lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril veel tõsikindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et võlgnik maksejõuetuse kõigi põhjuste tuvastamine eeldab dokumentaalrevisjoni. Seda oleks aga võimalik teha üksnes pärast pankroti välja kuulutamist. Siiski võib ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku endise juhatuse liikme tegevus äriühingu vara kõrvaldamisel olla otsene maksejõuetuse tekkimise põhjus. Seda on kinnitanud ka võlgniku praegune juhatuse liige, kelle poolt esitatud andmete kohaselt, oli maksejõuetuse põhjuseks endise juhatuse liikme XXX poolt ettevõttele kohustuste võtmine, mida ei suudetud täita peamiselt endise juhatuse liikme poolt ettevõtte vara enda isiklikuks tarbeks kasutamise tõttu. Olemasolevate andmete põhjal võib võlgniku poolt esitatud eelmainitud seisukohaga nõustuda. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Olemasolevate andmete põhjal võib ainus tagasivõidetav tehing olla sõiduki TREILERBrentex (registreerimismärgiga XXX eeldatav väärtus ca 600 eurot) võõrandamine võlgniku juhatuse liikmele 01.02.2013. Lõppjäreldused 3 2-13-43550 Ajutine haldur leiab, et võlgnikul mis tahes likviidne vara puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma 15 428,61 eurot, kuid lõplik summa võib, võttes arvesse jooksvate võlgnevuste lisandumist, olla mõnevõrra suurem. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Praegusel juhul on ilmne, et võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 3 000,00 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankroti välja kuulutamise korral on haldur valmis jätkama ka pankrotihaldurina. Veli Kraavi palub välja mõista ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 360,00 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku summas 395,04 eurot riigi vahenditest. Ajutise halduri tasul rakendada tariifi 30 eurot tund (12 töötundi x 30 eurot). Ajutine pankrotihaldur on teinud kulutusi tõlke, posti ja sideteenustele summas 35,04 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutisel halduril ei ole kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas märgib ajutine haldur, et 4 2-13-43550 võlgniku raamatupidamine ning aruandlus ei vasta kehtivatele nõuetele, kuivõrd esitamata on jäänud majandusaasta-aruanded 2011 ja 2012 aasta eest. Ajutise halduri valduses olevatest dokumentidest nähtub, et võlgniku endine juhatuse liige on tõenäoliselt korduvalt kandnud ettevõttele kuulunud rahalistest vahendite arvel ettevõtlusega mitteseotud kulutusi. Ajutise halduri andmetel rahalised vahendid kassas puuduvad. Võlgniku andmetel igasugune käibevara puudub, kohustusi on võlgnikul kogusummas vähemalt 15 428, 61 eurot. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 04.11.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.11.2013. Kohtu määratud tähtpäevaks ei ole tagatiste kontole tagatist summas 300 eurot tasutud. Kohus leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Veli Kraavi on kohtule esitanud XXXOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 30 eurot). Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi tõlke-, posti- ja sideteenustele summas 35,04 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 395,04 eurot tasuda Võlgniku esindaja ei ole 05.11.2013.a. kohtuistungil tasu ja kulutuste vastu vaielnud. XXX on andnud nõusoleku tasuda oma vahenditest ajutise halduri tasu. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu ja kulutuste nõuet kogusummas 395,04 eurot tuleb tunnustada ning mõista välja XXX Veli Kraavi kasuks. Ajutise halduri tasu kanda Veli Kraavi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Nordea pangas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et XXXOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule endisele juhatuse liikmele XXX (isikukood XXX ). /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.