeguseks on nii ettekirjutus kui ka hoiatus oma kehtivuse kaotanud haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 alusel. Ehitustegevust kaebaja kinnistul enam ei toimu – ehitis valmis juunis 2013. Ehitise valmimise tõttu on ehitustegevus lõppenud ning seega on kaebajalt võimatu nõuda ehitustegevuse lõpetamist. Seega puudub kaebajal nimetatud ettekirjutuse ja hoiatuse vaidlustamiseks kaebeõigus. 8. O. Bulkin on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud ka vaideotsuse, kuna ta leiab, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi iseseisvalt. Kaebaja sõnutsi on vaideotsusega loodud mulje, et kaebaja väldib kehtivate haldusaktide täitmist ja hoidub kõrvale dokumentide kättesaamisest. Vaideotsus rikub kaebaja õigust heale haldusele, kuna jätkuvalt on ebaselge ebaseadusliku ehitustegevuse toimumise koht. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune vaideotsus on tihedalt seotud ettekirjutusele ja hoiatusele antud õigusliku hinnanguga. Kuna nii ettekirjutus kui ka hoiatus on kehtivuse kaotanud, ei oma vaideotsuses antud hinnangud käesoleva vaidluse kontekstis enam kaebaja õigusi riivavat mõju. 9. Määruskaebuses on O. Bulkin jätkuvalt seisukohal, et tuvastamisnõude esitamine aitab vältida võimalikku lammutamisettekirjutust. Ehitis on seaduslik, kui selle ehitamine on toimunud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel ning vastab ehitisele esitatavatele nõuetele (

§ 12lg-d 1 ja 2, § 3).

Ebaseaduslike ehitiste kõrvaldamiseks on kaks võimalust.

§ 61

lg 4 p 3 alusel kohustatakse ebaseaduslikult ehitavat isikut talle tehtavas ettekirjutuses tegema ehitise nõuetele vastavaks viimiseks vajalikke toiminguid. Teine võimalus ebaseadusliku ehitise kõrvaldamiseks on ehitise lammutamine.

§ 40

lg 1 sätestab, et inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama ehitise ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. 3

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtule esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ka asjaolu, et kaebaja soovib pärast tuvastamiskaebuse rahuldamist esitada haldusorgani vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudet, ei too kaasa eelneva seisukoha muutmist. Ilmselgelt ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel suuri eduväljavaateid, lähtudes käesolevas määruses eelnevalt esitatud seisukohtadest. Seetõttu jääb O. Bulkini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.10.
2. a määrus muutmata. Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/