Obsah (10)

§ 158§ 5§ 120§ 41§ 108§ 109§ 104§ 101§ 103§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-421 Haldusasi Ve

§ 158lg-s 3 sätestatud haldusorgani kaalutlusõiguse piiride kontrollimist.

Samuti ei ole halduskohus täitnud mõiste hea ehitustava sisustamisel kaalutlusõigust, millega oleks pidanud hindama, kas kaebaja ehitis on arhitektuurses vastuolus teiste kesklinnas asuvate hoonetega.

1. g)Kaebaja nõustub halduskohtu viitega EhS § 32 lg-le 11, mille kohaselt antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Kaebaja rõhutab, et ehitis vastab kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Seetõttu ei nõustu V. Lantsova halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt vaidlusalune ehitis ei ole püstitatud vastavalt ehitusprojektile ning seetõttu on linnavalitsuse keeldumine uue ehitusprojekti kooskõlastamisest ja kasutusloa väljastamisest seaduspärane.
2. h)Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsusega, mille kohaselt ei saa kohus kohustada kohalikku omavalitsust ehitusprojekti kooskõlastama ega kasutusluba väljastama.

§ 5

lg 1 p 2 kohaselt on kohtul õigus kohustada haldusakti andma või toimingut tegema. 8. Vastustaja palub 30.10.2012 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 88) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused:

1. a)Vastustaja selgitab, et EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusprojekti koostamise lähteandmeteks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringu alusel 2000. aastal koostatud ehitusprojekt näeb ette tüüp-projekti nr 14-66 sidumist seni hoonestamata krundile. Tüüp-projekti seletuskirja kohaselt peavad hoone välisseinad olema ehitatud puitkarkassist seintena, mis on väljast vooderdatud 80 mm kuni 120 mm paksuse telliskivivoodriga. Kaebaja poolt 15.09.2011 esitatud ehitusprojekt on vastuolus kehtestatud detailplaneeringu tingimustega, sest ümarpalgi kasutamine seinte välisviimistlusena ei ole iseloomulik Narva-Jõesuu arhitektuurile.
2. b)Vastustaja rõhutab, et kasutusloa taotluse menetluse käigus juhinduti EhS § 12 lg-st 1, mille kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. EhS § 29 lg 1 p 3 kohaselt on ehituse omanik kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise. Kaebaja on aga jätnud ehitamata 4 tellisvoodri ja välisseinte soojustuse, mis on oluline kõrvalekaldumine ehitusprojektist. Selleks, et vastustajal oleks võimalus anda kaebuse esitajale XXX ehitise kasutusluba, peab ehitise välisviimistlus vastama 2000. a ehitusprojektile. Vastustaja selgitab, et kui kaebaja soovib alles jätta 2000. a ehitusprojektile mitte vastava olemasoleva välisviimistluse, peab ta enne saama uue ehitusloa, millele eelneb omaniku taotluse alusel projekteerimistingimuste määramine. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.02.2012 vastuse tühistamine ei lahenda olukorda, kuna linnavalitsus jääb seisukoha juurde, et ümarpalgist fassaad ei ole linna keskuses sobilik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha selles, kas vaidlustatud kirja näol on tegemist haldusakti või toiminguga (I); tõlgendab seejärel kaebaja poolt linnavalitsusele esitatud taotlusi ja nende lahendamise järjekorda (II); kontrollib haldusakti seaduslikkust (III) ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused (IV). I 10. Ehitusseaduse (EhS) § 32 lg 1 sätestab, et ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Seega on kasutusluba haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele-muutmisele või lõpetamisele suunatud haldusakt. Sarnaselt tuleb haldusaktiks pidada ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirja, millega kasutusloa väljastamisest keelduti, kuigi see ei ole haldusaktina vormistatud. HMS § 43 lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt (vt ka RKHK 04.11.2002. a otsus asjas nr. 3-3-1-51-02, p 12 ning 12.10.2009. a otsus asjas nr. 3-3-1-50-09, p 12). Riigikohus on leidnud, et halduskohtu poolt haldusakti kontrollimist ei saa välistada ka siis, kui haldusakt pole vormistatud kõiki vorminõudeid järgides. Haldusaktide vormistamata jätmine ei võta isikult haldusorgani otsustuste vaidlustamisvõimalust. Haldusorgan ei saa peituda haldusakti vormistamata jätmise taha ja sel teel vältida otsustuste vaidlustamist. Vaidlustada saab haldusakti sisutunnustele vastavat otsustust (RKHK 18.06.2004. a määrus asjas nr. 3-3-1-26-04, p 15). Käesoleval juhul välistab keeldumine kui haldusakt kehtivuse korral kohustamiskaebuse rahuldamise võimalikkuse. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine (vt ka RKHK 12.10.2009. a otsus asjas nr. 3-3-1-50-09, p 13). Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on aga haldusakti või toimingu õigusvastasus (vt RKHK 16.10.2013. a määrus asjas nr. 3-3-1-39-13, p 10 ning 19.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega oleks halduskohus pidanud veel enne kaebuse menetlusse võtmist kaebaja tähelepanu sellele juhtima ning andma kaebajale võimaluse kaebuse muutmiseks (

§ 120lg 1 p 3).

Asjaolu, et halduskohus seda ei teinud, ei too siiski kaasa asja tagasisaatmist menetlemiseks halduskohtule, kuna ringkonnakohus peab võimalikuks kaebuse muutmist täiendava taotluse (keeldumise tühistamise taotlus) esitamise teel, mida on võimalik teha ka apellatsiooniastmes (vt TrtRK 25.04.

1. a otsus asjas nr. 3-11-943, p 15). Vastava taotluse on kaebaja ringkonnakohtule ka esitanud. 5 II
2. Narva-Jõesuu Linnavalitsus keeldus Narva-Jõesuus Metsa tn. 6 asuvale elamule kirjaga kasutusloa väljastamisest sisuliselt põhjusel, et elamu välisfassaad ei vastanud projektile (vt TÜ „Modul“ ehitusprojekt, tl 36-37), millele linnavalitsus ehitusloa väljastas. Ühtlasi leidis linnavalitsus, et ehitusloa saanud projekti muudatus ei ole vormistatud vastavalt seadusele ja linna määrusele (tl 13).
3. Haldusasja materjalidest nähtub, et käesoleval juhul esitas kaebaja linnavalitsusele enne vaidlustatud kasutusloa väljastamisest keeldumise otsuse tegemist kaks omavahel seotud taotlust – 15.09.2011 taotluse kasutusloa väljastamiseks koos muudetud ehitusprojektiga (tl 7) ning hilisema kirjavahetuse käigus ka taotluse elamu muudetud projekti kooskõlastamiseks (tl 8-9). Riigikohus on leidnud, et vastavad taotlused tuleb lahendada eraldi. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel. Ehitusprojekti muudatuste kooskõlastamine tähendab seepärast ka ehitusloa muutmist. Ehitusloa muutmise otsustab haldusakti andma pädev haldusorgan haldusaktiga kaalutlusõiguse alusel. Kui ehitamisel on kaldutud kõrvale ehitusprojektist, siis peab kohalik omavalitsus enne, kui ta otsustab kasutusloa andmise, hindama kõrvalekaldumiste olulisust ja ehitusloa muutmise vajalikkust. Seega ei saa linnavalitsus otsustada kasutusloa väljastamise küsimust enne, kui ta on otsustanud ehitusloa muutmise (RKHK 22.02.
4. a otsus asjas nr. 3-3-1-84-04, p-d 9,10).
5. 01.05.2009 jõustus EhS § 34 lg 1 p 61 (RT I 2009, 20, 132), mis võimaldab kasutusloa väljastamisest keelduda, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab nimetatud säte kohalikul omavalitsusel keelduda kasutusloa väljastamisest, kui uue ehitusprojekti kõrvalekalded ehitusloa saanud ehitusprojektist on sedavõrd olulised, et toovad kaasa ehitusloa muutmise vajaduse, ning teha seda ilma, et kohalik omavalitsus peaks eelnevalt otsustama juba väljastatud ehitusloa muutmist. Siiski ei anna nimetatud säte kohalikule omavalitsusele õigust keelduda koheselt ehitusprojekti oluliste muudatuste tõttu kasutusloa väljastamisest olukorras, kus isik on esitanud ka taotluse muudetud ehitusprojekti kooskõlastamiseks. Vastava taotluse esitamise korral tuleb kohalikul omavalitsusel esmalt otsustada senise ehitusloa muutmise vajadus ja võimalikkus ning alles seejärel lahendada taotlus kasutusloa väljastamiseks. Mõlemal juhul on tegemist isiku õigusi ja kohustusi mõjutavate otsustega, mis tuleb seega vormistada haldusaktina.
6. Käesoleval juhul on Narva-Jõesuu Linnavalitsus andnud haldusakti kasutusloa väljastamisest keeldumise kohta olukorras, kus ta ei ole kaebaja taotlust muudetud ehitusprojekti kooskõlastamiseks eraldiseisva haldusaktiga lahendanud. Kuigi vaidlustatud haldusaktis selgitatakse, et „ümarpalk fassaad linna keskuses ei ole sobilik“, ei saa vaid selle lause põhjal järeldada, et haldusaktiga pealkirjaga: „Kasutusloa taotlusest keeldumine“ keeldutakse ka muudetud ehitusprojekti kooskõlastamisest või ehitusloa muutmisest. Nimelt 6 selgitab linnavalitsus, et projekti muudatus „peab olema vormistatud vastavalt seadusele ja linna ehitusmäärusele. Ainult peale seda on võimalik ka kasutusloa väljastamine“ (tl 13), millest võib järeldada, et muudetud projektis esinesid linnavalitsuse arvates puudused, mis ei võimaldanud ehitusloa muutmise vajalikkust enne puuduste kõrvaldamist hinnata. EhS § 24 lg 2 sätestab, et kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab ehitusloa väljastaja ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. EhS § 34 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et linnavalitsus oleks käesoleval juhul eeltoodud viisil toiminud. Ka ei ole keelduvas kirjas märgitud, milles projekti muudatuse puudused seisnesid. III
7. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud haldusakti põhjendustes viited õiguslikule alusele puuduvad. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusaktis puuduvad ka kaalutlused, millest ilmneks, kas haldusorgan on ühe haldusaktiga lahendanud korraga kaebaja mõlemad taotlused või ainult taotluse kasutusloa väljastamiseks. Kaalutud ei ole seda, kas muudatused ehitusprojektis on olulised ning toovad kaasa ehitusloa muutmise vajaduse enne kasutusloa andmise otsustamist või mitte ning kui toovad, siis kas ehitusloa muutmisest keeldutakse või mitte ja millisel õiguslikul alusel. Puudub ka viide kasutusloa väljastamisest keeldumise õiguslikule alusele. Eelnimetatud menetluslikud rikkumised on tõsised, sest ei võimalda haldusakti õiguspärasuse sisulist kontrollimist. Seega on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjaga väljendatud keeldumine õigusvastane ning tuleb tühistada.
8. Kohtumenetluse käigus on Narva-Jõesuu Linnavalitsus keeldumise põhjendamiseks selgitanud, et muudetud ehitusprojektis välisseinte konstruktsioonis ümarpalgi kasutamine on oluline kõrvalekaldumine TÜ „Modul“
9. aastal koostatud ehitusprojektist, mis nägi ette rõhtpalkidest kandekonstruktsiooni ja telliskividest voodriga välisseinad sisemise soojustusega. Ehitusprojektis on hoone välisseinad kujundatud enamasti krohvituna ning vaid veranda välisseinad on rõhtpalkseinad. Tellisvoodri ja välisseinte soojustuse ehitamata jätmine on linnavalitsuse hinnangul oluline kõrvalekaldumine ehitusprojektist, kuna muutuvad ehitise olulised näitajad (tuleohutus, energiatõhusus). Ühtlasi leiab linnavalitsus, et ümarpalgi kasutamine seinte välisviimistlusena ei ole Narva-Jõesuu hoonete arhitektuurile iseloomulik ning on vastuolus kehtestatud detailplaneeringu tingimustele (tl 88). 7
10. Ringkonnakohus märgib, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei ole vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt kasutusloa väljastamisest keeldunud põhjendusega, et kasutusloa taotlemisel kooskõlastamiseks esitatud ehitusprojekt ei vastanud nõuetele (EhS § 34 lg 1 p 5) ega ka põhjendusega, et kasutusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist (EhS § 34 lg 1 p 61). Riigikohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (vt RKHK 29.11.
11. a otsus asjas nr. 3-3-1-29-12 p 19 ja varasemad). Seega puudub ringkonnakohtul võimalus vastustaja kohtumenetluse käigus esitatud väiteid sisulisest küljest hinnata. Sel põhjusel ei ole võimalik ringkonnakohtul hinnangut anda ka hoone sobivusele ümbrusesse, mistõttu tuleb kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisadena esitatud fotod vaidlusaluse ehitise naabruses asuvatest hoonetest kaebajale tagastada.
12. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlustatud haldusakti andmisel sisuliselt kaalunud ehitusloa muutmise vajadust, on vastustaja väited ümarpalgi kasutamise mittevastavusest TÜ „Modul“
13. a. ehitusprojektile ainetud. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et ei leia ümarpalgi kasutamises vastuolu Narva-Jõesuu Linnavolikogu 16.07.
14. a otsusega nr. 20 kehtestatud Metsa 6 detailplaneeringuga. Detailplaneeringu p-s 4 sedastatakse: „Seoses krundi paiknemisega linnametsavööndis, soovitatakse kasutada Narva-Jõesuu linna hoonestusele iseloomulikke kergtarindeid ning –viimistlusmaterjale – puit, looduslik kivi“ (tl 50). Detailplaneeringu seletuskirjas ei keelata seega selgesõnaliselt ümarpalgi kasutamist; samas on vaieldamatult tegemist puidust materjaliga, mille kasutamine on p 4 järgi soovitatav. Kui ehitis on sisuliselt kehtivate planeeringute, ehitusnormide ja muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas ega kahjusta naabrite huve ning ainsaks ehitusloa muutmisest ja kasutusloa väljastamisest keeldumise põhjuseks on ümarpalkseina väidetav mittesobivus ümbrusse, peab linnavalitsus oma seisukohta ehitise mittesobivuse kohta keelduvas haldusaktis eriti hoolikalt põhjendama. Põhjendatud ei ole ka linnavalitsuse vastuväiteid ehitisele seonduvalt tuleohutuse ja energiatõhususega. IV
15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 31.08.
16. a otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse tervikuna. Ringkonnakohus tühistab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.02.
17. a vastuse nr 7-3.1/80-4.

§ 41

lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kuna kohustamiskaebuses ettenähtud otsuste tegemisel on Narva-Jõesuu Linnavalitsusel kaalutlusõigus, mistõttu ei ole ringkonnakohtul õigust linnavalitsusele kaalutlusotsuse sisu ette kirjutada, on ringkonnakohtul vaid võimalik kohustada Narva-Jõesuu Linnavalitsust kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. 8 20.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja taotleb, et ringkonnakohus mõistaks vastustajalt välja kaebaja menetluskulud järgmiselt: halduskohtus kantud riigilõiv 16 eurot ja õigusabi tasu 185 eurot ning apellatsiooniastmes kantud riigilõiv 16 eurot ja õigusabi tasu 175 eurot, kokku 392 eurot. 22.08.2013 on ringkonnakohtule esitatud täiendatud menetluskulude nimekiri (tl 98), kus on menetluskuludeks märgitud ka postikulud kaebuse esitamisel Jõhvi kohtumajja (2,30 eurot) ning transpordikulud summas 11,45 eurot. 21. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt tuleb rahuldada osaliselt, summas 33,27 eurot. Halduskohtule kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 13 järgi pidi kaebaja halduskohtule kaebuse esitamisel tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal tuli kaebajal tasuda RLS § 571 lg-te 1 ja 7 alusel riigilõiv summas 15 eurot. Seega tuleb riigilõiv menetluskuluna vastustajalt välja mõista summas 30,97 eurot. Kaebajal on õigus taotleda ringkonnakohtult

§ 104lg 5 p 1 ning lg 8 alusel enam tasutud riigilõivu summas 1,03 eurot tagastamist.

22. Põhjendatud ei ole õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt.

§ 101

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on

§ 103

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seega saab vastustajalt menetluskuluna välja mõista esindaja või nõustaja õigusabikulusid. Riigikohus on leidnud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamisel ei muuda teist isikut kaebaja esindajaks. Kui isik ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda kaebaja esindajaks (RKHK 22.10.

1. a otsus asjas nr. 3-3-1-46-12, p 33).
2. Ülalviidatud Riigikohtu seisukohast tuleb juhinduda ka käesolevas haldusasjas. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja väidetav esindaja A. Gamazin oleks kaebaja nimel ühelegi menetlusdokumendile alla kirjutanud. Nii kaebuse halduskohtule kui ka ringkonnakohtule on allkirjastanud kaebaja. Asjaolu, et apellatsioonkaebuse lõppu on trükitud: „Koostas: A. Gamazin“ ei muuda viimast kaebaja esindajaks.

§ 32

lg 1 sätestab isikud, kes võivad olla halduskohtumenetluses volitatud esindajaks. Toimikust puudub dokument, mis tõendaks, et A. Gamazini näol on tegemist

§ 32lg-s 1 sätestatud isikuga.

A. Gamazinit ei saa käsitada ka kaebaja nõustajana, sest kirjalikus menetluses nõustaja osalemist

ette ei näe (vt ka RKHK ülalviidatud otsuse p 33). Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus ka A. Gamazini Narva-Tartu-Narva sõiduga seotud transpordikulude hüvitamiseks. Ringkonnakohtu seisukohta ei saa muuta asjaolu, et kohtu kantselei on võimaldanud A. Gamazinile kaebaja esindajana toimikuga tutvuda. Küll aga mõistab ringkonnakohus

§ 103

lg 1 p 2 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisega seotud postikulu 2,30 eurot (tl 15). 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel